Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (663)

Leitud 663 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Metsur, M., 2006: Võrtsjärv, Emajõgi ja meie. Eesti Loodus, 9, 6-11.

Müür, R., 2006: Märjamaa järtade maastikukaitseala. Eesti Loodus, 6, 26-27.

Mälgi, U., 1976: Über die Hydrochemie der Moorgewässer Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 3, 245-248.

Markus, E., 1943: Põhjavee uurimised Tammistu Jürisoos. Publicationes Instituti Universitatis Tartuensis/Dorpatensis Geographici, 25, 1-9.

Kink, H., Metslang, T., Tubli, T., 2006: Pakri poolsaare vesi. Keskkonnatehnika, 4, 12-13.

Kink, H., Andresmaa, E., 1997: Turbamaardla või veesäilitusala. Keskkonnatehnika, 3, 10-10.

Karise, V., Lahermo, P., 1994: Eestin hydrogeologian päähiirteet. Vesitalous, 5, 22-25.

Heinsalu, Ü., 1967: Karstilehtrid vajavad kaitset ja hooldamist. Sotsialistlik Põllumajandus, 4, 160-161.

Heinsalu, Ü., 1970: Maapinna sisselangemised Põhja-Eesti põldudel. Sotsialistlik Põllumajandus, 14, 641-642.

Türk, K., 1998: Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vee kvaliteedist Tallinnas. Keskkonnatehnika, 5, 4-5.

Tamm, I., 1998: Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi ning Tallinna Kambriumi-Vendi põhjavee arvutimudel. Keskkonnatehnika, 2, 2-3.

Kink, H., 1986: Rational utilization and protection of ground water on agricultural landscapes of the Estonian SSR [Рациональое использование и охрана подземных вод в пределах сельскохозяйственных ландшафтов Эстонской ССР]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 35, 3, 234-244.

Savitskaja, L., 2001: Harju maakonna põhjavee kvaliteet. Keskkonnatehnika, 3, 10-11.

Savitskaja, L., 1999: Radionukliidid Eesti põhjavees. Keskkonnatehnika, 3, 4-8.

Kask, J., Perens, H., Perens, R., Suuroja, S., Kask, A., 2001: Comparison of geological settings at possible deep harbour sites, north-western Saaremaa Island. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering, 50, 2, 99-125.

Erg, K., 2017: Eesti Geoloogiakeskuse põhjavee uuringutest viimase 20 aasta vältel. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 24-27.

Shtokalenko, M., 2012: Kavandatavate lubjakivi karjääride mõju Tuhala nõiakaevu toitealale ja salajõgede valgalale. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 11, 1, 65-68.

Perens, R., All, T., Lelgus, M., 1994: Investigation of permeability of Silurian carbonate rocks on Saaremaa Island by hydrogeological logging. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 4, 1, 36-43.

Kala, E., Perens, R., 1992: State of groundwater in Keila. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 2/1, 46-50.

Pihlak, A. A., Lippmaa, E. T., Avronin, V. V., Bogdanov, R. V., Matvienko, N. G., Shevchenko, G. T., 1993: K voprosu o sostave vod kembro-vendskogo vodonosnogo kompleksa i soputstvuûŝih im spontannyh gazov Severnoj Èstonii [К вопросу о составе вод кембро-вендского водоносного комплекса и cопутствующих им спонтанных газов Северной Эстонии]. Ekologicheskaya Khimiya, 2-3, 117-131.

Domanova, N., 1989: Influence of mining work on the water resources of the buried valley of Vasavere and measures for their protection [Влияние горных работ на водные ресурсы Вазавереской погребенной долины и возможные мероприятия по их защите]. Oil Shale, 6, 3, 291-296.

Vallner, L., 2014: Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal. Eesti Loodus, 8, 13-19.

Potter, H., 2014: Nabala-Tuhala piirkonna maasisesed vooluteed on tundliku keskkonna tundemärgid. Eesti Loodus, 3, 24-27.

Ploompuu, T., 2013: Taebla karstijärved. Eesti Loodus, 6-7, 36-39.

Erg, K., 2013: Raplamaa allikad. Eesti Loodus, 5, 11-13.

Truus, L., Ilomets, M., 2012: Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini. Eesti Loodus, 5, 16-20.

Kohv, M., Salm, J.-O., 2012: Soode taastamine Eestis. Eesti Loodus, 4, 50-54.

Raidla, V., 2010: Eestlased joovad liustikuvett. Eesti Loodus, 11, 54-55.

Soovik, E., 2010: Nõiakaev karjääri mõju alla?. Eesti Loodus, 9, 45-49.

Potter, H., 2008: Tuhala-Nabala salajõed: kas vitsameetod valetab?. Eesti Loodus, 7, 48-50.

Kink, H., 2008: Harju lavamaa tundlikud karstialad. Eesti Loodus, 5, 15-17.

Roasto, R., 2007: Kuimetsa maastikukaitseala. Eesti Loodus, 10, 26-27.

Suuroja, K., 2007: Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal. Eesti Loodus, 9, 16-21.

