Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (206)

Krueger, H. H., 1991: Diagnostische Probleme um Errutencrinurus (E.) seebachi (Schmidt) und zwei neue Arten dieser Gattung aus dem Ostseekalk des Oberen Ordoviziums (Trilobita). Mitteilungen des Zoologischen Museums Berlin, 67, 1, 119-129.

Krueger, H. H., 1972: Nachtrag zu ,,Encrinuriden aus ordovizischen Geschieben. Geologie, 21, 7, 855-858.

Haller, J., 1973: Die ordovizinsche Trilobitengattung Chasmops aus baltoskandischen Geschieben. , 4, 723-744.

Müldner, A., 1935: Zur Altersstellung der Geschiebe mit Melanostrophus fokini. Zeitschrift für Geschiebeforschung und Flachlandsgeologie, 3, 151— 152.

Müldner, A., 1934: Über untersilurische Geschiebe der Stufe D1. Zeitschrift für Geschiebeforschung und Flachlandsgeologie, 3, 151— 152.

Müldner, A., 1933: Phosphoritführende Geschiebe untersilurischen Alters. Zeitschrift für Geschiebeforschung und Flachlandsgeologie, 4, 217—218.

Pirrus, E., 2009: Rändrahnudest Võrtsjärve ümbruses ja Tartumaal üldse. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 30-31.

Pirrus, E., 1997: Suured rändrahnud akvatooriumigeoloogia uurimisel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 42-45.

Linkrus, E., 2011: Pärispea poolsaare suured kivid. Eesti Loodus, 8, 54-55.

Suuroja, K., 2011: Kivihiidude maa. Eesti Loodus, 5, 24-25.

Palo, K., 2007: Kassinurme põnevad künkad. Eesti Loodus, 7, 36-39.

Raukas, A., 1995: Estonia - a land of big boulders and rafts. Quaestiones Geographicae, 4, 247-253.

Pirrus, E., 2000: Kas kivid püsivad paigal?. Eesti Maaparandajate Seltsi Toimetised, 4, 47-48.

Tustit, A., 1975: Pireti kivi. Eesti Loodus, 3, 164-164.

Raukas, A., 1992: Estland - das Land der grossen erratischen Blöcke. Der Geschiebesammler, 25, 3-4, 81-90.

Kõllamaa, V., 1973: Vähetuntud kivihiid. Eesti Loodus, 2, 116-116.

Hermann, U., 1973: Kuusalu Lauritsakivi ja Silmaallikas. Eesti Loodus, 6, 347-347.

Soome, I., 1966: Sohvakivi. Eesti Loodus, 2, 109-109.

Remmel, J., 1962: Hiiekivi Väkras. Eesti Loodus, 4, 220-220.

Linkrus, E., 1968: Huntkivist, Kotkemäest ja muust. Eesti Loodus, 9, 567-571.

Pirrus, E., 2002: Kivipuravik - sõna otseses mõttes. Eesti Loodus, 4, 50-50.

Pirrus, E., 2002: Kivi puujuurte embuses. Eesti Loodus, 2/3, 70-70.

Krause, A., 1889: Über Beyrichien und wervandte Ostracoden in untersilurischen Geschieben. Zeitschrift der Deutschen Geologischen Gesellschaft, 41, 1, 1-26.

Pirrus, E., 1999: Pakri. Rändrahnud. Eesti Loodus, 8, 320-320.

Pirrus, E., 1999: Väravapostid Soome lahel. Tohune saar Prangli. Eesti Loodus, 5, 198-200.

Mändoja, M., 1999: Preilikivi. Eesti Loodus, 1, 39-39.

Kask, I., 1998: Kümme tuhat välku ja ainult ... õnnetust. Eesti Loodus, 11/12, 505-506.

Pirrus, E., 1998: Suured rändrahnud uitmõtete äratajaina. Eesti Loodus, 4, 151-153.

Linkrus, E., 1996: Kus asub Jaani-Tooma Suurkivi?. Eesti Loodus, 7, 197-197.

Pirrus, E., 1996: Suured rändrahnud - võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118-119.

Pirrus, E., 1996: Suured rahnud - kuhu nad võivad kaduda?. Eesti Loodus, 9, 308-310.

Pirrus, E., 1996: Kõrvalepõige teel Saaremaale enne Lihulat. Eesti Loodus, 9, 292-292.

