Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (295)

Leitud 295 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Koff, T., Punning, J., Yli-Halla, M., 1998: Human impact on a paludified landscape in northern Estonia. Landscape and Urban Planning, 41, 3-4, 263-272. https://doi.org/10.1016/S0169-2046(98)00064-4

Tamm, J., Salo, V., 2005: Kasutatavate soode nimekiri ja nende turbavaru. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 1-2, 12-13.

Ots, K., Orru, M., Tilk, M., Kuura, L., Aguraijuja, K., 2017: Ammendatud freesturbaväljade taasmetsastamine: puutuha mõju biomassi formeerumisele ja süsiniku bilansile. Metsanduslikud Uurimused, 67, 1, 17-36. https://doi.org/10.1515/fsmu-2017-0010

Veber, K., Kask, R., Niine, H., Rätsep, L., 1989: Stratigrafiâ i himičeskie svojstva torfov nekotoryh zaležej v Estonskoj SSR [Стратиграфия и химические свойства торфов некоторых залежей в Эстонской ССР]. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, LXII, 74-94.

Veber, K., 1969: Saku soo. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, 16, 248-274.

Truu, A., Kurm, H., Veber, K., 1964: Eesti NSV sood ja nende põllumajanduslik kasutamine. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, 4, 3-136.

Orru, M., Väizene, V., Pastarus, J., Systra, Y., Valgma, I., 2013: Possibilities of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposit. Environmental Earth Sciences, 70, 7, 3311-3321. https://doi.org/10.1007/s12665-013-2396-x

Orru, M., 2007: Soode uurimise ajalugu ja turbauuringud Eesti Geoloogiakeskuses. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed, 8-8.

Blaus, A., Reitalu, T., Amon, L., Vassiljev, J., Alliksaar, T., Veski, S., 2020: From bog to fen: palaeoecological reconstruction of the development of a calcareous spring fen on Saaremaa, Estonia. Vegetation History and Archaeobotany, 29, 3, 373-391. https://doi.org/10.1007/s00334-019-00748-z

Kabailiene, M., Raukas, A., 2008: Stratigraphy of lake and bog deposits and climatic changes in the late-glacial and Holocene in the Soviet Baltic Republics: a review. Boreas, 16, 2, 125-131. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.1987.tb00763.x

Mustasaar, M., Plado, J., Jõeleht, A., 2013: A ground-penetrating radar study of the Vaidasoo bog (Estonia): no crater structure exists. Geological Quarterly, 57, 2, 357-360. https://doi.org/10.7306/gq.1093

Jõeleht, A., Kukkonen, I., 1998: Thermal properties of granulite facies rocks in the Precambrian basement of Finland and Estonia. Tectonophysics, 291, 1-4, 195-203. https://doi.org/10.1016/S0040-1951(98)00040-7

Eichvald, K., 1924: Soode ja rabade tekkimine. Loodus, III, 9, 455-472.

Kose, Marika, Kose, Mati, 2007: Luitemaa looduskaitseala. Eesti Loodus, 7, 24-26.

Karofeld, E., 2006: Jääksood soodeks tagasi. Eesti Loodus, 6, 16-20.

Terasmaa, J., 2006: Vaidasoo meteoriidikraater. Eesti Loodus, 1, 50-50.

Pajula, R., 2006: Kui palju on Eestis soid?. Eesti Loodus, 1, 14-19.

Markus, E., 1925: Das Komplexenprofil von Jätasoo. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), XXXII, 1-2, 15-35.

Masing, V., 1968: Rabadest, nende arengust ja uurimisest. Eesti Loodus, 8, 451-457.

Mälgi, U., 1976: Über die chemische Zusammensetzung der Torfablagerungen des Moores Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 2, 162-165.

Kink, H., Andresmaa, E., 1997: Turbamaardla või veesäilitusala. Keskkonnatehnika, 3, 10-10.

Ilomets, M., 1980: On the connections between the accumulation speed of peat and the primary bog productivity in the south-western Estonia. Botanicheskii Zhurnal, 65, 9, 1237-1244.

Veber, K., 1964: Sapropeel Eesti NSV järvedes. Eesti NSV sood. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, 4, 155-173.

Truus, L., Ilomets, M., 2012: Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini. Eesti Loodus, 5, 16-20.

Kohv, M., Salm, J.-O., 2012: Soode taastamine Eestis. Eesti Loodus, 4, 50-54.

Kink, H., 2007: Sood kaitsevad vett. Eesti Loodus, 6, 12-15.

Andresmaa, E., 1996: Sood kaitsealadena. Keskkonnatehnika, 23-24.

Petersell, V., All, T., Suuroja, S., 2010: Kliima ja 21. sajandi ohud. Keskkonnatehnika, 1, 8-11.

Niinemets, E., Pensa, M., Charman, D. J., 2011: Analysis of fossil testate amoebae in Selisoo Bog, Estonia: local variability and implications for palaeoecological reconstructions in peatlands. Boreas, 40, 2, 367-378. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2010.00188.x

Karofeld, E., 1985: Älved - kas lihtsalt vesised lohud rabas?. Eesti Loodus, 2, 99-104.

Thomson, P. W., Mechmershausen, G., 1933: Ein Linienprofil durch den östlichen Teil des Hochmoors Kõrgsoo im Kirchspiel Haggers (Hageri). Beiträge zur Kunde Estlands, 18, 1-5, 179-183.

Punning, J.-M., 1990: Natural and anthropogenic distribution of chemical elements in the bog and lake deposits of the Kurtna landscape reserve (NE Estonia). Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Chemistry, 39, 1, 28-35.

Punning, J-M., Koff, T., Ratas, U., Tann, R., 1998: Shoreline Displacement and Vegetation History on Island Naissaar, Baltic Sea. Journal of Coastal Research, 14, 3, 933-938.

Kabailiene, M., Raukas, A., 1987: Stratigraphy of lake and bog deposits and climatic changes in the late-glacial and Holocene in the Soviet Baltic Republics: a review. Boreas, 16, 2, 125-131. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.1987.tb00763.x

Sillasoo, U., Mauquoy, D., Blundell, A., Charman, D., Blaauw, M., Daniell, J. R. G., Toms, P., Newberry, J., Chambers, F. M., Karofeld, E., 2007: Peat multi-proxy data from Männikjärve bog as indicators of late Holocene climate changes in Estonia. Boreas, 36, 1, 20-37. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2007.tb01177.x

Kink, H., Miidel, A., Erg, K., 2000: Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus : (joad, allikad, karstivormid, järved ja sood). Keskkonnatehnika, 4, 16-18.

