Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (161)

Einasto, R., 2020: Endel Kasemets 4. detsember 1933 - 13. aprill 2020. Eesti Loodus, 72-72.

Kink, H., Raukas, A., 2003: Kas kaitsealadel soovitada ökoturismi või seiklusturismi?. Keskkonnatehnika, 4, 35-35.

Karise, V., Lahermo, P., 1994: Eestin hydrogeologian päähiirteet. Vesitalous, 5, 22-25.

Raudsep, R., Täht, K., 2006: Geopargid geoloogilise pärandi kaitseks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 34-37.

Raudsep, R., 1999: Eluta looduse kaitse olukorrast Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 33-34.

Heinsalu, Ü., 1967: Karstilehtrid vajavad kaitset ja hooldamist. Sotsialistlik Põllumajandus, 4, 160-161.

Kink, H., 1986: Rational utilization and protection of ground water on agricultural landscapes of the Estonian SSR [Рациональое использование и охрана подземных вод в пределах сельскохозяйственных ландшафтов Эстонской ССР]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 35, 3, 234-244.

Kink, H., 2010: Eesti esimene geopark asub Loode-Eestis. Eesti Loodus, 11, 48-49.

Neemre, A., 2010: Kõige mitmepalgelisem maanurk. Eesti Loodus, 6/7, 42-46.

Kink, H., 2007: Sood kaitsevad vett. Eesti Loodus, 6, 12-15.

Kiristaja, P., 2007: Udria maastikukaitseala. Eesti Loodus, 2, 26-27.

Raukas, A., Metslang, T., Miidel, A., Kink, H., 2003: Karstimaastiku kaitsealad. Keskkonnatehnika, 2, 38-40.

Kink, H., Mens, K., Miidel, A., Truus, L., 1997: Pakri poolsaare loodusobjektid tuleb kaitse alla võtta. Keskkonnatehnika, 2, 9-9.

Andresmaa, E., 1996: Sood kaitsealadena. Keskkonnatehnika, 23-24.

Kink, H., Raukas, A., Erg, K., Metslang, T., 2001: Allikate kaitseväärtus ja allikaid ohustavad tegurid (Viidumäe looduskaitseala näitel). Keskkonnatehnika, 4, 26-27.

Erg, K., Kink, H., Raukas, A., 2001: Pandivere vesi vajab tõhusamat kaitset. Keskkonnatehnika, 2, 16-17.

Kallas, R., 1994: Need sood on kaitse all. Eesti Loodus, 3, 84-85.

Heinsalu, Ü., 1975: 1975 - koobaste kaitse aasta. Eesti Loodus, 11, 624-626.

Kõpman, L., 1964: Eesti NSV ravimudad vajavad kaitset!. Eesti Loodus, 5, 275-276.

Müür, R., 2003: Kaks kaitseala Piusal. Eesti Loodus, 7/8, 38-39.

Reinsalu, E., 2011: Kui kaugel karjäärist võivad kaevud kuivada?. Keskkonnatehnika, 3, 21-23.

Perens, R., Truu, M., 2010: Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eestis. Keskkonnatehnika, 3, 18-20.

Puura, E., 2002: Rahvuskivi paas kaitseb elukeskkonda. Eesti Loodus, 2/3, 32-34.

Rähni, E., 1961: Vanad rannikumoodustised vajavad kaitset. Eesti Loodus, 3, 161-162.

Kask, J., Grube, A., 1993: Uus mõiste geotoop ja maastike kaitse. Eesti Loodus, 7, 236-237.

Orviku, Kaarel, 1989: Kes kaitseb Narva-Jõesuu supelranda?. Eesti Loodus, 7, 473-474.

Tšeban, E., 1989: Ühtne veepoliitika?! (mõtisklusi vee üle). Eesti Loodus, 2, 78-84.

Herman, M., Loopmann, A., Ranniku, V., 1982: Sookaitsealad - milleks ja kuhu?. Eesti Loodus, 10, 626-632.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 2. Eesti Loodus, 10, 628-634.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 1. Eesti Loodus, 9, 548-555.

Vingisaar, P., 1975: Põhjavesi - kuidas me teda kasutame 2. Eesti Loodus, 2, 65-68.

Kask, I., 1975: Veel üks hiiekivi kaitse alla. Eesti Loodus, 1, 15-16.