Kink, H., 2007: Sood kaitsevad vett. Eesti Loodus, 6, 12-15.

Raukas, A., Metslang, T., Miidel, A., Kink, H., 2003: Karstimaastiku kaitsealad. Keskkonnatehnika, 2, 38-40.

Raukas, A., Kink, H., Erg, K., 2000: Maaparandus ja vesi. Keskkonnatehnika, 5, 44-45.

Kink, H., Miidel, A., 1999: Loodusmälestised ja vee-energia kasutamine. Keskkonnatehnika, 4, 22-23.

Kink, H., Metslang, T., Erg, K., 1999: Karstiprobleemide lahendamine Rakvere linna näitel. Keskkonnatehnika, 5, 8-9.

Kink, H., Metslang, T., 1999: Vee kompleksseirest Kunda piirkonnas. Keskkonnatehnika, 1, 14-15.

Kink, H., Metslang, T., Miidel, A., Raukas, A., 2004: Pakri poolsaare vesi. Keskkonnatehnika, 4, 16-18.

Marandi, A., 2011: Mille arvelt tuleb vesi puurkaevudesse ja kaevandustesse?. Keskkonnatehnika, 2, 9-11.

Metsur, M., Tamm, I., 2010: Keskkonnaeksperdi ja hüdrogeoloogi pilguga vaidlustest ehitusmaavarade kaevandamise keskkonnamõju üle. Keskkonnatehnika, 8, 9-11.

Marandi, A., 2010: Kas Tuhala Nõiakaev voolab või vuliseb?. Keskkonnatehnika, 7, 17-21.

Pesur, E., 2010: Eesti joogivee radioaktiivsusest. Keskkonnatehnika, 4, 14-15.

Lind, H., Valgma, I., Robam, K., 2010: Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. Keskkonnatehnika, 3, 36-39.

Karro, E., Uppin, M., 2010: Siluri-Ordoviitsiumi veeladestu fluoriidide ja boori geoloogilised allikad. Keskkonnatehnika, 3, 25-27.

Marandi, A., Kattel, T., 2010: Vesi, geoloogia ja kaevude puurimine. Keskkonnatehnika, 3, 21-24.

Eensalu, T., Jalast, J., 2010: Väikese tegijana monopoli kõrval. , 3, 8-10.

Valgma, I., Torn, H., Erg, K., 2006: The impact of infiltration dam on the groundwater regime in the Kurtna landscape reserve area. Oil Shale, 23, 1, 3-14.

Eipre, T. F., 1982: The Regime and Resources of the Karst Waters of the Pandivere Upland and the Possibilities for their Use [Режим, ресурсы и возможности использования карстовых вод Пандивереской возвышенности Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 614, 91-96.

Domanova, N., Norvatov, Yu., Petrova, I., 1995: Study of hydrodynamic conditions of the Vasavere buried valley. Oil Shale, 12, 1, 3-14.

Domanova, N., Krapiva, A., 1996: Water level regime of the Kurtna group of lakes. Oil Shale, 13, 2, 101-114.

Domanova, N., 1999: Experience of underworking a water basin (in conditions of Estonian oil shale deposit). Oil Shale, 16, 2, 117-123.

Domanova, N., Fyodorov, V., 1997: Application of infiltration basins as water protection structures (in the Kurtna Landscape Reserve). Oil Shale, 14, 3, 363-374.

Sterckx, A., Lemieux, J., Vaikmäe, R., 2018: Assessment of paleo-recharge under the Fennoscandian Ice Sheet and its impact on regional groundwater flow in the northern Baltic Artesian Basin using a numerical model. Hydrogeology Journal, 26, 8, 2793-2810. https://doi.org/10.1007/s10040-018-1838-7

Morgenstern, U., Gellermann, R., Hebert, D., Börner, I., Stolz, W., Vaikmäe, R., Rajamäe, R., Putnik, H., 1995: 32Si in limestone aquifers. Chemical Geology, 120, 1-2, 127-134. https://doi.org/10.1016/0009-2541(94)00115-O

Perens, R., Punning, J.-M., Reinsalu, E., 2006: Water problems connected with oil shale mining in North-East Estonia. Oil Shale, 23, 3, 228-235.

Kink, H., Metslang, T., Raukas, A., 2003: Miks kaevud jäid kuivaks?. Keskkonnatehnika, 1, 18-19.

Kink, H., Erg, K., Raukas, A., 2002: Karstiallikate veerohkus oleneb toitealast. Keskkonnatehnika, 5, 38-39.

Erg, K., Raukas, A., Kink, H., 2002: Põhjavee seisund põlevkivipiirkonnas. Keskkonnatehnika, 4, 39-40.

Erg, K., Kink, H., Raukas, A., 2001: Pandivere vesi vajab tõhusamat kaitset. Keskkonnatehnika, 2, 16-17.

KInk, H., Metslang, T., 1981: Looduslik võrrelala. Eesti Loodus, 5, 294-299.

