Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (1170)

Leitud 1170 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Reinsalu, E., 1998: Is Estonian oil shale beneficial in the future?. Oil Shale, 15, 2, 97-101.

Laigna, K.-O., Joosep, E., 1988: Allmaakaevandamisest Maa pealt vaadates. Horisont, 8, 1-4.

Mägi, V., 1985: Kui põlevkivi Eestimaale tuli. Horisont, 10, 20-22.

Aaloe, Aasa, Tubli, T., 1984: Virumaa varaait. Horisont, 11, 10-15.

Reinsalu, E., 1984: Virumaa varaait: Üheksa korda mõõdetud maardla. Horisont, 7, 9-11.

Aarna, A., 1984: Virumaa varaait: Vaagimist vajavad kõik tahud. Horisont, 6, 4-5.

Raudsep, R., 1984: Virumaa varaait: Unikaalne leiukoht köidab. Horisont, 1, 4-5.

Raudsep, R., 1984: Virumaa varaait: Otsingud kandsid vilja. Horisont, 1, 4-6.

Jõgar, P., 1975: Nafta meie külje all. Horisont, 12, 8-9.

Veinpalu, E., 1972: Ravimuda ja mudaravi. Horisont, 1, 14-17.

Niitlaan, E., 2005: Milline on tegelikult turbatööstuse olukord Eestis. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 1-2, 16-17.

Rasso, T., Kama, K., 2005: The exploitation of Estonian peat resources. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 1-2, 14-15.

Tamm, J., Salo, V., 2005: Kasutatavate soode nimekiri ja nende turbavaru. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 1-2, 12-13.

Kukk, M., 2005: Turbavaru uuringutest, muutumisest ja kasutamisest Eestis aastatel 1999–2004. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 1-2, 11-12.

Orru, M., 2005: Turba kaevandamisest Eestis läbi aastakümnete. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 1-2, 7-9.

Triisberg, T., Karofeld, E., Liira, J., Orru, M., Ramst, R., Paal, J., 2014: Microtopography and the Properties of Residual Peat Are Convenient Indicators for Restoration Planning of Abandoned Extracted Peatlands. Restoration Ecology, 22, 1, 31-39. https://doi.org/10.1111/rec.12030

Veber, K., Kask, R., Niine, H., Rätsep, L., 1989: Stratigrafiâ i himičeskie svojstva torfov nekotoryh zaležej v Estonskoj SSR [Стратиграфия и химические свойства торфов некоторых залежей в Эстонской ССР]. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, LXII, 74-94.

Orru, M., Väizene, V., Pastarus, J., Systra, Y., Valgma, I., 2013: Possibilities of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposit. Environmental Earth Sciences, 70, 7, 3311-3321. https://doi.org/10.1007/s12665-013-2396-x

Reinsalu, E., 2007: Põlevkivi kasutamise tõhusus sõltub põlevkivi kvaliteedist. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 14-16.

Raukas, A., 2007: Põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast ja sellest tulenevatest nõuetest. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 11-13.

Petersell, V., 2007: Diktüoneemakilt. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 7-7.

Kattai, V., 2007: Põlevkivi rakenduslikest geoloogilistest uuringutest Eestis. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 6-6.

Väizene, V., Valgma, I., Karu, V., Orru, M., 2016: Environmental impact of oil shale mining. Environmental Earth Sciences, 75, 16, . https://doi.org/10.1007/s12665-016-5996-4

Hade, S., Soesoo, A., 2014: Estonian graptolite argillites revisited: a future resource?. Oil Shale, 31, 1, 4-18. https://doi.org/10.3176/oil.2014.1.02

Kaljo, D., Puura, E., Soesoo, A., 2016: Eesti maapõu vajab süsteemset lähenemist - akadeemiline vaade praktiliste järeldustega. Riigikogu Toimetised, 33, 160-170.

Hade, S., Soesoo, A., 2017: Eesti maapõu peidab huvitavat kivimit: graptoliitargilliit ehk must kilt. Eesti Loodus, 11, 19-25.

Palvadre, R., 2020: Possibilities of utilizing organic-poor metalliferous black shales (argillite). Oil Shale, 37, 3, 242-267. https://doi.org/https://doi.org/10.3176/oil.2020.3.05

Fomina, A. S, 1958: Kukersit, ego himičeskaâ piroda i proishoždenie [Kукерсит, его химическая пирода и происхождение]. Izvestiya Akademii Nauk ESSR, Seriya Tehn. i Fiz.-Mat. Nauk, 2, 91-104.

Mastalerz, M., Schimmelmann, A., Hower, C., Lis, G., Hatch, J., Jacobson S. R., 2003: Chemical and isotopic properties of kukersites from Iowa and Estonia. Organic Geochemistry, 34, 10, 1419-1427.

Luts, K., 1924: Põlevkivi-utmise meetodid ja nende mõju esiõli omaduste peale. Loodus, III, 7, 354-374.

Kark, J., 1924: Eesti mineraalvarad. Eesti Majandus, 399-407.

