Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (5228)

Leitud 5228 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Sorci, A., Cirilli, S., Clayton, G., Corrado, S., Hints, O., Goodhue, R., Schito, A., Spina, A., 2020: Palynomorph optical analyses for thermal maturity assessment of Upper Ordovician (Katian-Hirnantian) rocks from Southern Estonia. Marine and Petroleum Geology, 120, 104574. https://doi.org/10.1016/j.marpetgeo.2020.104574

Riikoja, H., 1930: Tiefenkarten und morfometrische Datum der neugeloteten Seen. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 37, 121-215.

Müller, F., 1857: Der Wasserfall bei Narva. Inland, 45, 737-742.

Eichvald, K., 1924: Soode ja rabade tekkimine. Loodus, III, 9, 455-472.

Kose, Marika, Kose, Mati, 2007: Luitemaa looduskaitseala. Eesti Loodus, 7, 24-26.

Vares, T., 2007: Kalametsa kanjon. Eesti Loodus, 6, 42-43.

Dames, W., 1890: Über die Schichtenfolge der Silurbildungen Gotlands und ihre Beziehungen zu obersilurischen Geschieben Norddeutschlands. Sitzungsberichte der Königlich Preussischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin, II, 1111-1129.

Schmidt, C., 1856: Ueber die devonischen Dolomit-Thone der Umgegend Dorpats. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 483-500.

Kohv, M., Talviste, P., Kalm, V., Hang, T., 2006: Kui maa kaob jalge alt: Sauga maalihe. Eesti Loodus, 11, 10-15.

Maran, H., 2006: Väike järvedemaa Pandivere kõrgustiku jalamil. Eesti Loodus, 9, 38-41.

Nõges, T., 2006: Heas seisundis Võrtsjärv ja keskpärane Peipsi. Eesti Loodus, 9, 34-37.

Müür, R., 2006: Märjamaa järtade maastikukaitseala. Eesti Loodus, 6, 26-27.

Karofeld, E., 2006: Jääksood soodeks tagasi. Eesti Loodus, 6, 16-20.

Müür, R., 2006: Rabivere maastikukaitseala. Eesti Loodus, 2, 26-27.

Kink, H., Hääl, M.-L., 2006: Linna allikad Tallinnas. Eesti Loodus, 2, 20-22.

Pajula, R., 2006: Kui palju on Eestis soid?. Eesti Loodus, 1, 14-19.

Sohar, K., 2006: Karpvähilised - võimalus selgitada järvede arengulugu. Eesti Loodus, 1, 20-23.

Liivrand, E., 1979: Õietolmusadu. Eesti Loodus, 36-37.

Orviku, K., 1927: Die Rautenvariationen bei Echinosphaerites aurantium Gyll. und ihre stratigraphische Verbreitung im estnischen Ordovicium. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 8, 1-16.

Öpik, A., 1930: Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-C3-)Stufe in Eesti. IV. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIX, 2, 1-34.

Schmidt, C., 1857: Die grauen untersilurischen Thone der Nordküste Ehstlands. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 3, 507-516.

Janusson, V., 1940: Jooni ehituslubjakivist Tallinna ümbruses. Loodusesõber, aprill, 19-20.

Männil, Ralf, 1940: Huvitavaid kivistisi Jõhvi lademest Allikalt. Loodusesõber, aprill, 18-18.

Neuhaus, H., 1940: Eesti aluspõhja uhkus - Eurypterus. Loodusesõber, aprill, 10-12.

Markus, E., 1925: Das Komplexenprofil von Jätasoo. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), XXXII, 1-2, 15-35.

Scupin, H., 1928: Die stratigraphisse Stellung der Devonschichten im Südosten Estlands. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIII, 2, 1-9.

Rateyev, M. A., Gradusov, B. P., 1971: Tipy smešannoslojnyh obrazovanij slûda-montmorillonitovogo râda v metabentonitah silura-ordovika Pribaltiki [Типы смешаннослойных образований слюда-монтмориллонитового ряда в метабентонитах силура-ордовика Прибалтики]. Litologiya i poleznye iskopayemye, 2, 74-93.

Nikonov, A. A., 2004: Priznaki paleocunami v rannegolocenovom ozere Kunda (ûžnoe poberež'e Finskogo zaliva) [Признаки палеоцунами в раннеголоценовом озере Кунда (южное побережье Финского залива)]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 396, 1, 81-84.

Masing, V., 1968: Rabadest, nende arengust ja uurimisest. Eesti Loodus, 8, 451-457.