Pill, A., 1979: Pärnu põhjavesi. Eesti Loodus, 3, 188-192.

Punning, J., Toots, M., Vaikmäe, R., 1987: Oxygen-18 in Estonian Natural Waters. , 23, 6, 232-234. https://doi.org/10.1080/10256018708623797

Koit, O., Ravbar, N., Marandi, A., Terasmaa, J., 2017: Treshold-controlled three-stage hydraulic behaviour of a mantled shallow carbonate aquifer (Tuhala karst area, North Estonia). Acta Carsologica, 46, 2-3, . https://doi.org/: https://doi.org/10.3986/ac.v46i2-3.4951

Marandi, A., Polikarpus, M., Jõeleht, A., 2013: A new approach for describing the relationship between electrical conductivity and major anion concentration in natural waters. Applied Geochemistry, 38, 103-109. https://doi.org/10.1016/j.apgeochem.2013.09.003

Karro, E., Indermitte, E., Saava, A., Haamer, K., Marandi, A., 2006: Fluoride occurrence in publicly supplied drinking water in Estonia. Environmental Geology, 50, 3, 389-396. https://doi.org/10.1007/s00254-006-0217-1

Marandi, A., Karro, E., 2008: Natural background levels and threshold values of monitored parameters in the Cambrian-Vendian groundwater body, Estonia. Environmental Geology, 54, 6, 1217-1225. https://doi.org/10.1007/s00254-007-0904-6

Joonuks, H., 1974: Ajutiste järvede maal. Eesti Loodus, 2, 115-119.

Kink, H., Miidel, A., Erg, K., 2000: Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus : (joad, allikad, karstivormid, järved ja sood). Keskkonnatehnika, 4, 16-18.

Maastik, A., 1972: Sulu kaev Kata karstialal. Eesti Loodus, 10, 625-625.

Loopmann, A., 1971: Aga vett jääb vähemaks.... Eesti Loodus, 4, 216-221.

Veskimeister, H., 1964: Muhu suurim allikas. Eesti Loodus, 6, 378-378.

Hermann, U., 1970: Laiuse Siniallikas. Eesti Loodus, 14, 4, 244-244.

Heinsalu, Ü., 1970: Karstilehtrite sünd ja surm. Eesti Loodus, 1, 47-48.

Müür, R., 2005: Salajõe maastikukaitseala. Eesti Loodus, 12, 26-27.

Metsur, M., Valdmaa, T., 2005: Pinna- ja põhjavee seisund nitraaditundlikul alal. Eesti Loodus, 4, 20-23.

Järvet, A., Perens, R., 2005: Vee säästlik tarbimine kindlustab tuleviku. Eesti Loodus, 4, 6-13.

Soovik, E., 2004: Kaevanduste tegelik mõju. Eesti Loodus, 7, 39-39.

Kink, H., 2004: Eurolätted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis. Eesti Loodus, 5, 30-34.

Pirrus, E., 2003: Kagu-Eestiski on karstivorme. Eesti Loodus, 12, 48-49.

Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., Kalm, V., 2003: Maalihked - looduslikud või inimtegevuse tagajärg?. Eesti Loodus, 2/3, 34-38.

Kink, H., 2003: Turba kaevandamine ohustab veevarusid. Eesti Loodus, 2/3, 18-19.

Heinsalu, Ü., 1982: The karst of the Pandivere Upland and environmental protection [Карст Пандивереской возвышенности и охрана природной среды]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 614, 86-90.

Reinsalu, E., 2011: Kui kaugel karjäärist võivad kaevud kuivada?. Keskkonnatehnika, 3, 21-23.

Perens, R., Savitski, L., 2008: Põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveele. Keskkonnatehnika, 3, 44-47.

Perens, R., Truu, M., 2010: Põhjavee kasutamisest ja kaitsest Eestis. Keskkonnatehnika, 3, 18-20.

Perens, R., 2002: Miks kaevud ja allikad kuivavad. Eesti Loodus, 11, 19-19.

Erg, K., 2003: Sulphate balance of lakes and shallow groundwater in the Vasavere buried valley, Northeast Estonia. Oil Shale, 20, 4, 477-490.

Mokrik, R., Savitskaja, L., Savitski, L., 2005: Aqueous geochemistry of Cambrian-Vendian aquifer system in the Tallinn intake, northern Estonia. Geologija, 51, 50-56.

Mokrik, R., Mažeika, J., 2002: Palaeohydrogeological reconstruction of groundwater recharge during Late Weichselian in the Baltic Basin. Geologija, 39, 49-57.

Kink, H., Kaljumäe, H., 1999: Vesi Pakri ümber, peal ja sees. Eesti Loodus, 8, 319-320.

Kübar, K., Vahur, U., 1998: Sookuninga looduskaitseala ulatub üle riigipiiride. Eesti Loodus, 5/6, 225-226.

Ilomets, M., 1998: Sood - meie kaasavara Euroopa Liitu. Eesti Loodus, 5/6, 220-223.

Talioja, A., 1998: Kui Tuhala nõiad vihtlevad. Eesti Loodus, 4, 176-176.