Kirsimäe, K., 2015: Editors page. What shall we do with oil shale processing solid waste?. Oil Shale, 32, 3, 201-203. https://doi.org/10.3176/oil.2015.3.01

Sepp, M., Pae, T., Tammiksaar, E., 2015: The story of oil shale discovery in Estonia. Oil Shale, 32, 1, 98-106. https://doi.org/10.3176/oil.2015.1.07

Sepp, M., Pae, T., Tammiksaar, E., 2018: Oil shale in Estonia in the 19th century - from rediscovery to usage. Oil Shale, 35, 1, 84-95. https://doi.org/10.3176/oil.2018.1.06

Veski, R., Veski, S., 2019: Aliphatic dicarboxylic acids from oil shale organic matter - historic review. Oil Shale, 36, 1, 76-95. https://doi.org/10.3176/oil.2019.1.06

Pihu, T., Konist, A., Puura, E., Liira, M., Kirsimäe, K., 2019: Properties and environmental impact of oil shale ash landfills. Oil Shale, 36, 2, 257-270. https://doi.org/10.3176/oil.2019.2.01

Paaver, P., Paiste, P., Liira, M., Kirsimäe, K., 2019: Alkali activation of Estonian Ca-rich oil shale ashes: a synthesis. Oil Shale, 36, 2S, 214-225. https://doi.org/10.3176/oil.2019.2S.11

Valgma, I., 2009: Editors page. Oil shale mining-related research in Estonia. Oil Shale, 26, 4, 445-450. https://doi.org/10.3176/oil.2009.4.01

Tammiksaar, 2014, 2014: The birth of the Estonian oil shale industry - links to Russia and Scotland. Oil Shale, 31, 2, 195-206. https://doi.org/10.3176/oil.2014.2.09

Truu, H., 1954: Põlevkivi-kukersiidi olemusest ja omadustest [О природе и свойствах сланца-кукерсита]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, III, 3, 381-390.

Kochenov, A. V., Baturin, N., 2002: The Paragenesis of Organic Matter, Phosphorus, and Uranium in Marine Sediments. Lithology and Mineral Resources, 37, 2, 126–140.

Orru, M., 2009: Uus suund Eesti turba kasutamisel - võimalused balneoloogias. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 32-38.

Einasto, R., 2005: Tallinna ehituspaestiku läbilõige Paldiskis. Tallinna Tehnikakõrgkooli Toimetised, 6, 30-36.

Perens, H., 2001: Järvamaa paekivi ootab kasutajat. Keskkonnatehnika, 44-46.

Tomberg, E., 2004: Paas ja põlevkivi. Keskkonnatehnika, 2, 49-51.

Teedumäe, A., 1988: Principal structural classification of mineral resources based on explorability and possibilities of exploitation [Принципиальная структурная классификация минеральных ресурсов по степени их изученности и возможностям освоения]. Oil Shale, 5, 3, 245-251.

Teedumäe, A., 1986: Possibilities of using limestones and dolomites of Estonia in agriculture [О возможностях использования карбонатных пород Эстонии в сельском хозяйстве]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 35, 3, 245-251.

Kivit, A. A., Mustjõgi, E. A., 1973: Novaâ syr'evaâ baza mineral'nyh udobrenij v Èstonskoj SSR [Новая сырьевая база минеральных удобрений в Эстонской ССР]. Razvedka i ohrana nedr, 4, 3-7.

Hints, R., 2020: Tulevikumaavarade jälil. Horisont, 3, 18-22.

Kask, A., Soomere, T., Suuroja, S., Kask, J., 2010: Sand accumulation under varying lithohydrodynamic conditions in the coastal area of the north-eastern Baltic Sea. Baltica, 23, 2, 157-164.

Tammiksaar, E., 2013: Põlevkivitööstuse algus Eestis - eeldused ja põhjused. Ajalooline sissevaade. II. Akadeemia, 2 (287), 278-309.

Tammiksaar, E., 2013: Põlevkivitööstuse algus Eestis - eeldused ja põhjused. Ajalooline sissevaade. I. Akadeemia, 1 (286), 15-48.

Reinsalu, E., 2017: Kui palju võiks maksma minna Rakvere maardlast toodetud fosforiidikontsentraadi tonn?. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 44-49.

Pukkonen, E., 2015: Kauaks veel põlevkivi?. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 20-25.

Orru, M., 2012: Eesti turba kasutusvõimaluste uuring balneoloogia valdkonnas. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 11, 1, 53-64.

Kattai, V., Lokk, U., 1995: Geological knowledge and the state of balance of the Eesti Oil Shale Deposit. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 5, 1, 20-25.

Kattai, V., Lugus, E., 1993: Evaluation of the peat energetic potential. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 3, 1, 48-51.

Astafjev, M. P., 1965: K voprosu kačestvennoj harakteristiki promyšlennogo plasta A-F2 (vklûčaâ prosloi izvestnâkov) Èstonskogo mestoroždeniâ gorûčih slancev [К вопросу качественной характеристики промышленного пласта A-F2 (включая прослои известняков) Эстонского месторождения горючих сланцев]. Slancevaâ i himičeskaâ promyšlennost', 2, 3-7.

Kask, J., 1989: Ravimuda leiukohad Haapsalu ja Pärnu ümbruses. Eesti Arst, 99-103.

Pihlak, A., 1989: Composition and properties of the oil shale occurring in Tõnismägi in Tallinn [Состав и свойства диктионемового сланца, вскрытого на холме Тынисмяги в г. Таллинне]. Oil Shale, 6, 2, 151-159.

Domanova, N., 1989: Influence of mining work on the water resources of the buried valley of Vasavere and measures for their protection [Влияние горных работ на водные ресурсы Вазавереской погребенной долины и возможные мероприятия по их защите]. Oil Shale, 6, 3, 291-296.

Sepp, M., Tammiksaar, E., Pae, T., 2014: Piiludes põlevkivitööstuse hälli II. Eesti Loodus, 12, 36-39.

Põldsaar, K., Uppin, M., 2014: Eesti maapõue tervistavad rikkused: ravmuda ja mineraalvesi. Eesti Loodus, 10, 18-24.

Puura, I., 2012: Fosforiidi kaevandamise perspektiivid ja riskid Kingissepa maardla näitel. Eesti Loodus, 3, 14-15.

Raudsep, R., 2012: Praegu pole võimalik fosforiiti kaevandada. Eesti Loodus, 3, 13-13.

Puura, I., Lang, L., 2011: Fosforiit elektronmikroskoobi all. Eesti Loodus, 10, 14-17.