Heinsalu, A., Veski, S., Vassiljev, J., 2000: Palaeoenvironment and shoreline displacement on Suursaari Island, the Gulf of Finland. Bulletin of the Geological Society of Finland, 72, 1-2, 21-46. https://doi.org/10.17741/bgsf/72.1-2.002

Saarse, L., Heinsalu, A., Veski, S., Amon, L., Gaidamavicius, A., 2012: On the deglaciation chronology of the Palivere ice-marginal zone, northern Estonia. Bulletin of the Geological Society of Finland, 84, 1, 21-31. https://doi.org/10.17741/bgsf/84.1.002

Loopmann, A., 1971: Aga vett jääb vähemaks.... Eesti Loodus, 4, 216-221.

Kallas, R., 1994: Need sood on kaitse all. Eesti Loodus, 3, 84-85.

Punning, J.-M., Koff, T., 1997: The landscape factor in the formation of pollen records in lake sediments. Journal of Paleolimnology, 18, 1, 33-44.

Lasting, V., Masing, V., Reedik, H., 1977: Sood ja turvas ajal, mil elame. Rahvusvaheline turbakongress Poznanis. Eesti Loodus, 6, 374-380.

Paidla, A., 1970: On meil turvast küllalt. Eesti Loodus, 12, 736-738.

Ilomets, M., 1994: Miks peame hoidma Eestimaa soid?. Eesti Loodus, 3, 80-83.

Veski, S., 2005: Soojenev kliima võib põhjustada kliimajahenemist. Eesti Loodus, 1, 20-24.

Perens, R., 2002: Miks kaevud ja allikad kuivavad. Eesti Loodus, 11, 19-19.

Ilomets, M., 2000: Soo: jäätmaa - väärtmaa. Eesti Loodus, 2/3, 72-75.

Kübar, K., Vahur, U., 1998: Sookuninga looduskaitseala ulatub üle riigipiiride. Eesti Loodus, 5/6, 225-226.

Ilomets, M., 1998: Sood - meie kaasavara Euroopa Liitu. Eesti Loodus, 5/6, 220-223.

Liivrand, E., 1998: Jäävaheaegade soosetted rändpankadena. Eesti Loodus, 1, 43-45.

Kimmel, K., 1997: Endla looduskaitseala - rabade ja allikate riik. Eesti Loodus, 10, 395-399.

Heinsalu, A., Niine, H., Veber, K., 1992: The influence of amelioration on the properties of peat soil [KUltuuristamise mõju turvasmulla omadustele]. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, LXX, 32-41.

Rätsep, L., Truu, A., Veber, K., 1954: Tallinna ja põlevkivibasseini linnalähedase põllumajandustsooni soodest ja nende kasutamisperspektiividest. Proceedings of the Academy of Sciences of Estonian SSR, 3, 4, 571-581.

Arold, I., 1968: Haanja - mägede maa. Eesti Loodus, 4, 193-199.

Syrovetnik, K., Puura, E., Neretnieks, I., 2004: Accumulation of heavy metals in Oostriku peat bog, Estonia: -site description, conceptual modelling and geochemical modelling of the source of the metals. Environmental Geology, 45, 5, 731-740.

Punning, J.-M., Koff, T., 1998: Application of 14C data for the estimation of sphagnum peat increment in Estonian ombrotrophic mires. Radiocarbon, 40, 2, 833-839.

Punning, J.-M., Ilomets, M., Koff, T., 1993: Possibilities for detailed dating of peatbog deposits. Radiocarbon, 35, 3, 379-385.

Orru, M., 1987: Kui palju on Eestis soid?. Eesti Loodus, 10, 646-652.

Punning, J.-M., Martma, T., Kessel, H., Vaikmäe, R., 1988: The isotopic composition of oxygen and carbon in the subfossil mollusc shells of the Baltic Sea as an indicator of palaeosalinity. Boreas, 17, 1, 27-31. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.1988.tb00120.x

Koff, T., 1986: Soo ajaraamatut lugedes. Eesti Loodus, 10, 645-649.

Herman, M., Loopmann, A., Ranniku, V., 1982: Sookaitsealad - milleks ja kuhu?. Eesti Loodus, 10, 626-632.

Pirrus, E., 1982: Taas Rauasoo sooraud. Eesti Loodus, 8, 515-516.

Lauringson, A., 1981: Tõugu Rauasoo. Eesti Loodus, 3, 188-199.

Kimmel, K., 1998: Mire research traditions in Endla Nature Reserve. Estonia Maritima, 3, 179-186.

Lauringson, A., 1979: Sooraud ja Rauasoo. Eesti Loodus, 7, 453-453.

Loopmann, A., 1974: Kuresoo. Eesti Loodus, 5, 272-278.

Veber, K., 1966: Kui kiiresti kasvab soo?. Eesti Loodus, 6, 353-355.

Veber, K., 1966: Millal tekkisid Eesti sood?. Eesti Loodus, 5, 296-298.

Kessel, H., 1961: Limuste levik Läänemeres seoses soolsusega. Eesti Loodus, 4, 205-211.

Kiipli, T., Kallaste, T., Kaljo, D., Loydell, D. K., 2007: Correlation of Telychian and lowermost Sheinwoodian K-bentonites with the graptolite biozonation in the East Baltic area. Acta Palaeontologica Sinica, 46, 218-226.

Truu, A., 1963: Die Moore der Estnischen SSR und ihre Erforschung [Исслелование болот Эстонской ССР и краткая их характеристика]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 7, 88-96.

Hiiemaa, H., Mustasaar, M., Kohv, M., Hang, T., Jõeleht, A., Lasberg, K., Kalm, V., 2014: Geological settings of the protected Selisoo mire (northeastern Estonia) threatened by oil shale mining. Estonian Journal of Earth Sciences, 63, 2, 97-107. https://doi.org/10.3176/earth.2014.09

Orru, M., Übner, M., Orru, H., 2011: Chemical properties of peat in three peatlands with balneological potential in Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 60, 1, 43-49. https://doi.org/10.3176/earth.2011.1.04

Plado, J., Sibul, I., Mustasaar, M., Jõeleht, A., 2011: Ground-penetrating radar study of the Rahivere peat bog, eastern Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 60, 1, 31-42. https://doi.org/10.3176/earth.2011.1.03

Orru, M., Orru, H., 2008: Sustainable use of Estonian peat reserves and environmental challenges. Estonian Journal of Earth Sciences, 57, 2, 87-93. https://doi.org/10.3176/earth.2008.2.04

Jõeleht, A., Kirsimäe, K., Shogenova, A., Šliaupa, S., Kukkonen, I. T., Rasteniene, V., Zabele, A., 2002: Thermal conductivity of Cambrian siliciclastic rocks from the Baltic basin. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 51, 1, 5-15.