Kink, H., 1997: Saaremaa karst ja allikad. Eesti Loodus, 8/9, 364-366.

Kink, H., 1996: Virumaa karst ja allikad. Eesti Loodus, 11/12, 396-398.

Karise, V., 1965: Mida sisaldavad vihm ja lumi. Eesti Loodus, 4, 234-235.

Perens, R., 1995: Miks Odalätsi allikad on veerikkad?. Eesti Loodus, 10, 294-295.

Kink, H., 1981: Reljeefimelioratsioon ja veeressursid. Keskkonnakaitse. Informatsiooniseeria, 1, 6-8.

Perens, R., 1993: Kas Saaremaal jätkub magedat põhjavett?. Eesti Loodus, 1, 29-31.

Kink, H., Metslang, T., 1992: Kas Meenikunno raba võib kuivaks jääda?. Eesti Loodus, 12, 626-627.

Raukas, A., Sildvee, H., 1992: Teaduse ja ebateaduse piirimaadelt teadusse. Eesti Loodus, 9/10, 489-493.

Heinsalu, Ü., 1990: Uusi andmeid kurisute kohta Lahemaalt. Eesti Loodus, 10, 652-656.

Kink, H., 1990: Vesi loob võimalused, vesi seab ka piirid. Eesti Loodus, 5, 282-289.

Perens, R., 1989: Pandivere veerikkus hüdrogeoloogi pilguga. Eesti Loodus, 8, 482-487.

Savitskaja, L., 1989: Veel puurkaevude seisundist ja põhjavee puhtusest. Eesti Loodus, 6, 409-409.

Tšeban, E., 1989: Ühtne veepoliitika?! (mõtisklusi vee üle). Eesti Loodus, 2, 78-84.

Heinsalu, Ü., 1988: Mõdriku-Paasvere oosid, allikad ja karstijärved. Eesti Loodus, 10, 674-678.

Eipre, A., Koljat, E., Vilu, R., 1988: Pandivere veekaitseala - ühtse veemajandusstrateegiaga piirkond. Eesti Loodus, 5, 291-297.

Erg, K., 2012: Pikaajalised hüdrogeoloogilise seisundi uuringud Vasavere ürgorus. Institute of Ecology at Tallinn University. Publications, 12, 88-100.

Heinsalu, Ü., 1987: Kalevipoja põrguavad Kabalas on leitud. Eesti Loodus, 11, 740-743.

Orru, M., 1987: Kui palju on Eestis soid?. Eesti Loodus, 10, 646-652.

Vallner, L., 1987: Põhjavesi, pinnasevesi, mullaniiskus. Eesti Loodus, 8, 537-537.

Vallner, L., 1987: Mis juhtub põhjavee ja jõgedega, kui.... Eesti Loodus, 5, 326-329.

Heinsalu, Ü., 1987: Matk Pandivere loodenõlva allikaile. Eesti Loodus, 5, 304-309.

Kink, H., Savitskaja, L., 1987: Kõige unikaalsem maavara. Eesti Loodus, 5, 293-299.

Kink, H., Savitskaja, L., Välkmann, S., 1986: Inimtegevus ja põhjavesi. Eesti Loodus, 11, 724-729.

Heinsalu, Ü., Pill, A., Künnapuu, S., 1980: Varsaallikad - suurimad Põhja-Eesti paekaldal. Eesti Loodus, 9, 584-587.

Künnapuu, S., 1980: Mis juhtus Maardus 29. märtsil 1979?. Eesti Loodus, 3, 165-166.

Perens, R., 1980: Mineraalvesi Ruhnus. Eesti Loodus, 1, 20-21.

Heinsalu, Ü., 1979: Karstijärvikud Eestis. Eesti Loodus, 10, 657-662.

Tarro, A., 1979: Kas ikka karstijärv?. Eesti Loodus, 7, 460-461.

Pill, A., 1979: Pärnu põhjavesi. Eesti Loodus, 3, 188-192.

Mäemets, A., 1979: Tsiistre vetevaotus, Lõuna-Eesti karstijärv. Eesti Loodus, 1, 42-44.

Simm, H., Pork, M., Lokk, S., 1978: Ülemiste järv Tallinna veevarustajana. Eesti Loodus, 6, 348-351.

Heinsalu, Ü., 1977: Lahemaa salaojad. Eesti Loodus, 5, 306-309.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 2. Eesti Loodus, 10, 628-634.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 1. Eesti Loodus, 9, 548-555.

Kangur, E., 1975: Saula Siniallikad. Eesti Loodus, 12, 710-712.

Karise, V., 1975: Miks siniallikad on sinised. Eesti Loodus, 11, 639-641.

Kink, H., 1975: Maaparandus ja põhjavesi. Eesti Loodus, 3, 129-132.

Vingisaar, P., 1975: Põhjavesi - kuidas me teda kasutame 2. Eesti Loodus, 2, 65-68.