Sepp, M., 2009: Piiludes põlevkivitööstuse hälli. Eesti Loodus, 11, 44-47.

Sohar, K., Tinn, O., 2007: Mis on järvelubi?. Eesti Loodus, 12, 42-43.

Kask, A., Kask, J., 2012: Liivalasundite uurimisest Eesti rannikumeres. Keskkonnatehnika, 4, 40-43.

Orru, M., 2008: Eesti turba kasutamisest balneoloogias. Keskkonnatehnika, 7, 13-15.

Paat, A., Traksmaa, R., 2002: Investigation of the mineral composition of Estonian oil-shale ash using X-ray diffractometry. Oil Shale, 19, 4, 373-386.

Paat, A., 2002: About the mineralogical composition of Estonian oil shale ash. Oil Shale, 19, 3, 321-333.

Kattai, V., Lokk, U., 1998: Historical review of the kukersite oil shale exploration in Estonia. Oil Shale, 15, 102-110.

Eipre, T. F., 1982: The Regime and Resources of the Karst Waters of the Pandivere Upland and the Possibilities for their Use [Режим, ресурсы и возможности использования карстовых вод Пандивереской возвышенности Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 614, 91-96.

Klyucharev, D. S., Soesoo. A., 2019: Ore future of combustible shales [Рудное будущее горючих сланцев]. Prospect and protection of mineral resources, 1, 57-62.

Raukas, A., Tavast, E., 2004: Sustainable management of mineral resources, soil cover and geosites in Estonia. Polish Geological Institute Special Papers, 13, 191-198.

Gorjunova, R. V., 2009: Evolution of the colonial growth habit in the ordovician bryozoans of the class stenolaemata: Feeding adaptations (Leningrad Region, Russia). Paleontological Journal, 43, 11, 1390-1405. https://doi.org/10.1134/S0031030109110045

Auer, M. R., Raukas, A., 2002: Determinants of environmental clean-up in Estonia. Environment and Planning C: Politics and Space, 20, 5, 679-698.

Versh, E., Kirsimäe, K., Jõeleht, A., 2006: Development of potential ecological niches in impact-induced hydrothermal systems: The small-to-medium size impacts. Planetary and Space Science, 54, 15, 1567-1574. https://doi.org/10.1016/j.pss.2005.12.022

Puura, E., Neretnieks, I., 2000: Atmospheric oxidation of the pyritic waste rock in Maardu, Estonia, 2: an assessment of aluminosilicate buffering potential. Environmental Geology, 39, 6, 560-566. https://doi.org/https://doi.org/10.1007/s002540050467

Veski, R., Sidorova, S., 1981: About oil secretion of buried burning dictyonema oil shale. 1. Sulphur in oil [O смоле самовозгорания диктионемового горючего сланца. 1. Сера в смоле]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 30, 2, 95-100.

Teedumäe, A., Raukas, A., 2006: The possibility of integrating sustainability into legal framework for use of oil shale reserves. Oil Shale, 23, 2, 119-124.

Kask, J., 1976: Eesti tervismudad ja nende uurimine. Eesti Loodus, 7, 430-434.

Paidla, A., 1970: On meil turvast küllalt. Eesti Loodus, 12, 736-738.

Kõpman, L., 1964: Eesti NSV ravimudad vajavad kaitset!. Eesti Loodus, 5, 275-276.

Ilomets, M., 2003: Mille arvel kaevandame turvast?. Eesti Loodus, 2/3, 20-24.

Kink, H., 2003: Turba kaevandamine ohustab veevarusid. Eesti Loodus, 2/3, 18-19.

Reedik, H., 2003: Turba tootmine Eestis. Eesti Loodus, 2/3, 14-15.

Orru, M., 2003: Eesti turbavarud ja nende keskkonnasäästlik kasutamine. Eesti Loodus, 2/3, 12-13.

Rammo, M., 2008: Eesti põlevkivimaardla varude hetkeseisust. Keskkonnatehnika, 3, 40-42.

Perens, H., 2005: Jõgevamaa on üleminekuala paekasutuselt maakivi ja tellise kasutamisele. Keskkonnatehnika, 1, 47-52.

Perens, H., 2002: Harjumaa paekasutusest. Keskkonnatehnika, 3, 44-47.

Einasto, R., 2000: Eesti ehituspaas läbi aegade. Keskkonnatehnika, 1, 43-43.

Raudsep, R., 1999: Geoloogid arutasid maavarade probleeme. Eesti Loodus, 1, 39-39.

Suuroja, K., 1996: Mis maksab eesti rauamaak?. Eesti Loodus, 5/6, 183-186.

Kask, J., 1996: Kust saab kätte ravimuda?. Eesti Loodus, 1, 10-11.

Reinsalu, E., 2000: Relationship between crude mineral cost and quality. Mineral Resources Engineering, 9, 2, 205-213.

Reinsalu, E., 1985: Põlevkivi energiast läbi kvaliteedi prisma. Horisont, 11, 10-11.

Einasto, R., 2005: Mõned säästliku paekasutuse põhimõtted I. Keskkonnatehnika, 8, 32-33.

Annus, M., 2005: Ida-Hiiumaa - Päevasaare paerikkaim piirkond. Keskkonnatehnika, 8, 30-31.

Maremäe, E., 1989: A problem of complex processing of Estonia alum shale as a raw material metallurgy [Проблема комплексного использования диктионемовых сланцев эстонии в качестве сырья для металлургии]. Oil Shale, 6, 1, 28-36.

Raudsep, R., 1995: Mida teha Eesti maavaradega?. Eesti Loodus, 11/12, 334-336.

Kask, A., Kask, J., Korneev, V., Okuntsev, E., 2008: Sedimentation conditions of marine Prangli and Naissaar sand deposits, the Estonian coastalsea. Baltica, 21, 1/2, 79-84.