Königsson, L.-K., Poska, A., 1998: Pitkasoo - a West Estonian Holocene reference site. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 47, 4, 242-261.

Königsson, L.-K., Saarse, L., Possnert, G., 1998: The Pitkasoo Bog - an Ancylus lagoon from Saaremaa Island, Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 47, 2, 86-107.

Königsson, L.-K., Saarse, L., Veski, S., 1998: Holocene history of vegetation and landscape on the Kõpu Peninsula, Hiiumaa Island, Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 47, 1, 3-19.

Veski, S., 1998: Early Holocene vegetation history and shoreline displacement of the Baltic Sea at the Mustjärve Bog, Nortwest estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 47, 1, 20-30.

Königsson, L.-K., Saarse, L., Veski, S., 1997: Holocene history of vegetation and landscape on the Kõpu Peninsula, Hiiumaa Island, Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 47, 1, 3-19.

Kink, H., Andresmaa, E., 1995: Sood veesäilitusaladeks. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 44, 3, 197-198.

Bird, E., 1989: The effects of sea level rise on the Estonian coastline. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 38, 4, 141-149.

Ilomets, M., Ilves, E., Rajamäe, R., 1984: About the spatial-temporal dynamics of peat growth in Estonian bogs. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 33, 3/4, 158-165.

Sarv, A., 1981: Geochronological subdivision of Holocene bog-lacustrine deposits in the region of the Kõivasoo swamp (Hiiumaa island, Estonia). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 30, 4, 173-178.

Heinsalu, Ü., 1971: Sedimentgänge sowie Klüftungs- und Verkarstungsepochen im Nordbaltikum. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 20, 3, 251-259.

Dubar, G., Levin, A., 1971: Injectional clastic dikes in the northern Baltic Region. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 20, 3, 239-242.

Ilves, E., Sarv, A., 1970: Stratigraphie und Chronologie der See- und Torfablagerungen des Moores Ulila (Mittel-Estland). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 19, 2, 135-140.

Aaloe, Ago, Kustin, A., 1966: Muistne metallurgia Saaremaal. Eesti Loodus, 3, 162-165.

Veber, K., 1963: Kui palju on Eesti NSV-s soid?. Eesti Loodus, 5, 266-270.

Veber, K., 1963: Eesti NSV soodes leiduvatest sapropeelidest. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, 3, 146-154.

Rätsep, L., Truu, A., Veber, K., 1956: Saaremaa soodest ja nende kasutamisperspektiividest. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 3, 211-224.

Thomson, P. W., 1933: Moorstratigraphische Notizen aus Estland. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, 18, 3, 173-175.

Scupin, H., 1926: Alter und Herkunft der ostbaltischen Solquellen und ihre Bedeutung für die Frage nach dem Vorkommen von Steinsalz im baltischen Obersilur. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 10, 2, 1-19.

Scupin, H., 1923: Die Frage des Vorkommens von Steinsalz in Estland. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 29, 1-4, 1-22.

Thomson, P., 1925: En polleanalytisk undersökning av Estland mossar. Svensk Botanisk Tidskrift, 116-116.

Thomson, P., 1926: Pollenanalytische Untersuchungen von Mooren und lacustrinen Ablagerungen in Estland. GFF, 48, 4, 489-497. https://doi.org/10.1080/11035892609455308

Thomson, P. W., 1930: Soode arenemine ja kliima muutumised. Loodusevaatleja, I, 6, 163-169.

Thomson, P. W., 1939: Ülevaade Eesti soodest. Eesti Loodus, VII, 3, 90-98.

Markus, E., 1926: Die Transgression des Moores über den Sandwall bei Laiva. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 32, 1-2, 8-14.

Grewingk, C., 1886: Beziehung der geologischen Verhältnisse einiger Dorpater Brunnen zu deren Gehalt an Salzen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 7, 2, 320-325.

Grewingk, C., 1887: Über Bodenhebung und Aufsteigen versenkter Steinblöcke auf Dagö. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 8, 1, 89-93.

Grewingk, C., 1885: Neue Funde subfossiler Wirbeltierreste unserer Provinzen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 7, 1, 143-144.

Bode, A., 1837: Anleitung zum Torfbetriebe in der Ostseeprovinzen. Livländische Jahrbücher der Landwirthschaft, 1, 1-168.

Luce, W., 1850: Notizen zur topographischen Geschicte der Insel Oesel. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's, V, 2-3, 439-467.

Petzholdt, A., 1861: Zur Naturgeschichte der Torfmoore (2. Beitrag). Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 3, 1, 75-104.

Petzholdt, A., 1861: Das Torflager von Awandus im Kirchspiele St. Simonis in Estland, chemisch untersucht. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 3, 1, 1-28.

Wangenheim von Qualen, F., 1849: Über die alten Eisenerzgruben bei Wechma auf der Insel Oesel. Korrespondenzblatt des Naturforscher-Vereins zu Riga, 1, 2-8.

Lauringson, A. & Pirrus, E., 1985: On the character of the bog-iron ores used for ancient iron-smelting in North Estonia [К характеристрке болотных руд железа применяемых в первобытной металлургии Северной Эстонии]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 34, 2, 68-72.

Tinn, O., Meidla, T., Ainsaar, L., Kivioja, K., 2010: Rich and heterogenous fossil ostracod fauna in the Ordovician sediment intrusions at Osmussaar Island, Estonia, reveals an ancient impact event. GFF, 132, 3-4, 201-211. https://doi.org/10.1080/11035897.2010.530351

Puura, V., Tuuling, I., 1988: Geology of the Early Ordovician clastic dikes of Osmussaar [О геологической позиции раннеордовикских кластических даек на о-ве Осмуссаар]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 37, 1, 1-9.

Ilves, E., Sarv, A., Valk, U., 1968: C14-Datierungen zur Entwicklungsgeschichte der Wälder an Hand von Materialen aus dem Hochmoor Teosaare (Estnische SSR). Pedobiologia, 7, 4, 329-334.

Kajak, K., Punning, J.-M., Raukas, A., 1970: New data on the geology of the Karuküla profile (SW Estonia). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 19, 4, 350-357.

Ilves, E., Sarv, A., 1969: Die Stratigraphie und Chronologie der organischen Ablagerungen im Hochmoor Kalina. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 18, 4, 377-384.

Zirna, E., Pirrus, R., 1961: Õietolmuanalüüsi tulemustest Kirde- ja Kesk-Eesti holotseensetest setetest. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 95-104.

Orviku, L., 1958: Neue Angaben über die Geologie des Sees Wõrtsjärv [Новые данные о геологии озера Выртсъярв]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, III, 269-293.

Veber, K., 1961: Soo- ja järvesetete stratigraafiast Pandivere kõrgustikul. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 105-114.