Tšeban, E., 1972: Põhjavesi, selle kasutamine ja kaitse. Eesti Loodus, 5, 266-269.

Orviku, K., 1970: Akadeemik G. Helmersen ja suurte rändrahnude kaitse. Eesti Loodus, 1, 43-44.

Rähni, E., 1966: Peipsi vanad rannamoodustised vajavad kaitset. Eesti Loodus, 2, 100-101.

Miidel, A., 1976: Põhja-Eesti jugade uurimisest. , 96-107.

Vilbaste, G., 1935: Suuremad rändrahnud vajavad tõsist kaitset. Eesti Mets, 10, 357-358.

Kajak, K., 1958: Eluta looduse kaitsest Eesti NSV-s. Eesti Loodus, 3, 159-165.

Heinsalu, Ü., 1977: Eesti allikad ja nende kaitse, 1 [Eesti allikad ja nende kaitse, 1]. Eesti Loodus, 7, 418-426.

Heinsalu, Ü., 1977: Eesti allikad ja nende kaitse, 2. Eesti Loodus, 8, 490-496.

Arro, M., 2004: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala. Eesti Loodus, 3, 26-27.

Märss, T., Einasto, R., 1978: Distribution of vertebrates in deposits of various facies in the North Baltic Silurian [Распределение вертебрат в разнофациальных отложениях силура Северной Прибалтики]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 27, 1, 16-22.

Viira, V., Aldridge, R. J., 1998: Upper Wenlock to Lower Pridoli (Silurian) conodont biostratigrphy of Saaremaa, Estonia, and a correlation with Britain. Journal of Micropalaeontology, 17, 1, 33-50. https://doi.org/10.1144/jm.17.1.33

Janvier, P., Lelievre, H., 1994: A new tremataspid osteostracan, Aestiaspis viitaensis n. g., n. sp., from the Silurian of Saaremaa, Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 43, 3, 122-128.

Einasto, R., 2007: Lasnamäe ehituspaestu ajaloolised murdmiskihid Kostivere murdudes ja karstialal. In: Pärtel, M., Kusma, M. (ed.). Maa mäletab... Valitud artiklid aastatest 1977-2007. Rebala Muinsuskaitseala, Jõelähtme, p. 147-159.

Karise, V., 1977: Eesti NSV põhjaveed. Eesti NSV keskkonna seisund ja selle muutumise tendentsid, Tallinn, p. 61-69.

Karise, V., 1976: Põhjavee kaitse probleeme Eesti NSV-s, p. 42-49.

Raudsep, R., 1995: Paest loodusmälestised (geotoobid) ja nende kaitse. Eesti paas III, Tallinn, p. 8-8.

Paaver, K., 1958: Kivistunud ja poolkivistunud luujäänused pälvivad teadlikku suhtumist. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 56-60.

Viiding, H. (toim), 1976: Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 1-190.

Aun, M., 2004: Järvamaa põhjavee kaitse: Pandivere - huvitav veemajanduspiirkond, p. 45-49.

Kiristaja, P., Arro, M., 2006: Virumaa kaitsealused loodusobjektid, Tartu, p. 77-83.

Kink, H., Metslang, T., Lust, E., Andresmaa, E., 1994: Veeseirest kaitsealadel. In: Kukk, T. (ed.). XVII Eesti looduseuurijate päev. Ettekanded. Looduseuurijate Selts, Tartu, p. 29-31.

Kink, H., Petersoo, T. (koost), 2013: Loodusmälestised 23. Harjumaa: Põhja-Kõrvemaa. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 1-23.

Kink, H., Täht-Kok, K. (koost), 2010: Loodusmälestised 20. Loode-Eesti. In: Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 1-40.

Kink, H., Petersoo, T. (koost), 2010: Loodusmälestised 19. Raplamaa: Rapla, Märjamaa, Raikküla vald. In: Miidel, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 1-39.

Kink, H., 2008: Loodusmatka rajad. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 23-24.

Kink, H., 2008: Kaitsealad. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 21-22.

Kink, H., 2005: Kaitsealad, p. 23-24.

Kink, H., 2004: Kaitsealad. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 13, p. 32-33.

Kink, H., 2004: Kaitsealad. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 12, p. 27-29.

Kink, H., 2004: Kaitsealad, matkarajad [Reservs, trails]. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 11, p. 29-30.

