Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailne päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (77)

Reinsalu, E., 2002: Maavarad ja mäendus, p. 24-27.

Soovik, E., 2010: Nõiakaev karjääri mõjuväljas. Keskkonnatehnika, 5, 21-22.

Morgenstern, U., Gellermann, R., Hebert, D., Börner, I., Stolz, W., Vaikmäe, R., Rajamäe, R., Putnik, H., 1995: 32Si in limestone aquifers. Chemical Geology, 120, 1-2, 127-134. https://doi.org/10.1016/0009-2541(94)00115-O

Järvan, M., Teedumäe, A., 1999: The effect of finely ground Estonian limestone and dolomite on the growth and chemical composition of greenhouse vegetables grown on peat substratum. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Biology and Ecology, 48, 3, 236-245.

Perens, R., Perens, H., 2002: Maavarad. In: Kään, H., Mardiste, H., Nelis, H., Pesti, O. (ed.). Saaremaa. Loodus Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 41-51.

Perens, H., 1997: Sõrve kivisümbolid. Eesti Loodus, 6, 228-229.

Teedumäe, A., 1970: Lubjakivid ja dolomiidid. In: Raik, A. (ed.). Eesti NSV kompleksse territoriaalplaneerimise skeem. Kd 2. Looduslikud tingimused I, Tartu, p. 134-139.

Einasto, R., 1965: Kivistunud virgmärgid Eiklas. Eesti Loodus, 2, 116-116.

Baukov, S., Mustjõgi, E., 1967: Eesti NSV maavarad ja nende kasutamine. VIII Eesti loodusuurijate päev. Ettekannete teesid. Loodusuurijate Selts, Tartu, p. 97-98.

Mark, E., 1960: Peetri jõe devoni lubjakivi paljand. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, p. 170-171.

Perens, H., 1997: Igale vallale oma kivi. Eesti Loodus, 2, 49-49.

Räägel, V., Aader, L., 1975: Sovremennoe sostoânie i perspektivy potrebleniâ mineral'nogo syr'â dlâ proizvodstva stekla, glinânogo kirpiča, drenažnyh trub, cementa i izvesti v Èstonskoj SSR [Современное состояние и перспективы потребления минерального сырья для производства стекла, глиняного кирпича, дренажных труб, цемента и извести в Эстонской ССР]. Eesti NSV Geoloogia Valitsus, Tallinn, p. 1-68.

Einasto, R., Kukk, M., 1994: Limestone and dolomite. In: Mustjõgi, E., Paalme, G., Raudsep, R. (ed.). Estonian Mineral Resources. Eesti Vabariigi Keskkonnaministreerium, Tallinn, p. 25-30.

Einasto, R., Kalam, E., 2001: Microcycles, discontinuities and traces fossils in the Lasnamägi building stone. In: Harper, D. A. T., Stouge, S. (ed.). WOGOGOB-2001. Abstracts, Copenhagen, p. 34-35.

Vingisaar, P., 1970: O komponentnom analize ordovikskih izvestnâkov Severo-Zapadnoj Èstonii [О компонентном анализе ордовикских известняков Северо-Западной Эстонии]. Tezisy dokladov VII naučnoj konferencii geologov Pribaltiki i Belorussii, Tallinn, p. 68-70.

Jürgenson, E., 1960: Izvestnâki i dolomity [Известняки и доломиты]. In: Orviku, K. (ed.). Geologiâ SSSR. Tom XXVIII. Èstonskaâ SSR, Moskva, p. 315-344.

Jürgenson, E., 1970: Distribution and composition of the terrigenous material [Распределение и состав терригенного материала]. In: Kaljo, D. (ed.). The Silurian of Estonia. Valgus, Tallinn, p. 68-96.

Jürgenson, E., 1970: Ilistye izvestnâki [Илистые известняки]. In: Kaljo, D. (ed.). The Silurian of Estonia. Valgus, Tallinn, p. 39-41.

