15. mail 2024 toimub Eesti Teaduste Akadeemias konverents "Eesti looduse ühtne andmeruum".

Eestis puudub sarnaselt teistele riikidele täpne ülevaade, millises mahus on teadlased, harrastusuurijad, riigiametnikud ja ettevõtted loonud elurikkuse ning maapõue andmeid. Kuigi suur osa andmeinfost on loodud avaliku raha eest ja peaks olema avalikult kasutatav, ei ole see sageli nii.

Euroopa riigid on teinud viimasel paarikümnel aastal suuri jõupingutusi olukorra muutmiseks. Tänaseks on olemas ühtse globaalse andmeruumi parima näitena GBIF (Global Biodiversity Information Facility). Sellega on ühinenud ka Eesti, kohustudes panustama globaalsesse andmeruumi. Eestis on ülikoolide ja riigiasutuste koostöös rajatud ühtne elurikkuse ja maapõue andmeruum, kus kasutajad saavad andmed saata automaatselt GBIFi või analüüsimiseks alla laadida.

Eesti suur probleem on aga jätkuvalt andmete vähene jõudmine linkandmetena ühis-andmeruumi. Hinnanguliselt on siin loodud kümneid miljoneid elurikkuse ja maapõue andmekirjeid, millest alla poole on ava- ja linkandmetena vabalt kättesaadavad ning kasutatavad. Samas on kõik sellised andmed erakordselt olulised elurikkuse ja maapõuega seotud muutuste hindamiseks.

Konverentsil arutatakse, kas ja millist ühtset looduse andmeruumi Eesti vajab ning kuidas selleni jõuda. Osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 9. mail.

Lähema info, ajakava ja otseülekande leiab: https://www.akadeemia.ee/sundmused/konverents-eesti-looduse-uhtne-andmeruum/

Konverentsi korraldavad Eesti teaduste akadeemia keskkonnakomisjon ja NATARC.