Mälgi, U., 1976: Über die Hydrochemie der Moorgewässer Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 3, 245-248.

Mälgi, U., 1976: Über die chemische Zusammensetzung der Torfablagerungen des Moores Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 2, 162-165.

Raukas, A., Martin, E., 1987: Meždunarodnoe soveŝanie po izučeniû beregovoj zony [Международное совещание по изучению береговой зоны]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 3, 140-141.

Noormets, R., Flodén, T., 2002: Glacial deposits and Late Weichselian ice-sheet dynamics in the northeastern Baltic Sea. Boreas, 31, 1, 36-56. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2002.tb01054.x

Linkrus, E., 1971: The development of the relief of the Käsmu Peninsula in the Holocene. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 282, 31-45.

Öpik, A., 1926: Über den estländischen Blauen Ton. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 6, .

Donner, J. J., 1966: A comparison between the Late-glacial and Post-glacial shore-lines in Estonia and south-western Finland. Societas Scientiarum Fennica. Commentationes Physico-Mathematicae, 31, 11, .

Ilomets, M., 1980: Ob opredelenii vozrasta sloev torfa na osnove ih obemnogo vesa [Об определении возраста слоев торфа на основе их объемного веса]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 29, 3, 121-121.

Ilomets, M., 1980: On the connections between the accumulation speed of peat and the primary bog productivity in the south-western Estonia. Botanicheskii Zhurnal, 65, 9, 1237-1244.

Poska, A., Veski, S., 1999: Man and environment at 9500BP. A palynological study of an Early-Mesolithic settlement site in South-West Estonia. Acta Palaeobotanica, Suppl2, 603-607.

Kisand, A., Kirsi, A., Ehapalu, K., Alliksaar, T., Heinsalu, A., Tõnno, I., Leeben, A., Nõges, P., 2017: Development of large shallow Lake Peipsi (North-Eastern Europe) over the Holocene based on the stratigraphy of phosphorus fractions. Journal of Paleolimnology, 58, 1, 43-56. https://doi.org/10.1007/s10933-017-9954-2

Lepane, V., Morriset, M., Viitak, A., Laane, M., Alliksaar, T., 2010: Partitioning of metals between operational fractions in the sediment record from Lake Peipsi. Chemistry and Ecology, 26, sup2, 35-48. https://doi.org/10.1080/02757540.2010.501031

Makarõtševa, N., Lepane, V., Alliksaar, T., Heinsalu, A., 2010: A 10,000 year record of sediment pore-water dissolved organic matter characteristics from Lake Peipsi as revealed by HPSEC. Chemistry and Ecology, 26, sup2, 13-24. https://doi.org/10.1080/02757540.2010.501030

Leeben, A., Heinsalu, A., Alliksaar, T., Vassiljev, J., 2010: High-resolution spectroscopic study of pore-water dissolved organic matter in Holocene sediments of Lake Peipsi (Estonia/Russia). Hydrobiologia, 646, 1, 21-31. https://doi.org/10.1007/s10750-010-0174-2

Pirrus, E., 2009: Rändrahnudest Võrtsjärve ümbruses ja Tartumaal üldse. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 30-31.

Kalm, V., 2009: Kvaternaari setete (Järva moreeni) levikust Võrtsjärve lähikonnas. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 27-29.

Perens, H., 2006: Kas Eesti paekivi on dekoratiivne?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 24-28.

Pirrus, E., 2002: Eesti Siluri karbonaatkivimite lõhelisusest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 11-26.

Perens, H., 1999: 26. peatus. Varbola linnus. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 70-70.

Perens, H., 1999: 24. peatus. Orgita paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 67-68.

Perens, H., 1999: 21. peatus. Kullamaa vana paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 20. peatus. Kurevere paekarjäär. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 16. peatus. Kirbla pank ja pangapealne. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 57-58.

Perens, H., 1999: 13. peatus. Pusku paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 55-56.

Perens, H., 1999: 12. peatus. Paljand endise Eigla paemurru lähedal. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 54-55.

Perens, H., 1999: 11. peatus. Pullapää klindimägi. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 53-53.

Perens, H., 1999: 8. peatus. Lyckholmi muuseum ja Saare mõisa paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 50-50.

Perens, H., 1999: 4. peatus. Rummu karjääri kirdesein. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 48-48.

Perens, H., 1999: 2. peatus. Vasalemma vana paekarjäär (rallirada). Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 46-46.

Martin, E., Schwartz, M. L., 1991: Geomorphic evolution of the Narva-Luuga coast, U. S. S. R.. Shore and Beach, 59, 2, 28-32.