Uibopuu, L., Pirrus, E., 1993: Lõuna-Aafrika teemandid ja Eesti. A. A. Linari-Linholm 1903-1983. Eesti Loodus, 10, 341-343.

Puura, E., Neretnieks, I., Kirsimäe, K., 1999: Atmospheric oxidation of the pyritic waste rock in Maardu, Estonia. 1 Field study and modelling. Environmental Geology, 39, 1, 1-19. https://doi.org/10.1007/s002540050432

Lippmaa, E., Maremäe, E., 2003: The beginnings of uranium production in Estonia. Oil Shale, 20, 2, 167-174.

Raudsep, R., 1990: Maarde varu ja teised geoloogia oskussõnad. Eesti Loodus, 6, 382-384.

Veiderma, M., 1988: Looduslike fosfaatide koostis ja omadused. Eesti Loodus, 7, 431-435.

Kärblane, H., 1987: Kas ka Rakvere maardla fosforist taimele vaid 1%?. Eesti Loodus, 8, 500-504.

Veidermaa, M., Paalme, G., 1987: Ainult usaldusväärseile andmeile toetudes. Eesti Loodus, 6, 354-362.

Vallner, L., 1987: Mis juhtub põhjavee ja jõgedega, kui.... Eesti Loodus, 5, 326-329.

Kukk, K., 1987: Fosfaattoore: maailm meis, meie maailmas. Eesti Loodus, 5, 321-323.

Kiipli, T., Kivit, N., Kulitšenko, G., 1986: Gaasipurse Kopli poolsaarel. Eesti Loodus, 4, 240-242.

Aarna, A., 1985: Põlevkivi - meie tähtsaim maavara. Eesti Loodus, 3, 130-137.

Kask, J., Lutt, J., 1980: Haapsalu, Voosi ja Suurlahe tervismuda. Eesti Loodus, 1, 18-20.

Yang, S., Schulz, H., Horsfield, B., Schovsbo, N. H., Noah, M., Panova, E., Rothe, H., Hahne, K., 2018: On the changing petroleum generation properties of Alum Shale over geological time caused by uranium irradiation. Geochimica et Cosmochimica Acta, 229, 20-35. https://doi.org/10.1016/j.gca.2018.02.049

Koch, R., Kiis, K., 1984: Peculiarities of thermolysis of organic matter in Maardu argillite (alum shale). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 33, 2, 110-116.

Kulyamin, L., 1976: Cross-bedding and facies of the obolus beds of the baltic region. International Geology Review, 18, 2, 187-195.

Ilyin, A., 1998: Phosphorites of the Russian Craton. Earth-Science Reviews, 45, 1-2, 89-101. https://doi.org/10.1016/S0012-8252(98)00033-6

Gustavson, H., 1976: Kiltkivikeemia ajaloost Eestis. Eesti Loodus, 12, 763-763.

Raukas, A., 1994: Mineral resources of Estonia and the problems of their exploitation. Acta Geologica Hungarica, 37, 3/4, 351-367.

Klaamann, E., 1974: Põlev maagaas Põhja-Eestis. Eesti Loodus, 7, 422-422.

Kivimägi, E., 1974: Eesti senikasutamata maavara, 2. Eesti Loodus, 5, 295 - 297.

Suhanova, V., Tatarski, A., Šuvalova, N., Ermakova, T., Skorobogatov, V., Gubanov, A., 1985: Intensifikaciâ tehnologii obogaŝeniâ maarduskih fosforitov na Èstonfosforit [Интенсификация технологии обогащения маардуских фосфоритов на Эстонфосфорит]. Gorny Zhurnal, 1, 41-42.

Prokopenko, E., 1974: Bezšarovoe izmel'čenie fosforitovyh pesčanikov mestoroždeniâ Maardu [Безшаровое измельчение фосфоритовых песчаников месторождения Маарду]. Russian Chemical Industry, 7, 553-554.

Tsetshladze, S., 1970: Värska ravimuda. Eesti Loodus, 8, 494-495.

Angelov, A., Nabiulin, J., Merk, T., Anso, J., 1964: Èlektrostatičeskoe obogaŝenie fosforitov maarduskogo mestoroždeniâ [Электростатическое обогащение фосфоритов маардуского месторождения]. Slancevaâ i himičeskaâ promyšlennost', 5, 47-55.

Tsutsulkovski, V., Jürkova, L., Korenkova, V., 1981: Flotation of iron-containing phosphorites of Rakvere deposit [О флотационном обогащении фосфоритов Раквереского района ЭССР]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 30, 2, 106-110.

Kirret, O., Koch, R., 1964: K voprosu o flotacii fosforitnoj obolusovoj rudy maarduskogo mestoroždeniâ s primeneniem anionnyh sobiratelej slancevogo proishoždeniâ [К вопросу о флотации фосфоритной оболусовой руды маардуского месторождения с применением анионных собирателей сланцевого происхождения]. Slancevaâ i himičeskaâ promyšlennost', 1/2, 35-44.

Linkrus, E., 1960: Rannajärvedest ja maagaasist Viinistu ümbruses. Eesti Loodus, 6, 365-366.

Baukov, S. S., 1955: Ob udel'nom vese pribaltijskih gorûčih slancev [Об удельном весе прибалтийских горючих сланцев]. Proceedings of the Academy of Sciences of Estonian SSR, IV, 1, 65-76.

Baukov, S. S., 1973: Ispol'zovanie mineral'noj časti pribaltijskih gorûčih slancev [Использование минеральной части прибалтийских горючих сланцев]. Himiâ tverdogo topliva, 1, 29-33.