Tallinn, K., 1981: Tektooniliste rikete tähtsusest magneesiumivaeste lubjakivimaardlate otsingul Pandivere kõrgustiku edelaosas. In: Pirrus, E. (ed.). Settekivimid ja tektoonika. Eesti Looduseuurijate Selts, Tallinn, p. 126-133.

Nestor, H., 1990: Locality 4:4. Karinu quarry. In: Kaljo, D., Nestor, H. (ed.). Field Meeting Estonia 1990. An Excursion Guidebook. Estonian Academy of Sciences, Tallinn, p. 155-156.

Teedumäe, A., 1990: Limestones at the Toolse phosphorite deposit [Lubjakivid Toolse fosforiidimaardlas]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 1, 33-38.

Teedumäe, A., 1988: Peculiarities of the correlation of physical and mechanical properties of the limestones in the Vasalemma deposit. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 37, 1, 18-25.

Kiipli, T., Kivisilla, J., Vingisaar, P., Taalmann, V., 1984: Evolution of the chemical composition of Estonian Ordovician and Silurian limestones. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 33, 3/4, 120-127.

Luha, A., 1930: Kalana marmor. Loodusevaatleja, 1, 23-23.

Nasonova, N., 1964: On authigenic minerals in Estonian oil shale and limestone deposits. In: Baukov, S. (ed.). Lithology of Paleozoic sediments of Estonia, Tallinn, p. 83-86.

Palmre, H., 1937: Jääkriimud Kamari juures. Eesti Loodus, 5, 221-222.

Nuut, A., 1935: Tallinna-lademe lubjakivide ehitustehnilisi omadusi. Tehnika Ajakiri, 4, 54-58.

Luha, A., 1929: Saaremaa lubjakivide uurimine 1927 aastal, Tallinn, p. 1-13.

Luha, A., 1930: Saaremaa marmor. Loodusevaatleja, I, 3, 73-78.

Glasenapp, M., 1889: Über das Marmorlager zu Metzküll auf der Insel Oesel. Rigasche Industrie-Zeitung, 20, 232-235.

Stolley, E., 1897: Die silurische Algenfacies und ihre Verbreitung im skandinavisch-baltischen Silurgebiet. Schriften des Naturwissenschaftlichen Vereins für Schleswig-Holstein, 11, 1, 109-148.

Dittmar, R., 1882: Über Kalk on dessen Verwendung mit spezieller Berücksichtigung des Kalkwerkes Marienhütte in Forel bei Wesenberg. Rigasche Industrie-Zeitung, 12, 13, 133-137, 148-149.

Põldvere, A., Bauert, H. (eds), 2007: 15th Meeting of the Association of European Geological Societies. Georesources and public policy: research, management, environment. 16-20 September 2007, Tallinn, Estonia. Excursion Guidebook. Geological Society of Estonia, Tallinn, p. 1-65.

Doss, B., 1914: Ein Vorkommen von Grahamit in Silurkalk bei Kunda in Estland. Zentralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, 609-615.

Pogrebov, N. F., 1915: Osmotr i ocenka blagonadežnosti lomok nižnesilurijskih izvestnâkov v okrestnostâh g. Revelâ [Осмотр и оценка благонадежности ломок нижнесилурийских известняков в окрестностях г. Ревеля]. Izvestiya Geologicheskogo komiteta, 34, 1, 111-112.

Pogrebov, N. F., 1914: O kar'erah izvestnâka bliz derevni Pèskûl'. Izvestiya Geologicheskogo komiteta, 23, 10, 462-464.

Grewingk, C., 1882: Unterseeische Auswaschungen ostbaltischer Dolomite. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 6, 1, 83-87.

Pacht, R., 1859: Der devonische Kalk in Livland. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2, 2, .

Goebel, A., 1854: Ueber den heilsamen Meeressclamm an den Küsten der Insel Oesel, nebst Untersuchungen über gie graue und gelbe Färbung in den Dolomiten und Kalksteinen der oberen silurischen Gesteingruppe Liv- und Estlands, Dorpat, p. 1-181.