Kink, H., 2003: Kaitsealad, p. 31-33.

Kink, H., 2003: Kaitsealad, p. 30-31.

Kink, H., 2002: Kaitsealad ja pargid, p. 29-29.

Kink, H., 2000: Kaitsealad: Naissaare looduspark, Kostivere maastikukaitseala, Rebala muinsuskaitseala, Kolga lahe maastikukaitseala, p. 27-31.

Karukäpp, R., Kink, H., Metslang, T., 1996: Otepää Maastikukaitseala (kuhjekõrgustik). In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 65-83.

Kaljumäe, H., Puurmann, E., Ratas, U., Kink, H., Metslang, T., Saarse, L., Tavast, E., 1996: Matsalu Looduskaitseala (Lääne-Eesti madalik). In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 8-39.

Andresmaa, E., Orru, M., 1996: Nigula looduskaitseala (Soo. Pärnu madalik). In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 96-110.

Andresmaa, E., 1996: Viru raba: Põhja-Eesti lavamaa. In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 131-140.

Andresmaa, E., Kalm, V., Orru, M., 1996: Soomaa Rahvuspark (Soo. Pärnu madalik. Sakala kõrgustik). In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 111-121.

Kink, H., 1989: Pinnasevee ratsionaalsest kasutamisest ja kaitsest Kurtna järvestiku piirkonnas. In: Ilomets, M. (ed.). Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng II. 7.-8. apr 1988 nõupidamise ettekannete kogumik. Valgus, Tallinn, p. 55-60.

Palginõmm, V., Kont, A., Suursaar, Ü., Tõnisson, H., 2018: Pärnu lahe ranniku kasutuse ja kaitse kogemused möödunud sajandil ning tuleviku valikud. In: Järvet, A. (ed.). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 43, Tallinn, p. 148-165.

Tõnisson, H., Orviku, Kaarel, Lapinskis, J., Gulbinskas, S., Žaromskis, 2013: The Baltic States: Estonia, Latvia, Lithuania. In: Pranzini, E., Williams, A. (ed.). Coastal Erosion and Protection in Europe. Routledge, London and New York, p. 47-80.

Savitskaja, L., 1997: Man-made changes of groundwater quality. In: Raukas, A., Teedumäe, A. (ed.). Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, p. 156-158.

Kink, H., Pirrus, E., Metslang, T., 1996: Meenikunno Sookaitseala (Palumaa). In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 122-130.

Viiding, H., 1986: Eluta looduse kaitse ajaloost Eestis. In: Kumari, E. (ed.). Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist VI. Looduskaitse ajaloost Eestis., VI. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 5-23.

Tõnisson, A. (koost), 2006: Lisa 2. Koondtabel 1935/1938 aasta seaduse alusel kaitse alla võetud kividest. In: Tõnisson, A. (koost) (ed.). Esimene Eesti looduskaitse seadus. Eesti Looduskaitse Selts, Tallinn, p. Lisa 2.

Karukäpp, R., Paalme, G., 1991: Kruusa-liiva kasutamisest ja pinnavormide kaitsest Pandivere kõrgustikul. In: Heinsalu, Ü., Mäemets, A. (ed.). Lahkme-Eesti looduskasutus ja -kaitse. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 70-76.

Heinsalu, Ü., 1991: Karstiga seotud loodusmälestiste kaitsest Lahkme-Eestis. In: Heinsalu, Ü., Mäemets, A. (ed.). Lahkme-Eesti looduskasutus ja -kaitse. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 46-59.

Viiding, H., Hang, V., 1992: 30 aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni. In: Lilleleht, V. (ed.). Eesti loomariigi kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 57-72.

Verte, A., 1969: Põhjavete olukorrast ja kaitse vajadusest. In: Masing, V. (ed.). Veevarude kasutamise ja kaitse probleeme Eesti NSV-s. Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, Tartu, p. 18-23.

Tavast, E., 2008: Peipsi rannad. In: Haberman, J., Timm, T., Raukas, A. (ed.). Peipsi. Eesti Loodusfoto, Tartu, p. 101-111.

Karro, E., 1996: Lahemaa Rahvuspark. Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 40-64.

Tavast, E., 1999: Shore erosion and protection. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Lake Peipsi. Geology. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, p. 104-106.