Orru, M., Orru, H., 2009: Revegetation processes and environmental conditions in abandoned peat production fields in Estonia. In: Valgma, I. (ed.). Resource Reproducing, Low-wasted and Environmentally Protecting Technologies of Development of the Earth Interior. 8th International Conference, September 14-18, Tallinn 2009, Estonia. Dep of Mining TUT, Russian University of People Friendship, Tallinn, p. 331-331.

Ilomets, M., Truus, L., Pajula, R., Sepp, K., Lode, E., 2008: Influence of border area drainage on the vegetation on the slope of the Ruunasoo bog, South-west Estonia. Pristine mire landscapes, p. 56-59.

Masing, V., 1997: Ürgsed sood kui loodusmälestised. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 1-96.

Loopmann, A., 1988: Veerežiim ja vetevõrk soodes. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 43-48.

Valk, U., 1988: Soode teke ja areng. Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 22-43.

Allikvee, H., 1988: Sapropeel ja turvas. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 48-68.

Valk, U. (koost), 1988: Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 1-343.

Valk, U., 1995: Soode kasutamine ja kaitse. In: Raukas, A. (koost) (ed.). Eesti. Loodus. Valgus; Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 354-363.

Kihno, K., 1996: The Holocene pollen record from Saha Mire and its correlation with the vegetational history as recorded at Lake Maardu. PACT 51, 51, p. 181-188.

Hansson, A.-M., Hiie, S., Kihno, K., Mašauskaite, R., Moe, D., Šeiriene, V., Torske, N., 1996: A vegetational historical study of Jõhvikasoo, an ombrogenous mire at Tuiu, Saaremaa, Estonia. PACT 51, 51, p. 39-55.

Masing, V., 1977: Soode pinnavormid. Eesti pinnavormid: (nõupidamise ettekannete lühikokkuvõtted). Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 49-51.

Loopmann, A., 1989: Soomaastike uurimine kompleksprofiilide alusel. Looduslikud protsessid ja inimmõju Eesti maastikes. E. Markuse 100. sünniaastapäevale pühendatud nõupidamise ettekannete lühikokkuvõtted. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, p. 15-21.

Suuroja, K., Suuroja, S., 2000: The Early Ordovician Catastrophic Event on Osmussaar Island (Estonia) -A Result of an Impact or Earthquake?. Catastrophic Events and Mass Extinctions: Impacts and Beyond: Vienna, July 9-12, 2000. Technical Program. Geozentrum University of Vienna, Austria.

Veski, S., 1998: Vegetation history, human impact and palaeogegraphy of West Estonia. Pollen analytical studies of lake and bog sediments, Uppsala, p. 1-119.

Koff, T., 1986: Boloto Vâllamâgi [Болото Вялламяги]. In: Tavast, E. (koost) (ed.). Putevoditel' geologičeskoj èkskursii geologov-četvertičnikov Pribaltiki i smežnyh territorij severo-zapada SSSR. Èstonskaâ SSR, 21-25 iûlâ 1986 g., p. 14-15.

Mäemets, H., 1986: O bolotah Otepâskoj i Haan'âskoj vozvyšennostej [О болотах Отепяской и Хааньяской возвышенностей]. In: Tavast, E. (koost) (ed.). Putevoditel' geologičeskoj èkskursii geologov-četvertičnikov Pribaltiki i smežnyh territorij severo-zapada SSSR. Èstonskaâ SSR, 21-25 iûlâ 1986 g., p. 12.13.

Kimmel, K., Ilomets, M., 1986: Bolotnaâ sistema Èndla [Болотная система Эндла]. In: Tavast, E. (koost) (ed.). Putevoditel' geologičeskoj èkskursii geologov-četvertičnikov Pribaltiki i smežnyh territorij severo-zapada SSSR. Èstonskaâ SSR, 21-25 iûlâ 1986 g., p. 3-4.

Jõeleht, A., 2017: Maasoojussüsteemid. Puurija käsiraamat. Eesti Geoloogia Selts, p. 159-164.

Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1999: Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Eesti geoloogide kolmas ülemaailmne kokkutulek. Eesti maavarad. Sümpoosiumi materjalid ja ekskursioonijuht. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4. Eesti Geoloogia Selts, Tartu, p. 18-19.

Valk, U., 1969: Eesti soode vanusest ja turba juurdekasvu kiirusest Holotseeni vältel. In: Rebane, H. )koost= (ed.). Metsanduslikud uurimused, VII. Valgus, Tallinn, p. 80-117.

Kiristaja, P., Timm, U., 2004: Järvamaa kaitstavad loodusobjektid, p. 27-33.

Kink, H., 2006: Loodusmälestised Ida-Virumaal, Tartu, p. 103-106.

Karofeld, E., 1992: The influence of oil-shale ash from thermal power stations on ombrotrophic mires in northeast Estonia. Peatland Ecosystems and Man: An Impact Assessment. University of Dundee, Dundee, p. 262-267.

Sarv, A., 1983: Stratigraphical subdivision of the Holocene bog and lacustrine deposits of the Remmeski and Senno sections [Стратиграфия и геохронология голоценовых отложений разрезов Реммески и Сенно]. Palynology in geological studies of the East Baltic and The Baltic Sea. Zinatne, Riga, p. 77-83.

Pirrus, R., Rõuk, A.-M., 1988: Inimtegevuse kajastumisest Vooremaa soo- ja järvesetetes. In: Rõuk, A.-M., Selirand, J. (ed.). Loodusteaduslikke meetodeid Eesti arheoloogias, p. 39-52.

Kaljumäe, H., 1995: Pinnavesi, p. 32-35.

Orru, M., 1994: Eesti soode uus, täpsustatud maastikuline liigestus. In: Kukk, T. (ed.). XVII Eesti looduseuurijate päev. Ettekanded. Looduseuurijate Selts, Tartu, p. 32-33.

Kink, H., 2008: Sood. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 18-22.

Kink, H., 2008: Sood. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 19-20.

Kink, H., 2007: Sood, p. 19-20.

Kink, H., Kaljumäe, H., 2005: Jõed ja sood, p. 19-21.

Kink, H., Kaljumäe, H., 2005: Jõed, järved ja sood, p. 14-16.

Kink, H., Kaljumäe, H., 2004: Jõed, järved ja sood. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 13, p. 25-28.

Kink, H., 2004: Sood. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 12, p. 25-26.

Kink, H., Kaljumäe, H., 2004: Jõed ja sood [Rivers and bogs]. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 11, p. 27-28.