Goebel, A., 1854: Über das Bedingende der Färbung in den grauen und gelben Dolomiten und Kalksteinen der oberen Silurischen Gesteingruppe Liv- und Estlands. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 1, 239-292.

Goebel, A., 1854: Der heilsame Meeresschlamm an den Küsten der Insel Oesel, nebst Untersuchungen über das Bedingende der Färbung in der grauen und gelben Dolomiten und Kalksteinen der obern Silurischen Gesteingruppe Liv- und Ehstlands. Heinrich Laakmann, Dorpat, p. 1-180.

Schmidt, Fr., 1900: Über eine neue grosse Leperditia aus Leperditia aus lithauischen Geschieben. Verhandlungen der Russisch-Kaiserlichen Mineralogischen Gesellschaft zu St. Petersburg, 38, 307-311.

Schmidt, Fr., 1879: O plitah silurijskogo izvestnâka v starom Vismarskom redute goroda Revelâ [О плитах силурийского известняка в старом Висмарском редуте города Ревеля]. Trudy St. Peterburgskovo obshestva esteistvoispytateli, 10, 55-55.

Pacht, R., 1849: Der devonische Kalk in Livland. J. C. Schünmann's Wittwe und C. Mattiesen, Dorpat, p. 1-8.

Hofmann, E. K., 1838: Geognosticheskie nabljudenija, proizvedennye vo vremja puteshestvija iz Derpta v Abo [Геогностические наблюдения, произведенные во время путешествия из Дерпта в Або]. Gorny Zhurnal, 1, 64-121.

Rose, G., 1838: Geognostichekie zamechanija Gust. Roze v proezde chrez Derpt (iz puteshestvija Gumvol'dta, Jerenberga i Roze v Sibir' i proch.) [Геогностичекие замечания Густ. Розе в проезде чрез Дерпт (из путешествия Гумвольдта, Эренберга и Розе в Сибирь и проч.)], St. Peterburg, p. 24-34.

Einasto, R., Aaloe, Ago, 1970: Muddy-grained limestones [Илисто-зернистые известняки]. In: Kaljo, D. (ed.). Silurian of Estonia. Valgus, Tallinn, p. 33-39.

Einasto, R., Aaloe, Ago, 1970: Grained limestones [Зернистые известняки]. In: Kaljo, D. (ed.). Silurian of Estonia. Valgus, Tallinn, p. 19-33.

Jürgenson, E., Aaloe, Ago, 1970: Terrigenous-carbonate rocks [Терригенно-карбонатные породы]. In: Kaljo, D. (ed.). The Silurian of Estonia. Valgus, Tallinn, p. 55-63.

Ainsaar, L., Rosentau, A., Tatarnikov, O., Puura, I., 2016: Maavarad. In: Aun, M. (ed.). Setomaa 1. Loodus. Eesti Rahva Muuseum, Tartu, p. 90-97.

Kõrts, A., 1994: Kivistunud vetikad. Eesti Loodus, 3, 77-78.

Nestor, H., 1994: Eesti ürgasukad. Eesti Loodus, 1, 21-23.

Einasto, R., 2013: Vasalemma paas - meie vanim troopilise rifivööndi sete. Keskkonnatehnika, 1, 36-38.

Klaamann, E., 1984: Excursion 028. Stop 5:3. Anelema quarry. In: Kaljo, D., Mustjõgi, E., Zekcer, I. (ed.). Intrenational Geological Congress. XXVII Session. Estonian S.S.R. Excursions: 027 Hydrogeology of the Baltic; 028 Geology and mineral deposits of Lower Palaeozoic of the Eastern Baltic area. Guidebook, Tallinn, p. 61-62.

Klaamann, E., 1984: Excursion 028. Stop 5:2. Päri quarry. In: Kaljo, D., Mustjõgi, E., Zekcer, I. (ed.). Intrenational Geological Congress. XXVII Session. Estonian S.S.R. Excursions: 027 Hydrogeology of the Baltic; 028 Geology and mineral deposits of Lower Palaeozoic of the Eastern Baltic area. Guidebook, Tallinn, p. 61-61.