Soo, E., 1996: Tõugu Saunakivi Lahemaal. Eesti Loodus, 11/12, 402-402.

Pirrus, E., 1997: Suured rahnud - kas kuluvad väiksemaks või kasvavad kõrgemaks?. Eesti Loodus, 2, 71-72.

Mändoja, M., 1994: Kas Otepää maastikukaitseala suurim rändrahn?. Eesti Loodus, 11, 350-350.

Pirrus, E., 1994: Otsides rändrahnu, mis võinuks olla Eesti suurim. Eesti Loodus, 5, 147-148.

Hang, V., 1993: Ausammaste kivi. Eesti Loodus, 4, 128-128.

Kiin, A., 1991: Hiiesaare Silmakivi. Eesti Loodus, 12, 729-729.

Kiin, A., 1991: Helmerseni kivikülv. Eesti Loodus, 2, 113-113.

Joonuks, H., 1990: Tõruvere Sadulakivi. Eesti Loodus, 6, 381-381.

Joonuks, H., 1990: Lootsikukivi. Eesti Loodus, 5, 328-328.

Joonuks, H., 1989: Kalevipoja Lingukivi. Eesti Loodus, 7, 433-433.

Joonuks, H., 1989: Keskmise venna kivi. Eesti Loodus, 4, 240-240.

Joonuks, H., 1989: Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi. Eesti Loodus, 3, 150-150.

Joonuks, H., 1988: Helme Orjakivi. Eesti Loodus, 12, 797-797.

Joonuks, H., 1988: Tagaküla Suurkivi. Eesti Loodus, 8, 513-513.

Joonuks, H., 1988: Laanekivi Tõruveres. Eesti Loodus, 7, 459-459.

Joonuks, H., 1988: Kalevipoja kivi Raplas. Eesti Loodus, 4, 255-255.

Joonuks, H., 1988: Tammispea rahn. Eesti Loodus, 1, 39-39.

Joonuks, H., 1987: Kalevipoja kivi. Eesti Loodus, 7, 432-432.

Paatsi, V., 1987: Küremaa Männikivi. Eesti Loodus, 2, 116-116.

Kask, E., 1986: Käsmu kivikülv Lahemaa rahvuspargis. Eesti Loodus, 10, 650-650.

Kask, E., 1986: Kalevipoja tool. Eesti Loodus, 9, 600-600.

Mäss, V., 1986: Hiidrahn Soome lahe väraval. Eesti Loodus, 8, 522-523.

Paatsi, V., 1986: Vormsi kirikukivi (Kerksten). Eesti Loodus, 8, 516-516.

Kask, E., 1986: Jaani-Tooma Suurkivi. Eesti Loodus, 6, 360-360.

Kozłowski, R., 1962: Crustoidea — nouveau groupe de graptolites. Acta Palaeontologica Polonica, 7, 1-2, 3–52.

Kumari, A., 1984: Kalevipoja kive. Eesti Loodus, 11, 728-731.

Tilk, M., 1984: Kodukandi suured kivid. Eesti Loodus, 10, 666-671.

Hang, V., 1983: Aadu kivi. Eesti Loodus, 7, 466-467.

Anton, H., 1982: Looduse õpperada ümber Saadjärve. Eesti Loodus, 6, 375-381.

Kumari, A., 1982: Kalevipoja kivid Pärnu rajoonis. Eesti Loodus, 3, 174-176.

Väljamäe, L., 1981: Suur rändrahn Valingul. Eesti Loodus, 12, 807-807.

Kumari, A., 1981: Suurte rändrahnude teine kümme. Eesti Loodus, 10, 670-676.

Mardiste, H., 1981: Astang ja allikad teevad Viidust Viidumäe. Eesti Loodus, 5, 288-292.

Väljamäe, L., 1980: Ristikivid Tutermaal. Eesti Loodus, 4, 243-243.

Kumari, A., 1980: Neljakuningakivi. Eesti Loodus, 4, 242-243.

Paatsi, V., 1979: Saarte suured ja väikesed kivid. Eesti Loodus, 11, 712-715.

Kumari, A., 1979: Eksirännak Eesti kõrgeima kivi järele. Eesti Loodus, 9, 615-616.

Einer, V., 1977: Piibe rahn. Eesti Loodus, 6, 386-386.

Aav, J., 1976: Kahula küla rändrahnud. Eesti Loodus, 9, 604-604.