Utsal, K. R., Utsal, V. I., Lõokene, E. A., 1979: Opyt primeneniâ rentgenovskoj difraktometrii dlâ opredeleniâ količestva amorfnoj organiki i soedinenij železa v sovremennyh ozernyh i bolotnyh osadkah [Опыт применения рентгеновской дифрактометрии для определения количества аморфной органики и соединений железа в современных озерных и болотных осадках]. Rentgenografiâ mineral'nogo syr'â i kristallohimiâ mineralov, Moskva, p. 56-76.

Utsal, K. R., Lõokene, E. A., Utsal, V. I., 1979: Rentgenodifraktometričeskij metod i ÈVM pri kompleksnyh issledovaniâh organičeskogo veŝestva i mineral'nogo sostava sovremennyh ozerno-bolotnyh otloženij i gorûčih slancev [Рентгенодифрактометрический метод и ЭВМ при комплексных исследованиях органического вещества и минерального состава современных озерно-болотных отложений и горючих сланцев]. Органическое вещество в современных и ископаемых осадках (Седикахиты): VI всесоюзный семинар. Тезисы докладов, Moskva, p. 297-298.

Sarv, A. A., Ilves, E. O, 1971: O razvitii torfânikov Èstonii v golocene i ih absolûtnom vozraste [Геохронология и стратиграфия голоценовых озерно-болотных отложений Эстонии (по данным радиоуглеродного метода)], Petrozavodsk, p. 47-48.

Sarv, A. A., Ilves, E. O, 1971: Geohronologiâ i stratigrafiâ golocenovyh ozerno-bolotnyh otloženij Èstonii (po dannym radiouglerodnogo metoda) [Геохронология и стратиграфия голоценовых озерно-болотных отложений Эстонии (по данным радиоуглеродного метода)]. Palinologiâ golocena. Nauka, Moskva, p. 33-42.

Valk, U. A., 1971: Ob izmenenii klimata Èstonii v golocene (po materialam izučeniâ torfânyh bolot) [Об изменении климата Эстонии в голоцене (по материалам изучения торфяных болот)]. Palinologiâ golocena. Nauka, Moskva, p. 43-52.

Kaljumäe, H., Kink, H., 2002: Jõed, järved, sood, p. 28-31.

Kaljumäe, H., Kink, H., 2003: Jõed, järved, sood, p. 25-26.

Kink, H., 2003: Jõed, järved ja sood, p. 22-26.

Kaljumäe, H., Kink, H., 2002: Jõed, järved, sood, p. 21-23.

Kink, H., Kaljumäe, H., 2000: Jõed, järved, allikad ja sood, p. 19-22.

Jaaniso, M., Oll, N., 1976: Soo- ja järvesetted ehitusalusena Tartus. VI Eesti geotehnika konverentsi teesid. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 8-9.

Punning, J.-M., 1995: The substantiation of various hierarchical climatic processes in the composition and structure of lake and mire sediment profiles. In: Heikinheimo, P. (ed.). International Conference on Past, Present and Future Climate: Proceedings of the SILMU conference held in Helsinki, Finland, 22-25 August 1995. Ministry of Education The Academy of Finland, Helsinki, p. 98-101.

Andresmaa, E., Kalm, V., Orru, M., 1996: Soomaa Rahvuspark (Soo. Pärnu madalik. Sakala kõrgustik). In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 111-121.

Jõeleht, A., Plado, J., Sibul, I, 2009: Ground-penetrating radar investigation of peatlands: Selisoo and Rahivere case studies. Extent and timing of the Weichselian Glaciation southeast of the Baltic Sea: Abstracts & Guidebook. The INQUA Peribaltic Working Group Field Symposium in southern Estonia and northern Latvia, September 13–17, 2009. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, p. 20-22.

Valk, U., Ilves, E., Männil, Reet, 1966: Radiocarbon dating of forest development phases in the region of Kuiksilla swamp (southern Estonia) [Датрование фаз развития лесов по С14 по материалам болота Куйксилла Южной Эстонии]. In: Springis, K. (ed.). Palynology in geological research in the Baltic Soviet Republics. Zinatne, Riga, p. 120-127.

Punning, J.-M., Ilomets, M., Koff, T., 1992: O vozmožnostâh detl'nogo hronstratigrafičeskogo rasčlenenâ bolotnyh otloženij [О возможностях детльного хронстратиграфического расчлененя болотных отложений], Moskva, p. 47-56.

Ilomets, M. A., Koff, T. A., Punning, J.-M. K., Rajamäe, R., 1987: O problemah hrono- i biostratigrafičeskogo rasčleneniâ golocenovyh ozerno-bolotnyh otloženij [О проблемах хроно- и биостратиграфического расчленения голоценовых озерно-болотных отложений]. In: Ivanova, I. K., Kind, N. V. (ed.). Novye dannye po geohronologii četvertičnogo perioda. K XII kongressu INKVA (Kanada, 1987 g.). Nauka, Moskva, p. 67-73.

Eltermann, G., Raukas, A., 2002: Pinnakate. In: Kään, H., Mardiste, H., Nelis, H., Pesti, O. (ed.). Saaremaa. Loodus Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 36-41.

Kaasik, M., Ploompuu, T., Alliksaar, T., Ivask, J., 2003: Alkalisation and nutrient influx from the air as damaging factors for sub-boreal ecosystem. Proceedings of the 8th International Conference on Environmental Science and Technology Lemnos Island, Greece, 8 – 10 September 2003, p. 66-66.

Ilomets, M., Punning, J.-M., 1992: Heavy metal content in Sphagnum, acrotelm and peat in the Männikjärve bog, Estonian S.S.R.. In: Bragg, O. M., Hulme, P. D., Ingram, H. A. & Robertson, R. A. (ed.). Peatland ecosystems and Man: An Impact Assessment. University of Dundee, Dundee, p. 196-200.

Veski, S., 1996: A contribution to the history of vegetation and human impact in northern Saaremaa, Estonia, based on the biostratigraphy of the Surusoo mire: Preliminary results. PACT 51, 51, p. 48-59.

Poska, A., Königsson, L.-K., 1996: Traces of Mesolithic Land-use in a Pollen Diagram from the Arusoo Mire at Kunda. PACT 51, 51, p. 304-317.

Sarv, A. A., Ilves, E. O., 1976: Geochronological subdivision of Holocene bog-lacustrine deposits in South-West Estonia [Стратиграфия и геохронология голоценовых озерных и болотных отложений юго-западной части Эстонии]. In: Bartosh, T. (ed.). Palynology in continental and marine geologic investigations. Zinatne, Riga, p. 47-59.

Koren, T. N., Kaljo, D. L., 1976: Silurian graptolite zones [Граптолитовая зональня шкала силура]. In: Kaljo D., Koren' T. (ed.). Graptolites and Stratigraphy. Academy of Sciences of Estonian SSR. Institut of Geology, Tallinn, p. 64-84.