Vingisaar, P., 1975: Põhjavesi - kuidas me teda kasutame 1. Eesti Loodus, 1, 1-5.

Loopmann, A., 1974: Kuresoo. Eesti Loodus, 5, 272-278.

Tšeban, E., 1972: Põhjavesi, selle kasutamine ja kaitse. Eesti Loodus, 5, 266-269.

Kaljumäe, J., Raig, V., 1972: Kõrvemaa jõed Ülemiste järvele appi. Eesti Loodus, 3, 129-134.

Heinsalu, Ü., 1972: Karstikoopad Lustiveres. Eesti Loodus, 1, 40-41.

Eipre, T., 1971: Eesti mageveevarud ja veeolude reguleerimine II. Eesti Loodus, 10, 582-589.

Eipre, T., 1971: Eesti mageveevarud ja veeolude reguleerimine I. Eesti Loodus, 9, 549-555.

Karise, V., 1971: Millist vett joob tartlane?. Eesti Loodus, 7, 397-397.

Tšeban, E., Vares, H., 1971: Maaparandus ja veeprobleemid. Eesti Loodus, 4, 210-213.

Paidla, A., Masing, V., 1971: Neeluaugud, veesooned ja allikad rabas. Eesti Loodus, 1, 39-40.

Mäemets, A., 1969: Eesti karstijärvedel. Eesti Loodus, 11, 691-693.

Tšeban, E., Kulikov, K., 1969: Eesti mineraalveed. Eesti Loodus, 1, 52-55.

Tšeban, E., 1969: Linnade veevarustus. Eesti Loodus, 1, 36-39.

Allese, E., 1967: Näkikivi. Eesti Loodus, 11, 686-686.

Kaljumäe, V., 1967: Maa kurgud Amblas. Eesti Loodus, 9, 569-570.

Allese, E., 1967: Saduküla karst. Eesti Loodus, 9, 567-567.

Eipre, T., 1967: Pandivere karstijõed ja -allikad. Eesti Loodus, 9, 548-553.

Heinsalu, Ü., 1967: Karst Eestis. Eesti Loodus, 9, 542-547.

Karise, V., 1966: Põhjavee koostise muutumisest Tartus. Eesti Loodus, 3, 169-171.

Verte, A., 1961: Ravimineraalvetest Eesti NSV-s. Eesti Loodus, 2, 65-70.

Iskül, R., Kaeval, E., Robam, K., Sõstra, Ü., Valgma, I., 2009: Ubja põlevkivikarjääri ärastusvee päritolu ja koguse määramine. Keskkonnatehnika, 9, 3, 34-36.

Kink, H., 1982: Water protection in the Lahemaa National Park [Проблемы охраны рек Лахемааского национального парка]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 575, 22-24.

Hiiemaa, H., Mustasaar, M., Kohv, M., Hang, T., Jõeleht, A., Lasberg, K., Kalm, V., 2014: Geological settings of the protected Selisoo mire (northeastern Estonia) threatened by oil shale mining. Estonian Journal of Earth Sciences, 63, 2, 97-107. https://doi.org/10.3176/earth.2014.09

Marandi, A., Karro, E., Raidla, V., Vaikmäe, R., 2012: Conceptual model of groundwater quality for the monitoring and management of the Voronka groundwater body, Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 61, 4, 328-339. https://doi.org/10.3176/earth.2012.4.11

Hiiob, M., Karro, E., 2012: Iron in the Middle Devonian aquifer system and its removal at Võru County water treatment plants, Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 61, 3, 181-190. https://doi.org/10.3176/earth.2012.3.04

Marandi, A., Vallner, L., 2010: Upconing of saline water from the crystalline basement into the Cambrian-Vendian aquifer system on the Kopli Peninsula, northern Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 59, 4, 277-287. https://doi.org/10.3176/earth.2010.4.04

Karro, E., Marandi, A., Vaikmäe, R., Uppin, M., 2009: Chemical peculiarities of the Silurian-Ordovician and Cambrian-Vendian aquifer systems in Estonia: an overview of hydrochemical studies. Estonian Journal of Earth Sciences, 58, 4, 342-352. https://doi.org/10.3176/earth.2009.4.12

Vallner, L., 2003: Hydrogeological model of Estonia and its applications. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 52, 3, 179-192.

Vallner, L., 1996: Hydrogeological modelling of mine dewatering in the karstified Pandivere Upland, Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 45, 2, 53-67.

Kink, H., Andresmaa, E., 1995: Sood veesäilitusaladeks. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 44, 3, 197-198.

Naumov, B., Karise, V., 1991: Outflow of mineral substances from Maardu phosphorite openpit into the Gulf of Finland. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 40, 4, 165-172.

Jõgar, P., 1990: Assessment of agricultural groundwater contamination in North Estonian by means of indirect parameters. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 3, 108-114.

Jõgar, P., Perens, R., 1988: Investigation of the chemical composition of the North-Estonian ground water (new boreholes of 1971-1985). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 37, 4, 175-180.