Meriste, V., 1976: Kalevipoja lingukivid Saadjärve ääres. Eesti Loodus, 6, 408-410.

Remmel, H., 1976: Kodismaa Kohtukivi ja Kantküla küünlakuusk. Eesti Loodus, 6, 410-411.

Remmel, H., 1976: Vedu Nõiakivi. Eesti Loodus, 6, 404-404.

Rõuk, A.-M., 1976: Pikkjärve konglomeraatrahn. Eesti Loodus, 6, 411-411.

Teemusk, A., 1975: Suuri rändrahne linna ümbruses. Eesti Loodus, 10, 604-604.

Allese, E., 1975: Kaarnakivi. Eesti Loodus, 8, 494-494.

Karlson, A., 1975: Teine rahn Ojakülas. Eesti Loodus, 6, 363-363.

Puustusmaa, R., 1975: Heal lapsel mitu nime. Eesti Loodus, 2, 95-100.

Kask, I., 1975: Veel üks hiiekivi kaitse alla. Eesti Loodus, 1, 15-16.

Künnapuu, S., 1974: Rokvahe rändrahnud Jõelähtmes. Eesti Loodus, 9, 542-542.

Kumari, A., 1974: Ehalkivi - suurim rändrahn Eestis?. Eesti Loodus, 8, 471-473.

Künnapuu, S., 1974: Eesti suurim ja tema naabrid. Eesti Loodus, 1, 42-44.

Hermann, U., 1971: Kaose Ussikivi. Eesti Loodus, 1, 28-28.

Ots, I., 1971: Miku raudkivi. Eesti Loodus, 1, 28-28.

Viires, A., 1971: Juminda kivihiid. Eesti Loodus, 1, 27-27.

Hermann, U., 1970: Massu Liukivi. Eesti Loodus, 12, 747-747.

Linkrus, E., 1970: Lemeti kivi. Eesti Loodus, 13, 12, 746-746.

Kessel, H., Künnapuu, S., 1970: Kvaternaarigeoloogiline matk Tallinna ümbruses. Eesti Loodus, 9, 566-571.

Künnapuu, S., 1970: Rannamõisa rändrahnud. Eesti Loodus, 9, 558-558.

Anderkopp, I., 1970: Ridase Hiiekivi. Eesti Loodus, 2, 114-115.

Sulepi, E., 1970: Ukukivi ja Kuningakepp. Eesti Loodus, 2, 114-114.

Orviku, K., 1970: Akadeemik G. Helmersen ja suurte rändrahnude kaitse. Eesti Loodus, 1, 43-44.

Arukaevu, V., 1969: Külastame Kõrvemaa kivihiidu. Eesti Loodus, 10, 598-599.

Räägel, V., 1969: Võlupe rändrahn. Eesti Loodus, 9, 423-423.

Puustusmaa, R., 1969: Valingu rahnud. Eesti Loodus, 9, 422-423.

Varep, E., 1969: Võnnukivi. Eesti Loodus, 6, 344-347.

Sepp, U., 1969: Vormsil matkates. Eesti Loodus, 5, 311-313.

Roosimaa, U., 1967: Iivakivi. Eesti Loodus, 4, 241-241.

Kildema, K., 1964: Baltimaade suurim rändrahn. Eesti Loodus, 4, 216-221.

Mardiste, H., 1959: Ühest huvitavast rahnuderühmast Hiiumaal. Eesti Loodus, 6, 360-361.

Viiding, H., 1961: Antropogeeni geoloogia ja looduskaitse. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 255-262.

Hausen, H., 1921: Data angående förekomsten af fennoskandiska ledblock i Osteuropas kvartära aflagringar, jämte några drag av Rysslands kvrtära geomorfologi : reseberättelse. Fennia, 42, 8, 1-38.

Orviku, K., 1934: Andmete kogumisest suurte rändrahnude kohta Eestis 1933. ja 1934. a. suvel. Eesti Loodus, 2, 121-123.

Vilbaste, G., 1935: Suuremad rändrahnud vajavad tõsist kaitset. Eesti Mets, 10, 357-358.

Hallik, R., 1937: Ristikivi Saaremaal. Eesti Loodus, 4, 168-168.

Maide, J., 1939: Looduskaitse alla võetud rändrahnude mass. Loodushoid, 5, 292-293.

Leib, D., 1922: Suured rändrahnud. Loodus, 6, 371-371.