Knubovets, R., Jürkova, L., 1981: Primenenie fizičeskih metodov pri ocenke rezul'tatov obogaŝeniâ fosforitov mestoroždeniâ Toolse [Применение физических методов при оценке результатов обогащения фосфоритов месторождения Тоолсе]. Obogaŝenie rud, 2, 27-29.

Päsok, R., Reinsalu, E., 1982: Ob èffektivnosti sovmestnoj dobyči gorûčego slanca i fosforitnoj rudy na učastke Rägavere [Об эффективности совместной добычи горючего сланца и фосфоритной руды на участке Рягавере]. Oil Shale, 12, 6-9.

Viisimaa, L., Veiderma, M., Graf-Harzani, E., Bersi, J., 1983: Rare earth elements in the baltic phosphate concentrates [Редкоземельные элементы в фосфатные концентратах Прибалтики]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 32, 3, 220-223.

Filippova, V., 1975: Kompleksnyj granulometričeskij analiz ordovikskih fosforitonosnyh peskov Severo-zapadnoj časti Russkoj platformy i ego ispol'zovanie dlâ istolkovaniâ genezisa porod [Комплексный гранулометрический анализ ордовикских фосфоритоносных песков Северо-западной части Русской платформы и его использование для истолкования генезиса пород]. Bulletin of Moscow Society of Naturalists. Geology, 3, 87-91.

Afanasjev, I., Beresneva, D., Tšistjakov, V., 1973: O povyšenii kačestva oprobovaniâ na osnove bureniâ s zamoraživaniem (primenitel'no k mestoroždeniâm fosforitov Èstonii i Leningradskoj oblasti) [О повышении качества опробования на основе бурения с замораживанием (применительно к месторождениям фосфоритов Эстонии и Ленинградской области)]. Journal of Mining Institute, 66, 1, 72-78.

Abels, G., 1976: Osobennosti byreniâ i oprobovaniâ pri razvedke fosforitonosnyh mestoroždenij Èstonskoj SSR [Особенности бырения и опробования при разведке фосфоритоносных месторождений Эстонской ССР]. Journal of Mining Institute, 71, 2, 46-50.

Raudsep, R., 1973: Mestoroždenie fosforitov Tsitre-Valka [Месторождение фосфоритов Тситре-Валка]. , 6, 24-29.

Laritškin, F., Zagurajev, V., Šuvalova, N., Buksejev, V., Šeremeta, R., 1982: Sostoânie i perspektivy racional'nogo ispol'zovaniâ vysokomagnezialn'nyh fosforitov Pribaltiki [Состояние и перспективы рационального использования высокомагнезиалньных фосфоритов Прибалтики]. Kompleksnoe ispol'zovanie mineral'nogo syr'â, 6, 70-76.

Veiderma, M., 1963: Obolovye fosfority kak syr'e dlâ himičeskoj promyšlennosti [Оболовые фосфориты как сырье для химической промышленности]. Russian Chemical Industry, 5, 338-341.

Veiderma, M., 1978: Fosforiittiesintymät Eestissa. Kemia-Kemi, 5, 6, 262-264.

Uuemõis, H., 1946: Fosforiidid. Plaanimajandus, 3, 178-184.

Sulbi, 1988: Fosforiidialased hinnangud, analüüsid ja ettepanekud - on need usutavad?. Eesti Loodus, 1, 50-55.

Luha, A., 1936: Eesti NSV maavarad. , 42-54.

Ümarik, J., 1940: Fosforiidi suurtööstuse rajamise puhul Eestis. Agronoomia, 1, 1-7.

Öpik, A., 1939: Uus fosforiidikaevandus. Eesti Loodus, 4/5, 182-184.

Petersell, V., 1991: Some problems of the genesis of of the phosphorite of the East Baltic phosphorite basin. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 1/1, 19-20.

Kogerman, P., 1939: Eesti maapõuevarad ja energiaallikad. Varamu, 2, 181-186.

Lindvers, P., 1939: Kas diktüoneema-kildakivi on kasutatav?. Tehnika Ajakiri, 7/8, 190-194.

Kopvillem, J., 1938: Eesti fosforiidist superfosfaadi valmistamise katsete tulemuste kokkuvõte. Tehnika Ajakiri, 3, 44-49.

Aasamäe, E., Veiderma, M., Kudrjavtseva, E., 1984: Azotnokislotno-sul'fatnaâ pererabotka Toolseskogo fosforita [Азотнокислотно-сульфатная переработка Тоолсеского фосфорита]. Russian Chemical Industry, 7, 406-408.

Veiderma, M., Volfkovits, S., 1964: Kinetika obesftorivaniâ obolobyh fosforitov v kipâŝem sloe [Кинетика обесфторивания оболобых фосфоритов в кипящем слое]. Russian Chemical Industry, 8, 27-34.

Päsok, R., 1983: O racional'noj organizacii osvoeniâ kompleksnyh slance-fosforitnyh mestoroždenij Rakvereskogo rajona Èstonskoj SSR [О рациональной организации освоения комплексных сланце-фосфоритных месторождений Раквереского района Эстонской ССР]. Oil Shale, 2, 6-9.

Maremäe, E., 1987: Diktüoneemakilda kasutamise võimalustest rahvamajanduses. Tehnika ja Tootmine, 10, 10-14.

Aasmäe, V., Päsok, R., 1987: Rakvere fosforiidimaardla evitamise ametkondlikust ja rahvamajanduslikust efektiivsusest. Tehnika ja Tootmine, 8, 7-9.

Veiderma, M., 1961: Eesti fosforiidi kasutamise olukorrast ja perspektiividest. Tehnika ja Tootmine, 12, 19-22.

Raudväli, E., Kärblane, H., 1966: Eesti fosforiidi kasutamisprobleemidest. Sotsialistlik Põllumajandus, 4, 158-161.