Andresmaa, E., 1998: Sood ja järvikud. In: Kink, H. (koost), Miidel, A. (toim) (ed.). Pakri saared - loodus ja inimtegevus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 76-77.

Andresmaa, E., 1998: Allikad. Sood. In: Kink, H. (koost), Miidel, A. (toim) (ed.). Pakri saared - loodus ja inimtegevus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 52-54.

Andresmaa, E., 1997: Peatlands. In: Raukas, A., Teedumäe, A. (ed.). Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, p. 395-397.

Kink, H., Pirrus, E., Metslang, T., 1996: Meenikunno Sookaitseala (Palumaa). In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 122-130.

Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1998: Eesti soode hüdrogeoökoloogia. In: Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 1-128.

Kink, H., 2004: Hüdrogeoökoloogilised uuringud Geoloogia instituudis aastail 1965-2003. In: Karise, V. (ed.). Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, p. 1-166.

Märss, T. J., 1978: Ob areale žizni i biozonah silurijskih pozvonočnyh Pribaltiki [Об ареале жизни и биозонах силурийских позвоночных Прибалтики]. Sovremennoe značenie paleontologii dlâ stratigrafii. Tezisy dokladov XXII sessii VPO, Leningrad, p. 53-54.

Kaljo, D. L., 1978: Biozona i korrelâciâ raznofacial'nyh svit [Биозона и корреляция разнофациальных свит]. Sovremennoe značenie paleontologii dlâ stratigrafii. Tezisy dokladov XXII sessii VPO, Leningrad, p. 41-42.

Orgla, K., 1986: Issledovanie sostava i svojstv torfânyh otloženij Èstonskoj SSR s primeneniem algebraičeskih polinomov [Исследование состава и свойств торфяных отложений Эстонской ССР с применением алгебраических полиномов]. kandidaaditöö autoreferaat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-21.

Koff, T., 1986: Stratigrafiâ ozerno-bolotnyh otloženij melkih zamknutyh vpadin [Стратиграфия озерно-болотных отложений мелких замкнутых впадин]. kandidaaditöö autoreferaat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-19.

Ilomets, M., 1981: Izučeniâ dinamiki prirosta sfagnuma i sfagnovogo torfa v celâh stratigrafičeskogo rasčeleniâ torfânyh zaležej [Изучения динамики прироста сфагнума и сфагнового торфа в целях стратиграфического расчеления торфяных залежей]. kandidaaditöö autoreferaat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-21.

Punning, J.-M., 1996: Eesti ja globaalne soojenemine. In: Aaviksaar, A. (ed.). Eesti Teadlaste Kongress 11.-15. augustini 1996. a. Tallinnas. Ettekannete kokkuvõtted. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 223-223.

Verte, A., 1964: K voprosu o zagrâznenii i osolonenii podzemnyh vod Èstonii [К вопросу о загрязнении и осолонении подземных вод Эстонии]. Materialy naučno-tehničeskogo soveŝaniâ po ohrane vodnyh resursov Èstonskoj SSR 22-23 noâbrâ 1962 goda. Sbornik dokladov, Tallinn, p. 37-43.

Ilomets, M., 2008: Sood. In: Vunk, A. (ed.). Pärnumaa 1. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 135-143.

Karofeld, E., Masing, V., 1996: Sood. In: Saaber, K. (koost) (ed.). Koguteos Virumaa. Lääne-Viru Maavalitsus. Ida-Viru Maavalitsus, p. 141-152.

Kink, H., 1970: Geologičeskaâ i gidrogeologičeskaâ harakteristika osušaemyh nizinnyh bolot Èstonskoj SSR i metodika ih issledovanij s primeneniem èlektrorazvedki [Геологическая и гидрогеологическая характеристика осушаемых низинных болот Эстонской ССР и методика их исследований с применением электроразведки]. kandidaaditöö autoreferaat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-25.

Kink, H., Erg, K., 2004: Eestimaa sood. In: Nestor, H., Raukas, A., Veskimäe, R. (ed.). Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik. OÜ Reves Grupp, Tallinn, p. 143-148.

Kurm, H., Veber, K., 1966: Sood. In: Müürisepp, K. (ed.). Kodu-uurija käsiraamat. Eesti Raamat, Tallinn, p. 248-265.

Punning, J.-M., Raukas, A. V., Serebryanny, L. R.,, 1967: Geohronologiâ poslednego oledeneniâ Russkoj ravniny v svete novyh radiouglerodnyh datirovok iskopaemyh ozerno-bolotnyh otloženij Pribaltiki [Геохронология последнего оледенения Русской равнины в свете новых радиоуглеродных датировок ископаемых озерно-болотных отложений Прибалтики]. Materialy II simpoziuma po istorii ozer Severo-zapada SSSR (23-28 maâ 1967 goda), Minsk, p. 139-147.

Orru, M., 2010: Dependence of Estonian Peat Deposit Properties on Landscape Types and Feeding Condition. Tallinn University of Technology Doctoral Thesis, D46. Tallinn Technical University Press, Tallinn, p. 1-121.

Allikvee, H., Masing, V., 1988: Põhja-Eesti kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 264-270.

Allikvee, H., Masing, V., 1988: Lõuna-Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 273-275.

Allikvee, H., Masing, V., 1988: Kesk- ja Ida-Eesti suurte soode valdkond. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 270-273.

Allikvee, H., Masing, V., 1988: Põhja-Eesti tasandiku väikeste ja keskmise suurusega soode valdkond. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 262-270.

Allikvee, H., Masing, V., 1988: Lääne-Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkond. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 255-257.

Allikvee, H., Masing, V., 1988: Lääne-Eesti väikeste ja keskmise suurusega madalsoode valdkond. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 251-255.

Veber, K., 1988: Eesti soode loend. In: Valk, U. (koost) (ed.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, p. 287-302.

Veber, K., 1965: O geologii torfânyh mestoroždenij severo-vostočnoj Èstonii [О геологии торфяных месторождений северо-восточной Эстонии]. kandidaaditöö autoreferaat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-28.

Utsal, K. R., Utsal, V. I., Lõokene, E. A., 1977: Rentgendifraktometričeskij metod issledovaniâ količestva amorfnoj organiki i soedineniâ železa v sovremennyh ozernyh i bolotnyh osadkah [Рентгендифрактометрический метод исследования количества аморфной органики и соединения железа в современных озерных и болотных осадках]. Vsesoûznoe soveŝanie po rentgenografii mineral'nogo syr'â. Čast' II. Tezisy dokladov, Lvov, p. 36-37.

Orru, M., 1972: Eesti soode maastikuline liigestus ja kaitse. In: Hella, Kink (ed.). käsikiri, Eesti Geoloogiateenistus, p. 1-74.