Savitski, L. A., 1964: Ispol'zovanie i ohrana podzemnyh vod v gorodah Kohtla-Ârve, Tallin i Pârnu [Использование и охрана подземных вод в городах Кохтла-Ярве, Таллин и Пярну]. aterialy naučno-tehničeskogo soveŝaniâ po ohrane vodnyh resursov Èstonskoj SSR 22-23 noâbrâ 1962 goda. Sbornik dokladov, Tallinn, p. 51-55.

Perens, R., Karro, E., 2008: Põhjavesi. In: Vunk, A. (ed.). Pärnumaa 1. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 51-63.

Viiding, H., 1973: Eluta looduse kaitse. In: Kumari, E. (ed.). Looduskaitse. Valgus, Tallinn, p. 160-261.

Karise, V., Kink, H., Puura, V., 1986: Geoloogilise keskkonna kaitse. In: Köörna, A. (ed.). Eesti NSV Teaduste Akadeemia 1980-1985. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 226-231.

Orviku, K. (toim), 1958: Eluta looduse kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-90.

Rähni, E., 1970: Viimase mandrijää pinnavormid ja nemde kaitse. IX Eesti looduseuurijate päev. Ettekanded. Loodusuurijate Selts, Tartu, p. 24-25.

Orru, M., 1972: Eesti soode maastikuline liigestus ja kaitse. In: Hella, Kink (ed.). käsikiri, Eesti Geoloogiateenistus, p. 1-74.

Rõuk, A.-M., 1986: Vooremaa paleogeograafia põhijooni. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 52-54.

Rõuk, A.-M., 1986: Viirkihilised järvesetted ja Eesti maastike ajaloo uurimise perspektiive. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 49-51.

Raukas, A., Rõuk, A.-M., 1986: Järvede kui maastikuelemendi taastamise ja kaitse aspekte. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 42-44.

Raukas, A., Rõuk, A.-M., 1986: Inimmõjust Eestis läbi aastatuhandete. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 39-41.

Martin, E., 1986: Eesti luitemaastike paleogeograafiast. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 30-32.

Kink, H., Metslang, T., 1986: Majandite veekaitse skeemid. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 17-19.

Karukäpp, R., 1986: Erinevused kõrgustike pinnamoes ja nende põhjused. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 8-10.

Saarse, L., 1986: Viitna mõhnastik. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 57-59.

Saarse, L. (toim), 1986: Eesti maastike kujunemine ja kaitse. In: Saarse, L. (ed.). Eesti maastike kujunemine ja kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 1-70.

Kask, J., Raukas, A., 1996: The state and protecton of beaches. In: Raukas, A. (ed.). Estonian environment: past, present and future. Ministry of the Envieonment of Estonia, Tallinn, p. 161-163.

Laane, L. J., 1966: Harakter i intensivnost' zagrâzneniâ podzemnyh vod stočnymi vodami [Характер и интенсивность загрязнения подземных вод сточными водами]. In: Arhangelski, B. N. (ed.). Gidrogeologiâ SSSR, tom XXX. Èstonskaâ SSR. Nedra, Moskva, p. 265-274.

Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1995: Mires as water protection areas. In: Ratas, R. (ed.). Peat Industry and Environment. Pärnu, Estonia 12-15.09.1995, Tallinn, p. 104-104.

Lust, E., Tuuga, V., 1982: Põllumajandusreostus ja põhjavee seisund Rakvere rajoonis Pandivere kõrgustikul. In: Ratas, R. (ed.). Loodusvarade kasutamine ja keskkonnakaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 57-62.

Loopmann, A., 1982: Rakvere rajooni sood. In: Ratas, R. (ed.). Loodusvarade kasutamine ja keskkonnakaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 55-57.

Kink, H., 1982: Hüdrogeoloogilistest tehistingimustest Rakvere rajoonis. In: Ratas, R. (ed.). Loodusvarade kasutamine ja keskkonnakaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 41-50.

Savitski, L. A., 1977: Problemy i metodika issledovanij v oblasti ohrany podzemnyh vod na territorii Èstonskoj SSR [Проблемы и методика исследований в области охраны подземных вод на территории Эстонской ССР]. Ohrana podzemnyh vod Pribaltiki ot zagrâzneniâ (Tezisy dokladov seminara, mart 1977 g.), Vilnius, p. 6-9.