Kink, H., Savitskaya, L., 1987: Methods and results of determining the influence of technological factors on ground-water in Pandivere Upland. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 3, 121-130.

Jõgar, P., Perens, R., 1987: Hydrogeological structure and permeability modules of the bedrock of Pandivere Upland (complementary data). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 2, 79-89.

Jõgar, P., 1985: Research into the effect of agricultural activities upon the chemical composition of ground water (in North Estonia). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 34, 4, 148-156.

Vallner, L., Tobias, T., 1984: Differential equations to describe the piesomrtric head in a system of leaky aquifers. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 33, 3/4, 128-135.

Jõgar, P., 1983: Ground-water flow models of Pandivere Upland (North-East Estonia). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 32, 2, 69-78.

Heinsalu, Ü., Kuptsov, A., 1981: Infiltration and influviation capacity of surface karst forms in the Estonian SSR. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 30, 2, 72-78.

Viigand, A., Savitski, L., Mokrik, R., 1979: Peculiarities in the formation of exploitable underground water resources in the Estonian SSR. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 28, 4, 160-163.

Riet, K., 1979: Statistical forecast models of water flow in mines and open-cast pits of Estonian oil shale. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 28, 1, 33-39.

Perens, R., 1978: Hydrogeological grouping of carbonate rocks of Pandivere Upland by measuring flow amounts in boreholes. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 27, 4, 130-139.

Metslang, T., 1978: On a mode of classifying the level regime of Estonian underground water. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 27, 2, 65-73.

Jõgar, P., 1977: On the hydrostratigraphic subdivision of the carbonate rocks in Northern Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 26, 2, 155-158.

Vingisaar, P., Tassa, V., 1976: The new mineral water of Värska. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 25, 4, 352-353.

Johannes, E., 1976: Anwendung von Aktivkohle bei der chemisch-spektrographischen Analyse des Grundwassers, wo die mikroelemente gruppenweise konzentriert werden. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 25, 3, 230-237.

Vingisaar, P., 1975: The mineral waters of Värska. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 24, 4, 279-286.

Vallner, L., Aru, E., 1975: On the parametres of the unsteady ground water flow in the water-bearing horizons of Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 24, 1, 70-74.

Riet, K., 1974: Über die Wasserdurchlässigkeit der karbonatischen Schichtenfolge des Ordoviziums in der Estnischen Brennschieferlagerstätte. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 23, 3, 274-277.

Pill, A., 1974: The water level and mineralization of underground waters on the seashore of the seaside resort Pärnu (Estonia). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 23, 3, 254-260.

Jõgar, P., 1974: The chemical composition of underground waters as an indicator of water-resistant rocks. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 23, 2, 161-166.

Vallner, L., 1974: On the movement velocity of the natural change of the hydraulic pressure along the ground water flow. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 23, 1, 72-75.

Jõgar, P., Olli, V., 1973: The effect of the tectonic fault zones and buried valleys upon hydrogeological conditions. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 22, 4, 358-361.

Jõgar, P., 1973: Study of the hydrogeological structure on the basis of the summary levels of undeground waters. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 22, 4, 341-344.

Vallner, L., 1973: Computation of the natural resources of the ground water of the intensive flow zone. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 22, 3, 265-273.

Jõgar, P., 1972: Calculation of the parameters of permeability (on examples of Northeast-Estonian bedrock). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 21, 4, 368-374.

Vallner, L., 1972: On the hydraulic properties of sandy and gravelly deposits in Tallinn. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 21, 2, 174-175.

Pill, A., 1971: The effect of sea-water upon the chemical composition of the ground-water on the SW coast of the Estonian SSR [Merevee mõju pinnasevee keemilisele koostisele Eesti NSV edelarannikul]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 20, 2, 169-175.

Pill, A., 1970: Die Einwirkung des Seewassers auf die chemische Zusammensetzung des flusswassers im Mündungsgebiet des Pärnu-Flusses. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 19, 3, 252-257.

Tšeban, E., 1969: On one variant of supplying Tallinn with water. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 18, 3, 283-292.

Vallner, L., 1968: On the drainage of artesian aquifers through a spring. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 17, 1, 74-76.

Vallner, L., 1968: Unsteady one-dimensional ground water flow. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 17, 1, 67-73.

Vallner, L., 1967: Application of harmonic analysis in the study of the nonsteady one-dimensional flow of unconfined ground water. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 16, 3, 262-271.

Vallner, L., 1967: Application of harmonic analysis in the study of the dynamics of the pressure and discharge of the nonsteady one-dimensional flow of confined ground water. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 16, 2, 136-146.

Olli, V., 1967: On the disharge of the filtrational flow on a sandy slope. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 16, 2, 131-135.

Karise, V., 1961: Grundwässer in den Ablagerungen des Anthropogens Südestlands [Antropogeeni setete põhjaveed Lõuna-Eestis]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 211-216.

Heinsalu, Ü., 1961: Verbreitung und Eigenart der Karsterscheinungen in der Estnischen SSR. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 159-168.