Pelekis, L., Kirret, O., Taure, I., Pelekis, Z., Eglit, G., Rajavee, E., Ahelik, V., 1988: Instrumental neutron activation analysis of Estonian alum shale and some other oil shales. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 1, 1-5.

Viisimaa, L., Veiderma, M., 1987: Recovery of rare earth elements from estonian phosphorites by acidic decomposition [Выделение редкоземельных элементов при переработке эстонских фосфоритов]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 36, 2, 98-102.

Kudrjavtseva, E., Aasamäe, E., Veiderma, M., 1987: Obtaining nitrophoska from estonian phosphorites with a mixture of nitric and sulphuric acids [Получение нитрофоски из Эстонских фосфоритов азотно-сернокислотным способом]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 36, 2, 93-97.

Šuvalova, N., Tatarski, A., Makarova, L., 1987: The enrichment of Rakvere phosphate ores [Обогатимость фосфатных руд Раквереского месторождения]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 36, 1, 6-16.

Aasamäe, E., Veiderma, M., 1987: Obtaining nitrophoska of different composition from the Rakvere phosphorite with high magnesium content [Получение разных марок нитрофоски из Раквереского фосфоритного концентрата с высоким содержанием магния]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 36, 1, 1-5.

Kärblane, H., Koch, R., Kirret, O., 1984: O vozmožnosti racional'nogo ispol'zovaniâ fosforitnogo syr'â Maarduskogo mestoroždeniâ [О возможности рационального использования фосфоритного сырья Маардуского месторождения]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 33, 3, 157-165.

Habicht, K., 1962: Maardu fosforiidist mitmesuguste fosforväetiste tootmise majanduslik efektiivsus. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Social Sciences, 2, 148-161.

Habicht, K., 1961: Eesti fosforiidivarude kasutamine majandusliku tasuvuse määramise metoodika. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Social Sciences, 2, 104-112.

Ristkok, A., 1987: Kas on alternatiive Eesti fosforiidile?. Eesti Loodus, 5, 331-338.

Mustjõgi, E., 1987: Rakvere fosforiidid ja nende kasutamisvõimalused. Eesti Loodus, 5, 315-317.

Veiderma, M., 1985: Eesti NSV fosforiidimaardlate ratsionaalne kasutamine. Eesti Loodus, 5, 284-289.

Kopvillem, J., 1937: Eesti fosforiit lähteainena superfosfaadi valmistamiseks. Agronoomia, 12, 825-833.

Liideman, K., 1924: Eesti ja Vjätka fosforiitide võrdluskatse. Agronoomia, 12, 463-464.

Samojloff, J., 1924: Vosvoriidi leiukohad Eestis. Agronoomia, 1, 1-12.

Loog, A., Petersell, V., 1990: On distribution of rare elements in Estonian phosphorites. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 885, 68-83.

Raudsep, R., 2007: Estonian georesources in the European context. Estonian Journal of Earth Sciences, 56, 3, 187-188.

Zagurajev, V., Petrov, V., Khazanovitš, K., 1984: Hemogennye fosfoity Pribaltijskogo bassejna [Хемогенные фосфоиты Прибалтийского бассейна]. Litologiya i poleznye iskopayemye, 6, 131-143.

Puura, V., Puura, E., 2007: Origins, compositions, and technological and environmental problems of utilization of oil shales. Estonian Journal of Earth Sciences, 56, 3, 185-187.

Adamson, A., Reinsalu, E., Juuse, L., Valgma, I., 1997: Sustainable phosphate rock mining. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering, 3, 1, 13-22.

Teedumäe, A., 1991: On main problems of the exploitation of mineral deposits in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 40, 1, 33-36.

Teedumäe, A., 1990: Limestones at the Toolse phosphorite deposit. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 1, 33-38.

Pihlak, A., Maremäe, E., Pikkov, V., Lippmaa, E., 1984: Maardu fosforiidikarjääri puistangute saastav mõju veele. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 33, 3, 166-170.

Jürkova, L., Selivanova, I., Smirnov, A., 1970: Flotaciâ fosforitov mestoroždeniâ Toolse [Флотация фосфоритов месторождения Тоолсе]. Russian Chemical Industry, 2, 11, 29-31.

Tsutsulkovski, V., Jürkova, L., Nalivkina, A., Smirnov, A., 1972: Obogaŝenie osnovnyh tipov rud mestoroždeniâ Toolse [Обогащение основных типов руд месторождения Тоолсе]. Russian Chemical Industry, 9, 43-44.

Päsok, R., 1985: Perspektivy racional'nogo osvoeniâ mestoroždenij fosforitov Èstonii [Перспективы рационального освоения месторождений фосфоритов Эстонии]. dostiženiâ i perspektivy, 45, 13, 49-62.

Pihlak, A., 1985: Some Facts on the History of Spontaneous Firing Studies of Estonian Oil Shale [Из истории исследований самовозгорания горючих сланцев Эстонии. Первый период (1791-1917 гг.)]. Oil Shale, 2, 3, 279-288.

Teedumäe, A., 1988: Peculiarities of the correlation of physical and mechanical properties of the limestones in the Vasalemma deposit. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 37, 1, 18-25.

Teedumäe, A., 1986: Industrial types of carbonate rocks of the Estonian SSR. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 35, 1, 27-34.

Luiga, P., Paalme, G., 1985: Environmental Protection From Mining and Utilization of Estonian [Охрана окружающей среды при добыче и использовании эстонских горючих сланцев]. Oil Shale, 2, 2, 206-213.

Ginzburg, A., 1969: Organičeskoe veŝestvo petrografičeskih tipov gorûčih slancev (na primere nekotoryh mestoroždenij SSSR) [Органическое вещество петрографических типов горючих сланцев (на примере некоторых месторождений СССР)]. Litologiya i poleznye iskopayemye, 4, 39-52.