Varep, E., 1960: \nAegviidu-Nelijärve. In: Kumari, E. (ed.). Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, p. 77-81.

Saarse, L., Mäemets, H., Pirrus, R., Rôuk, A.-M., Sarv, A., Ilves, E., 1996: Estonia. In: Berglund, B. E. (ed.). Palaeoecological events during the last 15,000 years: regional syntheses of paleoecological studies of lakes and mires in Europe. John Wiley & Sons Ltd., Chichester, p. 367-393.

Jõeleht, A., Kukkonen, I., Jõeleht, A., 1995: Litosfäärin terminen tila Baltian kilven keski- ja reuna-osassa: Litosfäärin lämmöntuoton, lämmönjohtavuuden ja paksuuden merkitys. In: Kaikkonen, P., Salmirinne, H. (ed.). XVII Geofysiikan päivat Oulussa 11.-12.5.1995, Oulu, p. 7-12.

Orru, M., 2011: Kuivenduse mõju ulatus turba kaevandamisel looduslikele sooaladele. In: Valgma, I. (ed.). Kaevandamine ja vesi. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn, p. 16-40.

Punning, J.-M., Ilomets, M., Koff, T., Rajamäe, R., Petersen, I., Tiits, T., 1985: Stratigraphic and palaeogeographic investigations of lacustrine and bog sediments from Vällamäe kettle-hole (SE Estonia) [Комплексные стратиграфо-палеогеографические исследования озерно-болотных отложений во впадине Вялламяги (Ю.- В. Эстония)]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-58.

Koff, T., 1984: O nekotoryh zakonomernostâh formirovaniâ sporovo-pyl'cevyh spektrov v bolotnyh i ozernyh otloženiâh (na primere rajona Vijtna Severnaâ Èstoniâ) [О некоторых закономерностях формирования спорово-пыльцевых спектров в болотных и озерных отложениях (на примере района Вийтна Северная Эстония)]. In: Raukas, A. (ed.). Hronologiâ i formirovanie četvertičnogo pokrova Èstonii. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 37-50.

Yevdokimova, A., Ilomets, M., Punning, J.-M., 1988: Possibilities of reconstructing the atmospheric input peculiarities of heavy metals during the Late Holocene (based on complex studies of sediments from the Männikjärve bog in Central Estonia) [Возможности восстановления особенностей атмосферного поступления тяжелых металлов в позднем голоцене (по данным комплексного исследования отложений болота Мянникъярве в Центральной Эстонии)]. In: Punning, J.-M. (ed.). Isotope-geochemical investigation in Baltic and Byelorussia. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 34-48.

Orgla, K., 1991: O postroenii planov izomoŝnostej torfânoj zaleži s pomoŝ'û regressionnogo polinoma po dannym geologo-razvedočnyh rabot [О построении планов изомощностей торфяной залежи с помощью регрессионного полинома по данным геолого-разведочных работ]. In: Reinsalu, E., Rubel, M. (ed.). Primenenie ÈVM pri rešenii zadač geologii poleznyh iskopaemyh Èstonii. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 31-48.

Orgla, K., 1987: Retrieval of regional nutrition tendencis of bogs by polynomial maps of peat characteristics. In: Raukas, A., Saarse, L. (ed.). Palaeohydrology of the temperate zone III. Mires and Lakes, III. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 131-143.

Raukas, A., Saarse, L. (ed), 1987: Paleohydrology of the temperate zone III. Mires and Lakes. In: Raukas, A., Saarse, L. (ed.). Palaeohydrology of the temperate zone III. Mires and Lakes, III. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-189.

Tinn, O., Kivioja, K., 2008: Fossil fauna from the sediment intrusions at the Osmussaar Island. Ģeogrāfija. Ģeologija. Vides zinātne. Referaātu tēzes. Latvijas Universitates, Riga, p. 235-235.

Punning, J.-M., Hyvärinen, H., 1992: Palaeotemperatures and palaeosalinity of ancient basins on the basis of stable isotopes [Палеотемпературы и палеосоленость древних водоемов по стабильным изотопам]. In: Raukas, A., Hyvärinen, H. (ed.). Geology of the Gulf of Finland. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 158-218.

Tavast, E., Donner, J., 1992: Physiographical characteristics [Физико-географическая характеристика]. In: Raukas, A., Hyvärinen, H. (ed.). Geology of the Gulf of Finland. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 5-12.

Ilomets, M., 1996: Temporal changes of Estonian peatlands and carbon balance. In: Punning, J.-M. (ed.). Estonia in the system of global climate change. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 65-74.

Punning, J.-M., Karindi, A., 1996: Composition of Estonian atmosphere. In: Punning, J.-M. (ed.). Estonia in the system of global climate change. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 26-34.

Punning, J.-M., 1996: Introduction. In: Punning, J.-M. (ed.). Estonia in the system of global climate change. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 7-9.

Punning, J.-M. (ed), 1996: Estonia in the system of global climate change. In: Punning, J.-M. (ed.). Estonia in the system of global climate change. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-206.

Ilomets, M., 1994: The development of mires and the dynamics of hydrological conditions. In: Punning, J.-M. (ed.). The influence of natural and anthropogenic factors on the development of landscapes. The results of a comprehensive study in NE Estonia. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 58-69.

Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1995: Mires as water protection areas. In: Ratas, R. (ed.). Peat Industry and Environment. Pärnu, Estonia 12-15.09.1995, Tallinn, p. 104-104.

Loopmann, A., 1995: About Estonian peat deposits and methods to determine them. In: Ratas, R. (ed.). Peat Industry and Environment. Pärnu, Estonia 12-15.09.1995, Tallinn, p. 101-103.

Punning, J.-M., 1986: K primeneniû radiouglerodnogo metoda dlâ datirovaniâ golocenovyh bolotnyh otloženij [К применению радиоуглеродного метода для датирования голоценовых болотных отложений]. In: Raukas, A., Ilomets, M. (ed.). Izučenie ozerno-bolotnyh formacij v celâh paleogeografičeskih rekonstrukcij. Tezisy dokladov. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 96-102.

Koff, T., 1986: O primenenii metodov matematičeskoj statistiki dlâ stratifikacii ozerno-bolotnyh otloženii melkih zamknutyh vpadin po palinologičeskim dannym [О применении методов математической статистики для стратификации озерно-болотных отложении мелких замкнутых впадин по палинологическим данным]. In: Raukas, A., Ilomets, M. (ed.). Izučenie ozerno-bolotnyh formacij v celâh paleogeografičeskih rekonstrukcij. Tezisy dokladov. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Talinn, p. 71-74.