Karise, V., 1966: Über die Bildung der Zusammensetzung der grundwässer in den quartären Ablagerungen Südestlands. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Tech. and Phys.-Mat. Sciences, 15, 4, 579-592.

Verte, A, 1965: The formation of the hydrogeological structure and subterranean water regime of the Estonian artesian basin. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 14, 4, 563-586.

Veber, K., 1961: Kärde allikate kadumisest. Eesti Loodus, 3, 171-172.

Landesen, G., 1923: Zur Hydrologie Dorpats. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 29, .

Aljak, A., 1935: Lasnamäe kaevuveed. Tehnika Ajakiri, 11, 220-223.

Heinrichson, T., 1935: Väikesest karstialast Omuti küla läheduses. Eesti Loodus, 3, 101-102.

Orviku, K., 1929: Uhaku. Kirde-Eesti karstiala stratigraafiast ja geomorfoloogiast. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 35, 199-232.

Viator, 1936: Pilte Kuivajõe kurisult. Loodusevaatleja, VII, 4/5, 123-126.

Lannus, P., 1939: Kasari tasandiku arteesiakaevud. Eesti Loodus, VII, 2/3, 60-65.

Sepp, L., 1937: Kolju kuristi Nissis. Eesti Loodus, V, 4, 137-140.

Orviku, K., 1936: Vasaristi salajõgi. Eesti Loodus, IV, 1, 27-27.

Guleke, R., 1890: Ueber Lage, Ergiebigkeit und Güte der Brunnen Dorpats. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 9, 1, 70-85.

Guleke, R., 1890: Dorpat's Wasserbeschaffung. Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und handel, 6, 45-49.

Guleke, R., 1889: Ueber Lage, Ergiebigkeit und Güte der Brunnen Dorpats. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 9, 5, 289-348.

Struve, H., 1865: Die artesischen Wasser und untersilurischen Tone zu St. Petersburg, eine chemisch-geologische Untersuchung. Mémoires de l´Académie Impériale des Sciences de St.-Petersbourg, 8, 11, 87-87.

Schmidt, C., 1863: Über zahlreiche Analysen der Quellen und Brunnen Dorpats. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 2, 1, 7-7.

Schmidt, C., 1863: Die Wasserverorgung Dorpats, eine hydrologische Untersuchung. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 3, 3, 205-420.

Mühlen, M. zur, 1906: Zur Entwickelungsgeschichte des Spankauschen See, wie auch einiger anderen Seen in der Umgebung Dorpats. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 15, 3, 5-17.

Mühlen, M. zur, 1906: Über Sauerstroffuntersuchungen nebst Beschreibung und bildlichen Darstellung eines selbstkonstruierten Apparates zur Entnahme von Wasser aus grösseren Tiefen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 14, 7-38.

Mühlen, M. zur, 1906: Das Werden und Vergehen unserer Landseen. Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und handel, 5, 31-33.

Mühlen, M. zur, 1904: Über den Spankauschen See. Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und handel, 11, 112-113.

Pogrebov, N. F., 1916: Artezianskaâ burovaâ skvažina bliz Gapsalâ [Aртезианская буровая скважина близ Гапсаля]. Geologicheski vestnik, 2, 4, 197-208.

Pogrebov, N., 1915: Ob artezianskih burovyh skvažinah goroda Revelâ [Oб артезианских буровых скважинах города Pевеля]. Geologicheski vestnik, 1, 5, 320-322.

Goebel, A., 1856: Über die Vervollständigung der Untersuchungen der Quellen Livlands. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 1, 5, 143-144.

Goebel, A., 1856: Bericht über die Quellenuntersuchungen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 158-159.

Helmersen, G., 1852: Über den artesischen Brunnen in der Westbatterie bei Reval. Mélanges physiques et chimiques tirés du bulletin physico-mathematique de l'Académie Impérale des Sciences de St.-Pétersbourg, 199-205.

Grewingk, C., 1886: Beziehung der geologischen Verhältnisse einiger Dorpater Brunnen zu deren Gehalt an Salzen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 7, 2, 320-325.

Schmidt, C., 1876: Die Wasserversorgung Dorpats. II. Eine hydrologische Untersuchung. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 8, 1-144+VI.

Schmidt, C., 1868: Über die bisherigen Resultate der Brunnenwassermessungen in est- und livländischen Städten und auf den Gütern. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 2, 6, 216-227.

Schmidt, C., 1864: Die Wasserversorgung Dorpats, eine hydrologische Untersuchung. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 3, 205-420.

Schmidt, C., 1854: Über die Wichtigkeit einer genauen Kenntnis der Zusammensetzung des Bodens, seiner Gesteinlager und Quellen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 1, 3, 35-35.

Helmersen, G., 1858: Über artesische Brunnen in Russland. Inland, 47, 753-760.