Kaup, J., 1939: Liivasaare hiigelrändrahn. Loodushoid, 5, 275-277.

Karu, A., 1937: Rändrahnu esinemisest Meeksis. Loodusevaatleja, VIII, 1, 31-31.

Vallner, A., 1937: Suuremaid rändrahne Pärnumaal. (Saarde khk. Laiksaare metskonnas). Loodusevaatleja, VIII, 2, 64-64.

Tamm, R., 1923: Suured kivid (rändrahnud) Hageris. Loodus, II, 6, 306-307.

Orviku, K., 1940: Uus suuri rändrahne Eestis. Eesti Loodus, VIII, 1, 47-49.

Orviku, K., 1939: LUS-i geoloogia- ja geograafiasektsiooni suurte rändrahnude arhiiv ja selle osa suurte rändrahnude looduskaitse teostamisel. Eesti Loodus, VII, 1, 37-42.

Laasi, H., 1939: Suuri rändrahne Põhja-Eesti saartelt. Eesti Loodus, VII, 4/5, 191-193.

Orviku, K., 1937: 1936. a. suvel kogutud andmed meie suurte rändrahnude kohta. Eesti Loodus, V, 2, 86-88.

Orviku, K., 1937: J. A. Ehrenpreis'i poolt 1936. a. kogutud andmeid suurte rändrahnude kohta. Eesti Loodus, V, 1, 37-38.

Eplik, J., 1935: Pärispea neeme omapärasest maastikust ja rändrahnude rohkusest. Loodusevaatleja, VI, 2, 45-48.

Viator, 1935: Kodumaa rändrahnudest. Loodusevaatleja, VI, 4, 102-105.

Orviku, K., 1936: Suurte rändrahnude osa geoloogiaarhiivis. Eesti Loodus, IV, 2, 78-79.

Orviku, K., 1936: J. A. Ehrenpreis suurte rändrahnude ülesmärkijana. Eesti Loodus, IV, 1, 30-32.

Knuut, V., 1934: Andmeid Võnnukivist. Eesti Loodus, II, 3, 64-64.

Laasi, H., 1934: Suuri rändrahne Vormsi saarelt. Eesti Loodus, II, 2, 39-40.

Laasi, H., 1935: Andmeid rändrahnude kohta Viljandimaal. Eesti Loodus, III, 4, 133-1934.

Hallik, R., 1935: Abruka ja Vahase saare rändrahne. Eesti Loodus, III, 5, 181-183.

Orviku, K., 1935: Gneissbretšia suurte rändrahnude kivimina. Eesti Loodus, III, 3, 98-99.

Lunts, J., 1935: Rändrahne Järvamaal. Eesti Loodus, III, 1, 25-26.

Kents, P., 1935: Käsmu ümbruse suuri rändrahne. Eesti Loodus, III, 1, 10-13.

Öpik, A., 1938: Ühest rändkivist Läänemaalt. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 53, 186-188.

Keyserling, G., 1864: Notiz zur Erklärung des erratischen Phänomens. Mélanges physiques et chimiques tirés du bulletin physico-mathematique de l'Académie Impérale des Sciences de St.-Pétersbourg, 5, 505-511.

Keyserling, G., 1869: Zur Erklärung des erratischen Phänomens. Neue Dörptsche Zeitung, 50, .

Klinge, J., 1881: Zwei Sagen über erratische Blöcke. Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 174-177.

Klinge, J., 1880: Erratischer Block bei Sotaga. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 5, 2, 224-230.

Siemiradzki, J., 1882: Die kristallinischen Geschiebe des Ostbaltikums. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 6, 1, 177-181.

Helmersen, G., 1880: Über Schonungen der Wanderblöcke. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 2, 178-184.

Schmidt, Fr., 1871: O posletretičnyh osadkah v Èstlândii i sravnenie ih s podobnymi že osadkami Švecii [О послетретичных осадках в эстляндии и сравнение их с подобными же осадками Швеции]. Trudy St. Peterburgskovo obshestva esteistvoispytateli, 2, 1, LXX-LXXVI.

Keyserling, G., 1863: Notiz zur Erklärung des erratischen Phänomens. Bull. Sci. Acad. Imp. Sci. Saint-Petersbourg, 6, 191-195.

Grewingk, C., 1881: Über zwei Geschiebehügel der Westküste Estlands und deren Entstehungsweise. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 5, 3, 435-459.