Kessel, H., Raukas, A., 1986: Izučenie ozerno-bolotnyh otloženij pribrežnoj zony v celâh vyâvleniâ geologičeskogo razvitiâ Baltijskogo morâ [Изучение озерно-болотных отложений прибрежной зоны в целях выявления геологического развития Балтийского моря]. In: Raukas, A., Ilomets, M. (ed.). Izučenie ozerno-bolotnyh formacij v celâh paleogeografičeskih rekonstrukcij. Tezisy dokladov. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 62-64.

Ilves, E., 1986: O načale formirovaniâ ozerno-bolotnyh otloženij Èstonii [О начале формирования озерно-болотных отложений Эстонии]. In: Raukas, A., Ilomets, M. (ed.). Izučenie ozerno-bolotnyh formacij v celâh paleogeografičeskih rekonstrukcij. Tezisy dokladov. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 45-47.

Vaikmäe, R., 1986: Vozmožnosti primeneniâ stabil'nyh izotopov kisloroda, ugleroda i vodoroda v izučenii ozernyh i bolotnyh otloženij [Возможности применения стабильных изотопов кислорода, углерода и водорода в изучении озерных и болотных отложений]. In: Raukas, A., Ilomets, M. (ed.). Izučenie ozerno-bolotnyh formacij v celâh paleogeografičeskih rekonstrukcij. Tezisy dokladov. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 11-14.

Raukas, A., Ilomets, M. (toim), 1986: Izučenie ozerno-bolotnyh formacij v celâh paleogeografičeskih rekonstrukcij. Tezisy dokladov [Изучение озерно-болотных формаций в целях палеогеографических реконструкций. Тезисы докладов]. In: Raukas, A., Ilomets, M. (ed.). Izučenie ozerno-bolotnyh formacij v celâh paleogeografičeskih rekonstrukcij. Tezisy dokladov. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-127.

Jõeleht, A., Shogenova, A., Šliaupa, S., Rasteniene, V., Zabele, A., Kukkonen, I. T. Bityukova, L., Kirsimäe, K., Eihmanis, E., Freimanis, A., Huenges, E., Hoth, P., 2000: Thermal conductivity of Cambrian siliciclastic rocks from the Baltic basin. In: Shogenova, A., Vaher, R. (ed.). Geophysics in the Baltic Region: problems and prospects for the new millennium. International conference. Abstracts & excursion guide. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, p. 25-27.

Einasto, R. E., Kotyk, V. A., Juškevich, V. I., 1980: Formacionnaâ zonal'nost' v silurijskih kraevyh bassejnah zapada Russkoj platformy [Формационная зональность в силурийских краевых бассейнах запада Русской платформы]. In: Vassoyevich, N. B. (ed.). Tipy osadočnyh formacij neftegazonosnyh bassejnov. Nauka, Moskva, p. 228-242.

Ilomets, M. A., Varvas, M. J., Karofeld, E. K., Koff, T. A., Pelekis, L. L., Punning, J.-M. K., Rajamäe, R., Taure, I. I., 1986: Paleobotaničeskie i geohimičeskie rekonstrukcii ozernogo i bolotnogo osadkonakopleniâ v Severo-Vostočnoj Èstonii [Палеоботанические и геохимические реконструкции озерного и болотного осадконакопления в Северо-Восточной Эстонии]. In: Davydova, N. N., Kvasov, D. D., Raukas, A. V. (ed.). Istoriâ sovremennyh ozer. Tezisy dokladov VII Vsesoûznogo simpoziuma po istorii ozer. NSVL Teaduste Akadeemia, Leningrad-Tallinn, p. 57-58.

Veber, K., 1983: Ozera v bolotnoj sisteme Èndla [Озера в болотной системе Эндла]. Priglasitel'nyj bilet, programma i putevoditel' èkskursij po ozeram. Eesti NSV Teduste Akadeemia, Tallinn, p. 62-67.

Raudsepp, A., 1946: Eesti NSV turbasood. Teaduslik Kirjandus, Tartu, p. 1-237.

Kaljo, D., Klaamann, E., 1982: Communities and biozones in ecostratigraphy [Сообщества и биозоны в экостратиграфии]. In: Kaljo, D., Klaamann, E. (ed.). Communities and biozones in the Baltic Silurian Communities and biozones in the Baltic Silurian. Valgus, Tallinn, p. 8-11.

Põlma, L., 1973: Osobennosti strukturno-facial'nyh zon Baltijskogo bassejna v ordovike [Особенности структурно-фациальных зон Балтийского бассейна в ордовике]. Facii i geohimiâ karbonatnyh otloženij, Leningrad-Tallinn, p. 34-36.

Sarv, A., Pork, M., Ilves, E., 1982: Stratigraphy and chronology of lake and bog deposits of the Kõivasoo bog. In: Masing, V. (ed.). Peatland ecosystems. Valgus, Tallinn, p. 148-163.

Ilomets, M., 1982: The productivity of sphagnum communities and the rate of peat accumulation in Estonian bogs. In: Masing, V. (ed.). Peatland ecosystems. Valgus, Tallinn, p. 102-116.

Ilomets, M., 1974: Some results of measuring the growth of sphagnum. In: Kumari, E. (ed.). Estonian Wetlands and their Life. Valgus, Tallinn, p. 191-203.

Veber, K., 1974: Vegetational history of the Endla mire system. In: Kumari, E. (ed.). Estonian Wetlands and their Life. Valgus, Tallinn, p. 160-182.

Valk, U., 1974: Estonian peat-bogs and their types. In: Kumari, E. (ed.). Estonian Wetlands and their Life. Valgus, Tallinn, p. 139-159.

Truu, A., 1960: Eesti NSV ordoviitsiumi ala soodest. 50 aastat sookultuuri-alast uurimistööd Eestis. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, p. 70-119.

Orru, M., Lode, E., Paal, J., Niitlaan, E., 2011: Eesti soode pindala ja turbavaru. In: Paal, J. (koost, toim) (ed.). Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine, Tartu, p. 23-26.

Allikvee, H., Ilomets, M., 1995: Soode rajoneerimine. In: Raukas, A. (koost) (ed.). Eesti. Loodus. Valgus; Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 347-353.

Allikvee, H., Ilomets, M., 1995: Sood ja nende areng. In: Raukas, A. (koost) (ed.). Eesti. Loodus. Valgus; Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 327-347.

Lode, E., Terasmaa, J., Vainu, M., Leivits, M., 2012: Basin delineation of small wetlands of Estonia: a LiDAR-based case study for the Selisoo mire and lakes of the Kurtna kame field. Estonia. Geographical studies, 11. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 142-167.

Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Erg, K., Metslang, T., 2000: Estonian mires: hydrogeoecological characteristics and conservation strategy. Estonia. Geographical studies, 8. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 102-111.