Aasamäe, E., Veiderma, M., 1985: Polučenie nitrofoski iz rakvereskih fosforitov Rakvereskogo mestoroždeniâ [Получение нитрофоски из раквереских фосфоритов Раквереского месторождения]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 34, 3, 165-169.

Aasamäe, E., Veiderma, M., 1984: Azotnokislotno-sul'fatnaâ pererabotka fosforitov Rakvereskogo mestoroždeniâ [Азотнокислотно-сульфатная переработка фосфоритов Раквереского месторождения]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 33, 2, 73-78.

Aasamäe, E., Veiderma, M., 1982: Sostav i kislotnaâ pererabotka fosforita učastka Râgavere [Состав и кислотная переработка фосфорита участка Рягавере]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 31, 3, 169-174.

Aasamäe, E., Veiderma, M., Rebane, A., 1979: Issledovanie polučeniâ fosfornoj kisloty i složnyh udobrenij iz fosforitov mestoroždeniâ Azeri [Исследование получения фосфорной кислоты и сложных удобрений из фосфоритов месторождения Азери]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 28, 3, 204-209.

Aasamäe, E., Veiderma, M., Rebane, A., 1979: Issledovanie pererabotki fosforitov mestoroždeniâ Azeri v dvojnoj superfosfat [Исследование переработки фосфоритов месторождения Азери в двойной суперфосфат]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 28, 3, 198-203.

Kalm, V., Meschin, A., 1983: Physico-mechanical properties of the coarse fraction of pebbly-gravel deposits of the Estonian SSR. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 32, 4, 147-156.

Baukov, S., Morozov, O., Tubli, T., 1983: Forecast of the quality of commercial oil shale distributed in margin areas of the Estonian deposit. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 32, 1, 9-15.

Baukov, S., Morozov, O., Tubli, T., 1982: The resources of Estonian oil shale. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 31, 3, 100-104.

Viigand, A., Savitski, L., Mokrik, R., 1979: Peculiarities in the formation of exploitable underground water resources in the Estonian SSR. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 28, 4, 160-163.

Orgla, K., 1978: Polynomial trend analysis of the thickess of deposits for calculating resources by computer. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 27, 1, 27-32.

Orgla, K., 1977: Data coding for computing the resources and the quality of peat by computer. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 26, 2, 134-142.

Teedumäe, A., 1976: About an economic estimation of the carbonate rocks suitable for crushed aggregates in the Estonian SSR [Об экономической оценке карбонатных пород для производства щебня в Эстонской ССР]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 25, 2, 172-173.

Aaloe, Aasa, 1975: Subdivision of the commercial bed of the Baltic basin kukersite according tostructures of the bed. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 24, 3, 227-232.

Vallner, L., 1973: Computation of the natural resources of the ground water of the intensive flow zone. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 22, 3, 265-273.

Baukov, S., Müürisepp, K., 1967: Kuidas tekkis põlevkivi. Eesti Loodus, 6, 335-339.

Baukov, S., Müürisepp, K., 1966: Kirde-Eesti tähtsaim loodusvara. Eesti Loodus, 2, 69-72.

Sokolover, A., 1970: Dependences between the quality indices of oil shale. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 19, 3, 234-237.

Noorkõiv, R., 1988: Fosforiiditööstus ja töökäed. Eesti Loodus, 6, 375-382.

Reinsalu, E., 2003: Ainulaadne põlevkivi ootab kaevandamist. Eesti Loodus, 11, 6-9.

Pihlak, A., 1985: Põlevkivide süttimine. Eesti Loodus, 11, 700-704.

Petersell, V., Mõttus, V., Täht, K., 2005: Nähtamatu ohuallikas Eestimaa pinnases. Eesti Loodus, 5, 46-50.

Veiderma, M, 1982: Rakvere fosforiit. Eesti Loodus, 9, 576-580.

Veski, R., 1981: Väävli ja naftoidi tekkest Maardu karjäärides. Eesti Loodus, 11, 716-720.

Veski, R., 1990: Uraan ja roheline Maardu. Eesti Loodus, 7, 424-429.

Veski, R., 1993: Geokeemilised viitpommid Maardus. Eesti Loodus, 9, 301-302.

Raudsep, R., 1987: Rakvere fosforiidi tekkelugu. Eesti Loodus, 7, 426-431.

Veiderma, M., Viisimaa, L., 1989: Mikrokomponendid fosfaattoormes ja väetistes. Eesti Loodus, 12, 766-772.

Raudsep, R., 1996: Kus meil on uraani?. Eesti Loodus, 10, 327-328.

Aaloe, Ago, Kustin, A., 1966: Muistne metallurgia Saaremaal. Eesti Loodus, 3, 162-165.

Klitina, L., Letušova, I., 1980: Petrografičeskie i himičeskie osobennosti diktionemovyh slancev i kukersitov Pribaltijskogo bassejna [Петрографические и химические особенности\nдиктионемовых сланцев и кукерситов Прибалтийского бассейна]. , 126-127.

Urov, K., Võsotskaja, V., 1981: About oil secretion of buried burning dictyonema oil shale. 2. The chemical composition of the oil [О смоле самовозгорания диктионемового горючего сланца. 2. Особенности химического состава смолы]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 30, 2, 101-105.

Kordikov, A., 1962: The mineralogical characteristics of Maardu dictyonema shale [Минералогическая характеристика диктионемовых сланцев Маардуского месторождения]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Tech. and Phys.-Mat. Sciences, 11, 1, 67-72.

Pelekis, L., Pelekis, Z., Taure, I., Kirret, O., Rajavee, E., 1985: Instrumental neutron activation analysis of alum shale from the Maardu deposit [Инструментальный нейтронно-активационный анализ диктионемового сланца Маардуского месторождения]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 343, 4, 161-163.