Raidla, V., Pärn, J., Schloemer, S., Aeschbach, W., Czuppon, G., Ivask, J., Marandi, A., Sepp, H., Vaikmäe, R., Kirsimäe, K., 2019: Origin and formation of methane in groundwater of glacial origin from the Cambrian-Vendian aquifer system in Estonia. Geochimica et Cosmochimica Acta, 251, 247-264. https://doi.org/10.1016/j.gca.2019.02.029

Raidla, V., Pärn, J., Aeschbach, W., Czuppon, G., Ivask, J., Kiisk, M., Mokrik, R., Samalavičius, V., Suursoo, S., Tarros, S. & Weissbach, T., 2019: Intrusion of Saline Water into a Coastal Aquifer Containing Palaeogroundwater in the Viimsi Peninsula in Estonia. Geosciences, 9, 1, 47. https://doi.org/10.3390/geosciences9010047

Raidla, V., Kirsimäe, K., Ivask, J., Kaup, E., Knöller, K., Marandi, A., Martma, T., Vaikmäe, R., 2014: Sulphur isotope composition of dissolved sulphate in the Cambrian–Vendian aquifer system in the northern part of the Baltic Artesian Basin. Chemical Geology, 383, 147-154. https://doi.org/10.1016/j.chemgeo.2014.06.011

Raidla, V., Kirsimäe, K., Vaikmäe, R., Kaup, E., Martma, T., 2012: Carbon isotope systematics of the Cambrian–Vendian aquifer system in the northern Baltic Basin: Implications to the age and evolution of groundwater. Applied Geochemistry, 27, 10, 2042-2052. https://doi.org/10.1016/j.apgeochem.2012.06.005

Raidla, V., Kirsimäe, K., Vaikmäe, R., Jõeleht, A., Karro, E., Marandi, A., Savitskaja, L., 2009: Geochemical evolution of groundwater in the Cambrian–Vendian aquifer system of the Baltic Basin. Chemical Geology, 258, 3-4, 219-231. https://doi.org/10.1016/j.chemgeo.2008.10.007

Pärn, J., Walraevens, K., van Camp, M., Raidla, V., Aeschbach, W., Friedrich, R., Ivask, J., Kaup, E., Martma, T., Mažeika, J., Mokrik, R., Weissbach, T., Vaikmäe, R., 2019: Dating of glacial palaeogroundwater in the Ordovician-Cambrian aquifer system, northern Baltic Artesian Basin. Applied Geochemistry, 102, 64-76. https://doi.org/10.1016/j.apgeochem.2019.01.004

Pärn, J., Affolter, S., Ivask, J., Johnson, S., Kirsimäe, K., Leuenberger, M., Martma, T., Raidla, V., Schloemer, S., Sepp, H., Vaikmäe, R. & Walraevens, K., 2018: Redox zonation and organic matter oxidation in palaeogroundwater of glacial origin from the Baltic Artesian Basin. Chemical Geology, 488, 149-161. https://doi.org/10.1016/j.chemgeo.2018.04.027

Mokrik, R., Karro, E., Savitskaja, L., Drevaliene, G., 2009: The origin of barium in the Cambrian–Vendian aquifer system, North Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 58, 3, 193-208. https://doi.org/10.3176/earth.2009.3.04

Karro, E., Marandi, A., Vaikmäe, R., 2004: The origin of increased salinity in the Cambrian-Vendian aquifer system on the Kopli Peninsula, northern Estonia. Hydrogeology Journal, 12, 4, 424–435. https://doi.org/10.1007/s10040-004-0339-z

Karro, E., Marandi, A., 2003: Mapping of potentially hazardous elements in the Cambrian–Vendian aquifer system, northern Estonia. Bulletin of the Geological Society of Finland, 75, 17–27.

Gerber, C., Vaikmäe, R., Aeschbach, W., Babre, A., Jiang, W., Leuenberger, M., Lu, Z., Mokrik, R., Müller, P., Raidla, V., Saks, T., Waber, H. N., Weissbach, T., Zappala, J. C. & Purtschert, R., 2017: Using 81Kr and noble gases to characterize and date groundwater and brines in the Baltic Artesian Basin on the one-million-year timescale. Geochimica et Cosmochimica Acta, 205, 187-210. https://doi.org/10.1016/j.gca.2017.01.033

Heinsalu, Ü., 1960: Ühest sufosiooninähtusest Kunda oosis. Eesti Loodus, 5, 296-297.

Heinsalu, Ü., 1977: Eesti allikad ja nende kaitse, 1 [Eesti allikad ja nende kaitse, 1]. Eesti Loodus, 7, 418-426.

Heinsalu, Ü., 1977: Eesti allikad ja nende kaitse, 2. Eesti Loodus, 8, 490-496.

Tšeban, E., 1977: Uusi andmeid mineraalveest Ida- ja Kagu-Eestis. Eesti Loodus, 6, 380-383.

Potter, H., 2008: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?. Eesti Loodus, 3, 46-50.

Perens, R., 2008: Kuidas paekarjäärid mõjutaksid Nabala piirkonna põhjavee seisundit. Keskkonnatehnika, 7, 8-10.

Perens, R., Savitski, L., 2011: Veeprobleemid maavarade kaevandamisel. Keskkonnatehnika, 4, 36-40.