Kink, H. (koost), 1996: Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. In: Raukas, A., Kaasik, T. (ed.). Eesti kaitsealad - geoloogia ja vesi. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 1-164.

Orviku, Kaarel, 2005: Mererand vajab paremat kaitset. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 35. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 111-129.

Orviku, Kaarel, 2003: Rannakeskkond muutuvas maailmas. In: Plado, J., Puura, I. (ed.). Eesti geoloogide neljas ülemaailmne kokkutulek. Eesti geoloogia uue sajandi künnisel. Konverentsi materjalid ja ekskursioonijuht. Eesti Geoloogia Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, Tartu, p. 56-59.

Metsur, M., 1985: Amelioration and protection of ground water [Maaparandus ja põhjavee kaitse]. Eeati II ökoloogiakonverents 11-13. IV 1985, Tartu, p. 136-138.

Kink, H., Lust, E., Metslang, T., 1985: Rational use and protection of ground water of agricultural landscapes [Põhjavee ratsionaalsest kasutamisest ja kaitsest põllumajandusmaastikel]. Eesti III ökoloogiakonverents 11-13. IV 1985, Tartu, p. 127-129.

Miidel, A., Pirrus, E., 1998: Geoloogilise arengu omapära ja eluta looduse harulduste mitmekesisus Eestis. In: Lilleleht, V. (ed.). Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn, p. 7-26.

Erg, K., Reinsalu, E., Valgma, I., 2003: Kas põlevkivi kaevandamine on võimalik kaitsealadel?. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn, p. 116-122.

Kink, H., Miidel, A., Raukas, A., Vaher, R., 2003: Loodusmälestised Pakri poolsaarel ja saartel. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn, p. 110-115.

Hiiemäe, M., 2003: Eluta looduse mälestusmärgid rahvapärimuses. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn, p. 100-109.

Suuroja, S., Suuroja, K., Kestlane, Ü., 2003: Neugrund-bretša - suurepärane juhtkivim. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn-Tartu, p. 89-99.

Pirrus, E., 2003: Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn, p. 75-88.

Palumets, L., Proosa, H., 2003: Virulase karstikoobas Tuhalas. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinn-Tartu, p. 64-74.

Orviku, Kaarel, 2003: Kes või mis põhjustab mererandade muutusi. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn-Tartu, p. 39-50.

Suuroja, K., 2003: Balti klint loodusmälestisena. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn-Tartu, p. 19-38.

Pirrus, E., 2003: Eesti Ürglooduse Raamat - geoloogiliste loodusmälestiste üleriigiline andmebaas. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn-Tartu, p. 7-18.

Pirrus, E. (toim), 2003: Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn-Tartu, p. 1-136.

Orviku, Kaarel, Lutt, J., Kask, J., Veisson, M., 1982: Eesti nüüdisrannavööndi ja rannikumere kaitse geoloogilised aspektid. In: Järvekülg, A. (ed.). Eesti NSV rannikumere kaitse. Valgus, Tallinn, p. 28-35.

Heinsalu, Ü. (toim), 1978: Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s. Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, Tallinn, p. 1-125.

Heinsalu, Ü., Kuptsov, A., 1978: Norra karstiallikate piirkond - perspektiivne looduskaitseala. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 106-122.

Perens, R., Eltermann, G., 1978: Karsti leviku ja karstivee keemilise koostise kujunemise iseärasusi Pandivere kõrgustiku lääneosas. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 89-99.

Kink, H., 1978: Maaparandus ja põhjavee kaitse. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 72-76.

Vingisaar, P., 1978: Eesti mineraalveed ja nende kasutamine. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 54-71.

Heinsalu, Ü., 1978: Karsti tähtsusest põhjaveevaru täienemisel Eestis. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 44-53.

Tšeban, E., 1978: Põhjavee tehisvaru loomise võimalustest Eestis. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 30-43.

Savitski, L., Belkina, V., Savitskaja, L., Tassa, V., 1978: Põhjavee ratsionaalsemale kasutamisele Kirde-Eesti tööstusrajoonis. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 23-29.

Belkin, V., Savitski, L., 1978: Tallinna põhjaveega varustamise võimalustest. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 20-22.