Grewingk, C., 1874: Über einen der grössten erratischen Blöcke unserer Provinzen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 3, 6, 479-481.

Grewingk, C., 1887: Neue Vorkomnisse von Mineralien und grossen erratischen Blöcken unserer Provinzen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 8, 1, 83-85.

Grewingk, C., 1884: Über die Verbreitung baltischer altquartärer Geschiebe und klastischer Gebilde. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 6, 3, 515-528.

Schmidt, Fr., 1865: Untersuchungen über die Erscheinungen der Glazialformation in Estland und auf Oesel. Bull. Sci. Acad. Imp. Sci. Saint-Petersbourg, 8, 339-368.

Wangenheim von Qualen, F., 1852: Über eine seculäre langsame Fortbewegung der erratischen Blöcke aus der Tiefe des Meeres aufwärts zur Küste durch Eisschollen und Grundeis. Beobachtet an der Ufern des Baltikums der Küstengegend Livlands. Bulletin of Moscow Society of Naturalists. Geology, 25, 111, 227-251.

Wangenheim von Qualen, F., 1852: Über eine seculäre langsame Fortbewegung der erratischen Blöcke aus der Tiefe des Meeres aufwärts zur Küste durch Eisschollen und Grundeis. Beobachtet an der Küste Livlands. Korrespondenzblatt des Naturforscher-Vereins zu Riga, 7, 89-98.

Wangenheim von Qualen, F., 1852: Über eine seculäre langsame Fortbewegung der erratischen Blöcke aus der Tiefe des Meeres aufwärts zur Küste durch Eisschollen und Grundeis. Beobachtet an der Küste Livlands. Korrespondenzblatt des Naturforscher-Vereins zu Riga, 6,, 73-83.

Eisenack, A., 1963: Melanoskleriten aus anstehenden sedimenten und aus geschieben. Paläontologische Zeitschrift, 37, 1/2, 122-134. https://doi.org/10.1007/BF02989605

Ebbestad, J. O. R., Rhebergen, F., Gubanov, A. P., 2017: Late Ordovician rostroconchs (Mollusca) from fluvial erratics in northwestern Europe. Bulletin of Geosciences, 92, 4, 405-438. https://doi.org/10.3140/bull.geosci.1675

Kumari, A., 1979: Kümme suuremat rändrahnu. Eesti Loodus, 7, 462-465.

Kaasik, A., 2017: Kalevipoeg seisab kolmel kivil. Eesti Loodus, 3, 32-34.

Öpik, A., 1936: Ühest rändkivist Läänemaalt. Eesti Loodus, IV, 5, 186-188.

Schallreuter, R., Hinz-Schallreuter, I., 2011: The Ordovician ostracodes established by Aurel Krause, Part I. Fossil Record, 14, 1, 55-76. https://doi.org/10.1002/mmng.201000015

Schallreuter, R., Hinz-Schallreuter, I., 2013: The Ordovician ostracodes established by Aurel Krause, Part II. Fossil Record, 16, 2, 145-169. https://doi.org/10.1002/mmng.201300007

Krueger, H.-H., 2004: Die Gattung Erratencrinurus Krueger, 1971 (Trilobita; Ordovizium) aus baltoskandischen Geschieben. Mitt. Mus. Naturkd. Berlin, Geowiss. , 7, 1, 69-132. https://doi.org/10.1002/mmng.20040070106

Eisenack, A., 1968: Microfossilien eines Geschiebes der Borkholmer Stufe, baltisches Ordovizium, F2. Mitt. Geol. Staatinst. Hamburg, 37, 81-94.

Mierzejewski, P., 1986: Ultrastructure, taxonomy and affinities of some Ordovician and Silurian organic microfossils. Palaeontologia Polonica, 47, 129-220.

Krueger, H. H., 1971: Encrinuriden aus ordovizische Gescheiben (Teil I). Geologie, 20, 10, 1132-1169.

Dzik, J., 1981: Evolutionary relationships of the Early Paleozoic cyclostomatous Bryozoa. Palaeontology, 24, 4, 827-862.

Kiepura, M., 1962: Bryozoa from the Ordovician erratic boulders of Poland. Acta Palaeontologica Polonica, VII, 3-4, 347-428.

Schallreuter, R., 1989: Ordovician Echinoids from Erratic Boulders [Ordovizische Seeigel aus Geschieben]. Geschiebekunde aktuell, 5, 1, 3-16.