Pirrus, E., 1997: Suured rändrahnud akvatooriumigeoloogia uurimisel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 42-45.

Niin, M., 1997: Suursaare ja Suur-Tütarsaare aluskorra geoloogiast. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 25-31.

Kask, J., 1997: Rannikuseire algaastad Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 20-24.

Orviku, Kaarel, 1997: Soome lahe rannaprotsessid ja mereäärsed rajatised. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 14-19.

Ratas, U., Puurmann, E., 1997: Soome lahe saarte maastikud ja inimmõju nende kujunemisele. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 6-13.

Tomberg, E., 2001: Eesti loodus- ja kultuurilooline paekaart (II). Keskkonnatehnika, 6, 45-47.

Heinsalu, Ü., 1967: Karstilehtrid vajavad kaitset ja hooldamist. Sotsialistlik Põllumajandus, 4, 160-161.

Heinsalu, Ü., 1970: Maapinna sisselangemised Põhja-Eesti põldudel. Sotsialistlik Põllumajandus, 14, 641-642.

Trikkel, A., Kuusik, R., 2003: Eesti lubjakivid ja dolomiidid vääveldioksiidi sorbendina. Keskkonnatehnika, 4, 39-43.

Perens, H., 2004: Ida-Virumaa paeehitised üllatavad. Keskkonnatehnika, 2, 52-55.

Tomberg, E., 2001: Eesti loodus- ja kultuurilooline paekaart (I). Keskkonnatehnika, 5, 46-47.

Pontén, A., Plink-Björklund, P., 2007: Depositional environments in an extensive tide-influenced delta plain, Middle Devonian Gauja Formation, Devonian Baltic Basin. Sedimentology, 54, 5, 969-1006. https://doi.org/10.1111/j.1365-3091.2007.00869.x

Veisson, M., Schwartz, M. L., 1988: Beach Progradation at Pärnu, Estonia, U.S.S.R.. Shore and Beach, 56, 3, 32-34.

Tammekann, A., 1933: Eesti maastikutüübid. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 39, 3-21.

Scupin, H., 1928: Beiträge zur Geologie der ostbaltischen Länder. 4. Die Entstehung des ostbaltischen Altrotsandsteins. Centralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, Abt. B, 3, 152-161.

Scupin, H., 1928: Beiträge zur Geologie der ostbaltischen Länder. 2. Chronologische Unstimmigkeiten im ost- und westbaltischen Obersilur und die stratigraphischen Beziehungen beider Obersilurgebiete. Centralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, Abt. B, 1, 1-15.

Sakson, M., Miller, U., 1993: Diatom assemblages in superficial sediments from the Gulf of Riga, eastern Baltic Sea. Hydrobiologia, 269-270, 243-249.

Seidlitz, C., 1859: Der Narowa-Strom und das Peipus-Becken. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, II, 385-402.

Plink, P., Kask, J., Eltermann, G., 1992: Formation of Quaternary sediments on Kassari Island. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 2, 1, 32-37.

Tõnisson, H., Orviku, K., Jaagus, J., Suursaar, Ü., Kont, A., Rivis, R., 2008: Coastal Damages on Saaremaa Island, Estonia, Caused by the Extreme Storm and Flooding on January 9, 2005. Journal of Coastal Research, 24, 3, 602-614. https://doi.org/10.2112/06-0631.1

Palginõmm, V., Kont, A., Ratas, U., Rivis, R., 2009: Eesti rannik muutuvate looduslike tingimuste ja kasvava inimmõju surve all (Saaremaa näitel). Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Publikatsioonid, 11, 77-89.

Orviku, Kaarel, 2005: Rannikualade ratsionaalsest kasutamisest. Eesti Mereakadeemia toimetised, 2, 42-61.

Kont, A., Ratas, U., Puurmann, E., 1997: Sea-level rise impact on coastal areas of Estonia. , 36, 1/2, 175-184. https://doi.org/10.1023/A:1005352715752

Einasto, R., Sarv, A., 2020: Kunda iga - uus algus endise kestmises. Eesti Loodus, 36-39.

Orviku, Kaarel, 2000: Pinnase siseehituse georadariga uurimise kogemusi. Keskkonnatehnika, 2, 34-35.

Tõnisson, H., Orviku, Kaarel, 2010: Liivarannad on kliimamuutuste indikaator. Tarkade Klubi, 3, 36-37.