Vingisaar, P., Karise, V., Kink, H., Maastik, A., Savitskaja, L., Savitski, L., Viigand, A., 1978: Eesti põhjavee seisund, kasutamine ja kaitse. In: Heinsalu, Ü. (ed.). Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV-s, Tallinn, p. 7-19.

Kessel, H., 1976: Läänemere vanad rannamoodustised loodusmälestistena. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 137-147.

Raukas, A., Rähni, E., 1976: Eesti Pleistotseeni pinnavormide looduskaitseline revisjon. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 122-136.

Rõõmusoks, A., 1976: Eesti Paleosoikumi stratotüüpsete paljandite kaitsest ja uuritusest. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 108-121.

Heinsalu, Ü., 1976: Karstiallikate ja-vormide teadusliku uurimise ja kaitse olukord Eesti NSV-s. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 53-67.

Baukov, S., Tubli, T., 1976: Balti põlevkivibasseini geoloogilis-tööstuslikust hindamisest. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 26-33.

Orviku, K., 1958: Põhja-Eesti paekallas. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 75-81.

Heinsalu, Ü., 1958: Maa-alused jõed ja nende avaldusvormid. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 68-74.

Aaloe, Ago, 1958: Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 61-67.

Kaljo, D., 1958: Ka kivistised vajavad looduskaitset. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 39-46.

Rähni, E., 1958: Vallseljakud vajavad looduskaitset. Eluta looduse kaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 32-38.

Viiding, H., 1958: Rändrahnude osa loodusmälestusmärkide hulgas. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 22-31.

Orviku, K., 1958: Eluta looduse kaitsest. Eluta looduse kaitse, p. 7-21.

Viiding, H., 1976: Andmete kogumisest Eesti suurte rändrahnude kohta. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 148-161.

Aaloe, Ago, 1976: Eesti meteoriidikraatrite kaitsest. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Viiding, H. (toim). Valgus, Tallinn, p. 162-169.

Hints, L., Mens, K., 2001: Unikaalsete ja hävivate geoloogiliste objektide uurimine ja kaitse. Aruanne 2001. a. TTÜ GI aruanne.

Teedumäe, A., 1976: Eesti karbonaatkivimite ratsionaalse kasutamise skeemist. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 34-41.

Viiding, H., Vingisaar, P., 1976: Mineraalvarude kasutamise ja maapõue kaitse probleemidest Eestis. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 9-25.

Aaloe, Ago, 1961: Kaali meteoriidikraatrite uurimise ja kaitse ajaloost. Looduskaitse bülletään 2. 50 aastat looduskaitset Eestis. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu, p. 40-53.

Pirrus, E., 1996: Eesti Ürglooduse Raamat - eluta looduse kaitse korraldamise teaduslik alus. In: Aaviksaar, A. (ed.). Eesti teadlaste kongress, 11.-15. augustini 1996. a. Tallinnas. Koost. A. Aaviksaar. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 221-221.

Mark-Kurik, E., Märss, T., Kuršs, V., 1989: 2nd International collocquium on the Middle Palaeozoic fishes. Estonia, Latvia, September 1989. Excursion guidebook: The Silurian of Saaremaa and the Devonian of South Estonia and North Latvia, Tallinn, p. 1-43.

Hints, L., 2003: Unikaalsete ja hävivate geoloogiliste objektide uurimine ja kaitse. Aruanne 2003-12. TTÜ GI aruanne, p. 1-18.

Kleesment, A., 2003: Koopad Devoni liivakivis - teke ja areng. In: Pirrus, E. (ed.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn, p. 51-63.

Mark, E., 1958: Devoni ajastu liivakivid ja neis esinevad kalaluud. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 47-55.

Kaljo, D., Nestor, H. (eds), 1990: Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook. In: Kaljo, D., Nestor, H. (ed.). Estonian Academy of Sciences, Tallinn, p. 1-209.

Heinsalu, Ü., 2007: Karst Kostiveres. In: Pärtel, M., Kusma, M. (ed.). Maa mäletab... Valitud artiklid aastatest 1977-2007. Rebala Muinsuskaitseala, Jõelähtme, p. 137-146.

Aaloe, Ago, Kessel, H., Mägi, S., 2007: Rebala geoloogia. In: Pärtel, M., Kusma, M. (ed.). Maa mäletab... Valitud artiklid aastatest 1977-2007. Rebala Muinsuskaitseala, Jõelähtme, p. 113-136.