Botting, J. P., Rhebergen, F., 2011: A remarkable new Middle Sandbian (Ordovician) hexactinellid sponge in Baltic erratics. Scripta Geologica, 143, 1-14.

Gürich, G., 1934: Bemerkungen zu Volborthella tenuis Fr. Schm.. Paläontologische Zeitschrift, 16, 1/2, 103-115. https://doi.org/10.1007/BF03041672

Rhebergen, F., 2009: Ordovician sponges (Porifera) and other silicifications from Baltica in Neogene and Pleistocene fluvial deposits of the Netherlands and northern Germany. Estonian Journal of Earth Sciences, 58, 1, 24-37. https://doi.org/10.3176/earth.2009.1.03

Krueger, H. H., 2017: Die Trilobitengattungen Estoniops Männil und Achatella Delo (Trilobita: Phacopidae, Pterygometopidae) aus ordovizischen baltoskandischen Geschieben. Ampyx-Verlag, Halle (Saale), p. 1-44.

Vilbaste, G., 1939: Põhja-Eesti rannamoodustisi. R. Tohver, Tallinn, p. 1-24.

Suuroja, M., Suuroja, K., 2006: Eesti 100 rändrahnu. Geotrail, Tallinn, p. 1-120.

Viiding, H., 1957: Rasprostranenie i petrografiâ èrratičeskih valunov Èstonskoj SSR [Распространение и петрография эрратических валунов Эстонской ССР]. Institut Geol i Geogr AN Lit SSR. Naučn soobŝeniâ. Tom 4. Trudy regional'nogo soveŝaniâ po izučeniû četvertičnyh otloženij Pribaltiki i Belorussii, IV, Vilnius, p. 285-295.

Pirrus, E., 2008: Rändrahnud. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 13-15.

Pirrus, E., 2008: Rändrahnud. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 13-16.

Pirrus, E., 2005: Rändrahnud, p. 14-15.

Pirrus, E, 2005: Rändrahnud, p. 12-14.

Pirrus, E., 2004: Rändrahnud. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 13, p. 19-20.

Pirrus, E., 2004: Rändrahnud. In: Miidel, A., Raukas, A. (ed.). Loodusmälestised 12, p. 15-17.

Pirrus, E., 1999: Rändrahnud. Loodusmälestised 4. Tallinn: Lasnamäe, Pirita, p. 25-28.

Pirrus, E., 1997: Rändrahnud, p. 9-14.

Pirrus, E., 1997: Rändrahnud, p. 12-14.

Raukas, A., 1972: Značenie analiza rukovodâŝih valunov i orientirovki dlinnyh osej galek v morenah pri izučenii dinamiki lednikoyh pokrovov (na materialah Pribaltiki) [Значение анализа руководящих валунов и ориентировки длинных осей галек в моренах при изучении динамики ледникоых покровов (на материалах Прибалтики)]. Materialy glâciologičeskih issledovanij, 19, p. 154-160.

Roemer, F., 1883: Lethaea erratica oder Aufzählung und Beschreibung der in der norddeutsch Ebene vorkommenden Diluvial-Geschiebe nordischer Sedimentär-Gesteine, p. 1-173.

Pirrus, E., 2009: Eestimaa suured kivid: suurte rändrahnude lugu. In: Aaloe, A. (ed.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 1-120.

Suuroja, K., Suuroja, M., 2008: Hiidrahnud. Geotrail, Tallinn, p. 1-192.

Pirrus, E., 1998: Rändrahnud. In: Kink, H. (koost), Miidel, A. (toim) (ed.). Pakri saared - loodus ja inimtegevus. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 73-75.

PIrrus, E., 2007: Rändrahnud. In: Kriis, J. (koost) (ed.). Eesti maatehnika kultuurist. Eesti Põllumajandustehnika Keskus, Põltsamaa, p. 100-109.

Randver, O., Ruisu, Ü. (koost), 2005: Järvamaa rändrahnud. Järvamaa keskkonnateenistus, p. 1-32.

Raukas, A., 1997: Erratic boulders. In: Raukas, A., Teedumäe, A. (ed.). Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, p. 383-385.

Kirs, J., Pirrus, E., 1997: Erratic boulders as natural monuments in Estonia. ProGeo '97 in Estonia. Brochure of abstracts, Tallinn, p. 35-35.