Tõnisson, H., Jaagus, J., Kont, A., Orviku, Kaarel, Palginõmm, V., Ratas, U., Rivis, R., Suursaar, Ü., 2009: 2005. aasta jaanuaritormiga (Gudrun) kaasnenud üleujutuse tagajärjed loodusele ja ühiskonnale Eesti rannikul. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Publikatsioonid, 11, 90-127.

Orviku, Kaarel, Tõnisson, H., 2009: Kiipsaare rannad ja tuletorn. Eesti Loodus, 5, 6-13.

Soomere, T., Kask, A., Kask, J., Healy, T., 2008: Modelling of wave climate and sediment transport patterns at a tideless embayed beach, Pirita Beach, Estonia. Journal of Marine Systems, 74, S133-S146. https://doi.org/10.1016/j.jmarsys.2008.03.024

Kask, J., Talpas, A., Kask, A., Schwarzer, K., 2003: Geological setting of areas endangered by waves generated by fast ferries in Tallinn Bay. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering, 9, 3, 185-208.

Nirgi, T., Rosentau, A., Habicht, H., Hang, T., Jonuks, T., Jõeleht, A., Kihno, K., Kriiska, A., Mustasaar, M., Risberg, J., Suuroja, S., Talviste, P., Tõnisson, H., 2020: Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea. The Holocene, 30, 1, 37-52. https://doi.org/10.1177/0959683619865603

Rattas, M., Kalm, V., 2004: Liustiku varjatud looming. Eesti Loodus, 1, 22-25.

Nikonov, A. A., 2007: The new “Voka” key section of late Pleistocene deposits on the southern coast of the Gulf of Finland. Doklady Earth Sciences, 414, 1, 530-533. https://doi.org/10.1134/S1028334X07040095

Bartels, W., 1937: Die Erdgas vorkommen Estlands. Petroleum, 1, 1-7.

Utsal, K., Kivimägi, E., Utsal, V., 1982: About the method of investigating Estonian graiptolithic argillite and its mineralogy [О методике исследования и минералогии граптолитового аргиллита Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 116-137.

Suuroja, K., Suuroja, S., 2017: Triigi objekti uurimise esialgsed tulemused. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 32-38.

Suuroja, K., Suuroja, S., 2017: Neugrund - meteoriidikraater Odini haual. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 38-43.

Karukäpp, R., 2015: Tegemata jäänud töid ja tegemisi. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 57-72.

Suuroja, K., Ploom, K., 2015: Vaivara Sinimägede ja dislokatsioonide vööndi tekkest. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 37-56.

Orru, M., 2012: Eesti turba kasutusvõimaluste uuring balneoloogia valdkonnas. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 11, 1, 53-64.

Kadastik, E., 1995: Texture and mineralogical characteristics of Weichselian till on Saaremaa Island. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 5, 1, 4-11.

Kadastik, E., 1994: About distribution, formation and lithological composition of tills on Hiiumaa Island, NW Estonia. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 4, 1, 4-11.

Kogerman, P. N., 1933: The occurrence, nature and origin of asphatites in limestone and oil shale deposits in Estonia. Bulletin of the Oil Shale Research Laboratory of the University of Tartu, 6, 1-8.

Kogerman, P. N., 1933: The occurrence, nature and origin of asphatites in limestone and oil shale deposits in Estonia. Journal of the Institution of Petroleum Technologists, 19, 113, 215-222.

Viiding, H., 1985: O rezul'tatah issledovanij istorii geologii v Èstonii [О результатах исследований истории геологии в Эстонии]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 34, 3, 122-122.

Aber, J. S. & Kalm, V., 2001: Remote sensing of eskers from Vormsi and Väinameri vicinity, northwestern Estonia. Geological Quarterly, 45, 4, 365-372.

Kask, J., Ramst, R., 1992: Die Sedimentverteilung und Schlicksedimentation in Küstensee Mullutu-Suurlaht (Insel Saaremaa). Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 2/1, 38-45.

Kask, J., 1989: Ravimuda leiukohad Haapsalu ja Pärnu ümbruses. Eesti Arst, 99-103.

Čeremisinova, E. A., 1961: Diatomovye morskih mežlednikovyh otloženij Èstonskoj SSR [Диатомовые морских межледниковых отложений Эстонской ССР]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 141, 3, 698-700.

Veber, K., 1964: Sapropeel Eesti NSV järvedes. Eesti NSV sood. EMMTUI Teaduslike tööde kogumik, 4, 155-173.