Haldna, J., Ilmoja, K., Johannes, I., 1986: Mercury in Estonian Dictyonema Shale [Ртуть в диктионемовых сланцах Эстонской ССР]. Oil Shale, 3, 3, 290-292.

Kirret, O., Koch, R., Ründal, L., Johannes, I., Talkop, R., 1986: Valkla-Tsitre ja Toolse leiukohtade diktüoneemakilda omadustest ja keemilisest koostisest. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 35, 4, 237 -244.

Kirret, O., Koch, R., Ründal, L., 1959: Maardu leiukoha diktüoneemakilda ja temas sisalduva kerogeeni keemilisest koostisest. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 8, 4, 243-254.

Kirret, O., Polikarnov, N., Lutskovskaja, N., 1957: O sostave i svojstvah diktionemovogo slanca mestoroždeniâ Maardu ÈSSR [О составе и свойствах диктионемового сланца месторождения Маарду ЭССР]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Tech. and Phys.-Mat. Sciences, 6, 2, 170-183.

Uibopuu, E., 2012: Kildagaas – kas Eesti kolmeteistkümnes maavara?. Keskkonnatehnika, 12, 3, 10-11.

Niin, M., Rammo, M., 2009: Diktüoneemakilt – Eesti tulevikumaavara. Keskkonnatehnika, 9, 3, 27-28.

Anso, J., 1945: Järvekriit. Plaanimajandus, 220-221.

Veber, K., 1963: Eesti NSV soodes leiduvatest sapropeelidest. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, 3, 146-154.

Sumberg, A., Urov, K., Aasamäe, E., 1990: Characteristics of Estonian lower Ordovician fossil organic matter, (Maardu member of the Pakerort horizon) [К ХАРАКТЕРИСТИКЕ ФОССИЛЬНОГО ОРГАНИЧЕСКОГО\nВЕЩЕСТВА НИЖНЕГО ОРДОВИКА Эстонии\n(МААРДУСКАЯ ПАЧКА ПАКЕРОРТСКОГО ГОРИЗОНТА)]. Oil Shale, 7, 3-4, 238-244.

Aasamäe, E., Veiderma, M., 1983: Evaluation of Estonian phosphorite concentrates as raw material for acidulation [ОЦЕНКА ЭСТОНСКИХ ФОСФОРИТНЫХ КОНЦЕНТРАТОВ\nКАК СЫРЬЯ ДЛЯ КИСЛОТНОЙ ПЕРЕРАБОТКИ]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 32, 4, 242-245.

Veski, R., Filimonova, N., Bondar, E., Lumiste, T., Fomina, A., 1979: Study of the organic matter of dictyonema shale by nitric oxidation [Исследование органического вещества диктионемового сланца окислением азотной кислотой]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 28, 1, 32-39.

Bondar, E., Veski, R., 1980: Unsaturated fatty acids in the extracts from Ordovician Dictyonema oil shale [НЕНАСЫЩЕННЫЕ ЖИРНЫЕ КИСЛОТЫ В БИТУМОИДЕ\nОРДОВИКСКОГО ДИКТИОНЕМОВОГО ГОРЮЧЕГО СЛАНЦА]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 29, 4, 251-255.

Puura, V., 2015: Majandusgeoloogia. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 10-14.

Petersell, V., 2015: Fosfor, fosforiit, keskkond ja inimene. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 29-37.

Rosen, H., 1918: Die Bodenschätze Estlands. Die Ostsee, 1, 9-12.

Gäbert, C., 1926: Der Obolensandstein, ein estländisches Rohphosphat. Zeitschrift für praktische Geologie, 34, 67-72.

Ümarik, J., 1921: Eesti vosvoriit. Agronoomia, 1, 3-9.

Öpik, A., 1938: Fosforiit ja elu. Varamu, 10, 1225-1233.

Pihlak, A., 1986: Critical and Permissible Temperatures in Spontaneous Heating of Alum Shales [Критическая и допустимая температура самонагревания диктионемового аргиллита]. Oil Shale, 3, 3, 247-255.

Palvadre, R., Utsal, K., Ahelik, V., Haldna, J., 1984: Investigation of the mineral composition of Estonian graptolitic argillite [Исследование минерального состава граптолитового аргиллита Эстонии]. Oil Shale, 1, 2, 162-170.

Palvadre, R., Kleemeier, T., 1982: Leaching of several heavy metals from argillites [Bыцелачитаемость некоторых тяжелых металлов из аргиллитов]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry, 31, 4, 243-238.

Palvadre, R., Ahelik, V., Rajavee, E., Juura, R., 1990: Some aspects of water leaching of argillites [Некоторые вопросы водного выщелачивания агриллитов]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Chemistry, 39, 4, 235-241.

Naumov, B, 1991: Pollution of hydrosphere by leaching of dictyonema shale in waste dumps of the Maardu openpits [Загрязнение гидросферы при выщелачивании диктионемовых аргиллитов в отвалах Маардуасих фосфоритных карьерой]. Oil Shale, 8, 3, 266-274.

Maremäe, E., 1988: Utilisation of Estonian alum shale in the national economy [О возможности использования Эстонского диктионемового сланца в национальной экономике]. Oil Shale, 5, 4, 407-417.

Loog, A., Petersell, V., 1995: Authigenic siliceous minerals in the Tremadoc graptolitic argillite of Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 44, 1, 26-32.

Saarik, J., 1937: Varangu allikas. Loodusevaatleja, VIII, 5, 151-153.

Riikoja, H., 1936: Järvemaagist ja selle esinemisest Eestis. Loodus, 3, 89-96.

Luts, K., 1932: Zur Frage der unterirdischen Oxydation des Brennschiefers. Brenstoff Chemie, 13, .

Luts, K., 1930: Der konstante Charakter der estländischen Brennschieferschichten. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 36, 1/2, 9-26.