Tõnisson, A. (koost), 2006: Lisa 2. Koondtabel 1935/1938 aasta seaduse alusel kaitse alla võetud kividest. In: Tõnisson, A. (koost) (ed.). Esimene Eesti looduskaitse seadus. Eesti Looduskaitse Selts, Tallinn, p. Lisa 2.

Künnapuu, S., 1973: Aegna rändrahnud. X Eesti looduseuurijate päev. Lühiettekanded. Loodusuurijate Selts, Tallinn, p. 80-83.

Kirs, J., Pirrus, E., 1998: Erratic boulders as natural monuments in Estonia. In: Miidel, A. (ed.). ProGeo '97 in Estonia. Proceedings. Geological Survey of Estonia, Tallinn, p. 31-34.

Raukas, A., 2003: Stop 11. Ehalkivi boulder. In: Raukas, A., Kukk, H. (ed.). International symposium on human impact and geological heritage. Excursion guide and abstracts. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, p. 30-30.

Künnapuu, S., 1977: Suurupi poolsaare suured rändrahnud. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1975/76. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 54-62.

Künnapuu, S., 1974: Tallinna suured rändrahnud. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1973. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 52-68.

Viiding, H., 1957: Rändrahnud loodusmälestusmärkidena. Loodusuurijate Seltsi Aastaraamat 1957. Loodusuurijate Selts Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures, Tallinn, p. 169-182.

Viiding, H., 1955: Eesti NSV rändkivide petrograafiast. Loodusuurijate Seltsi Aastaraamat 1955, 48. Loodusuurijate Selts Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures, Tallinn, p. 377-389.

Viiding, H., 1986: Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. In: Raukas, A. (ed.). Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu, p. 1-103.

Viiding, H., 1959: ENSV rändkivide petrograafiast. Loodusuurijate Seltsi Aastaraamat, 18, p. 377-389.

Maletz, J., 2019: Part V, Second Revision, Chapter 16: Order Graptolithina, Uncertain Families: Introduction, Morphology, and Systematic Descriptions. Treatise Online 122. The University of Kansas, Kansas, p. 1-19.

Lehbert, R., 1914: Wierländischer Strand, Kasperwiek und Umgebung (Beiträge zur Baltischen Naturdenkmalpflege. Abteilung I: Erratische Blöcke in Estland), Reval, p. 1-23.

Hueck, A., 1845: Darstellung der landwirschaftlichen Verhältnisse in Esth-, Liv- und Curland. Otto Wigand, Leipzig, p. XXVIII+340.

Schmidt, Fr., 1858: Untersuchungen über die silurische Formation von Ehstland, Nord-Livland und Oesel. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 2. Heinrich Laakmann, Dorpat, p. 1-250.

Schmidt, Fr., 1854: Flora der Insel Moon, nebst orographisch-geognostischer Darstellung ihres Bodens. Heinrich Laakmann, Dorpat, p. 1-62.

Viiding, H., 1960: Rändrahnud ja kivikülvid. In: Kumari, E. (ed.). Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, p. 176-190.

Viiding, H., 1958: Rändrahnude osa loodusmälestusmärkide hulgas. Eluta looduse kaitse, Tallinn, p. 22-31.

Öpik, A., 1937: Rändkividest Eestis. In: Lippmaa, T. (ed.). Looduskaitse I. Riigiparkide Valitsuse Kirjastus, Tallinn, p. 105-111.

Viiding, H., 1976: Andmete kogumisest Eesti suurte rändrahnude kohta. In: Viiding, H. (ed.). Eesti NSV maapõue kaitsest. Valgus, Tallinn, p. 148-161.

Künnapuu, S., 1976: Viimsi poolsaare suured rändrahnud. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1974. Erratics on the Viimsi peninsula, Tallinn, p. 55-71.

Pirrus, E., 2007: Erratic boulders. In: Põldvere, Anne & Bauert, H. (ed.). Excursion Guidebook, MAEGS-15. 16-20 September 2007, Tallinn, Estonia. Georesources and public policy: research, management, environment, p. 64-65.

Põldsaar, K., Ainsaar, L., 2008: Ordovician calcareous sandstone and gravellite erratic boulders from Hiiumaa: composition and origin. In: Hints, O., Ainsaar, L., Männik, P., Meidla, T. (ed.). The Seventh Baltic Stratigraphical Conference, 15-22 May 2008, Estonia. Abstracts. Geological Society of Estonia, Tallinn, p. 53-53.