Nestor, H., 1984: Excursion 028. Stop 6:1. Karinu quarry. In: Kaljo, D., Mustjõgi, E., Zekcer, I. (ed.). Intrenational Geological Congress. XXVII Session. Estonian S.S.R. Excursions: 027 Hydrogeology of the Baltic; 028 Geology and mineral deposits of Lower Palaeozoic of the Eastern Baltic area. Guidebook, Tallinn, p. 64-65.

Einasto, R., Sarv, A., 2014: Inju paas. Horisont, 6, 12-13.

Orviku, Karl, 1936: Ehituslubjakivi murenemisvastupidavusest. Eesti Loodus, IV, 1, 17-19.

Mellgren, J. I., Schmitz, B., Ainsaar, L., Kirsimäe, K., Eriksson, M. E., 2012: Conodont dating of the Middle Ordovician breccia cap-rock limestone on Osmussaar Island, northwestern Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 61, 3, 133-148. https://doi.org/10.3176/earth.2012.3.01

Ainsaar, L., Einasto, R., 1995: Kalana paemurd. In: Ainsaar, L., Kirsimäe, K. (ed.). Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht.. Tartu Ülikool, Eesti Geoloogia Selts, Tartu, p. 20-21.

Jürgenson, E., 1961: Muguljad tekstuurid Eesti NSV aluspõhja lubjakivides. , 2, 18-21.

Sirk, Ü., 1961: Ruunavere Ussimägi - riffmoodustis Pirgu lademes. , 2, 5-9.

Nõlvak, J., 2005: Tallinn Mustkivi ja Mustakivi vahel. Eesti Loodus, 6, 14-18.

Timm, U., 2005: Peetri jõe maastikukaitseala. Eesti Loodus, 1, 26-27.

Perens, H., 1997: Lümanda valla kivisümbol. Eesti Loodus, 4, 166-167.

Perens, H., 1996: Üügu-Kessulaiu pangad - geoloogiline võti Siluri ajastusse. Eesti Loodus, 5/6, 180-182.

Klaamann, E., 1962: Paadla lademe riffmoodustistest. Eesti Loodus, 1, 38-41.

Bölau, E., 1940: Kaltsiidikristalle Jaagarahu rifflubjakividest. Eesti Loodus, VIII, 2, 103-108.

Perens, H., Kala, E., 2007: Paekivi - Eesti rahvuskivi. TTÜ Geol Inst & Turu Ülikool, Tallinn, p. 1-32.

Perens, H., 2012: Looduskivi Eesti ehitistes. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, p. 1-168.

Ainsaar, L., 1995: Peetri jõe paljand. In: Ainsaar, L., Kirsimäe, K. (ed.). Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht. Tartu Ülikool, Eesti Geoloogia Selts, Tartu, p. 17-18.

Ainsaar, L., 1995: Tiirhanna paemurd. In: Ainsaar, L., Kirsimäe, K (ed.). Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht. Tartu Ülikool, Eesti Geoloogia Selts, Tartu, p. 16-16.

Ainsaar, L., 2008: Stop D7: Tiirhanna quarry. In: Hints, O., Ainsaar, L., Männik, P., Meidla, T. (ed.). The Seventh Baltic Stratigraphical Conference, 15-22 May 2008, Estonia. Abstracts, Tallinn, p. 147-148.

Perens, H., 2006: Paekivi Eesti ehitistes III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgevamaa. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, p. 1-144.

Jürgenson, L., Möls, E., 1946: Mineraalsetest ehitusmaterjalidest Eesti NSV-s. Teaduslik Kirjandus, Tartu, p. 1-126.

Rosenstein, E., 1938: Borealis-lubjakivid Tamsalu - Rakke vahelises lubjatööstusrajoonis. Eesti Loodus, VI, 4, 162-168.

Öpik, A., 1926: Über die Kalksandsteinfacies des Vaginatenkalkes auf der Halbinsel Baltischport und über ein Acidaspis-Pygidium aus denselben Schichten. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 32, 1-2, 1-7.