Dreimanis, A., 1947: A Draft of Pleistocene Stratigraphy in Latvia and S-Estonia. GFF, 69, 4, 465-470. https://doi.org/10.1080/11035894709444644

Punning, J.-M., Koff, T., Varvas, M., Martma, T., Rajamäe, R., Tolonen, K., Verta, M., Sandman, O., Uimonen-Simola, P., Skonen, K., Grönlund, E., Mikkola, T., 1994: Impact of natural and man-made processes on the development of Lake Linajärv, NE Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Ecology, 4, 4, 156-174.

Kaljo, D., Vaikmäe, R., 1995: Anto Raukas 60. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 68-69.

Pirrus, E., 1995: Asta Oraspõld - Eesti Geoloogia Seltsi auliige. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 258-258.

Klein, V., Pirrus, E., 1995: Eesti Geoloogia Seltsi VI aastakoosolek. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 255-257.

Kalm, V., 1995: Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut 175. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 252-254.

Vassiljev, J., Harrison, S., Hostetler, S., Bartlein, P., 1994: Simulation of long-term thermal characteristics of three Estonian lakes. Journal of Hydrology, 163, 1-2, 107-123. https://doi.org/10.1016/0022-1694(94)90025-6

Vassiljev, J., Harrison, S., Haxeltine, A., 1995: Recent lake-level and outflow variations at Lake Viljandi, Estonia: validation of a coupled lake-catchment modelling scheme for climate change studies. Journal of Hydrology, 170, 1-4, 63-77. https://doi.org/10.1016/0022-1694(95)02691-H

Raukas, A., Kasvandik, S., 2000: Tahkurand. Häädemeeste Elu, 2, 4-17.

Raukas, A., 1995: Ideaalmaastik. Eesti Loodus, 2, 42-43.

Heinsalu, A., 2015: Kui oluline on Särghaua uus puursüdamike hoidla. Eesti Loodus, 11, 49-49.

Rekand, E., 2015: Rebastemäe rada tutvustab Hiiumaa künklikumat osa. Eesti Loodus, 9, 40-42.

Sepp, M., 2015: Valaste pakub talvel jäist silmailu. Eesti Loodus, 3, 28-29.

Rekand, E., 2015: Üügu pank Muhumaal. Eesti Loodus, 2, 50-51.

Rekand, E., 2015: Uku koobas Süvahavval. Eesti Loodus, 1, 30-31.

Kisand, M., Rootsmaa, V., Kisand, A., Vellak, A., 2014: Liivakivipaljand kui külalisraamat. Eesti Loodus, 12, 52-54.

Einasto, R., 2014: Matsalu ümbruse paerannad. Eesti Loodus, 6-7, 38-39.

Einasto, R., 2014: Kallaste pank Peipsi kaldal. Eesti Loodus, 5, 26-27.

Einasto, R., 2014: Talvevõlud ja ohud pankrannikul. Eesti Loodus, 3, 28-29.

Einasto, R., Sarv, A., 2014: Looduskaitse ja geoturism pankrannikul. Eesti Loodus, 2, 22-23.

Saarse, L., Vassiljev, J., Miidel, A., 2013: Vabaduse väljaku orgaaniline sete on osutunud ootamatult vanaks. Eesti Loodus, 9, 42-45.

Ploompuu, T., 2013: Taebla karstijärved. Eesti Loodus, 6-7, 36-39.

Kuresoo, R., 2013: Kivid rändavad edasi. Eesti Loodus, 3, 49-49.

Tuuling, I., Kirs, J., 2013: Eesti on rändkivide maa. Eesti Loodus, 3, 20-27.

Lõugas, L., 2012: Eesti võis olla Euroopa mammutite viimane hilisjääaja pelgupaik. Eesti Loodus, 8, 14-17.

Järvet, A., Jaanus, M., 2012: Kui looklevas on Eesti jõed?. Eesti Loodus, 6-7, 10-15.

Truus, L., Ilomets, M., 2012: Saladuslikud lubja-allikasood pakuvad peamurdmist tänini. Eesti Loodus, 5, 16-20.

Kohv, M., Salm, J.-O., 2012: Soode taastamine Eestis. Eesti Loodus, 4, 50-54.

Kivistik, A., 2012: Rahutu looderannik muudab pidevalt oma ilmet. Eesti Loodus, 1, 16-21.

Orviku, Kaarel, 2011: Jäised sahad lükkavad kive randa. Eesti Loodus, 11, 8-13.

Linkrus, E., 2011: Pärispea poolsaare suured kivid. Eesti Loodus, 8, 54-55.

Suuroja, K., 2011: Kivihiidude maa. Eesti Loodus, 5, 24-25.

Tuuling, I., 2011: Tükikese kodusaare lugu Ameerika loodusloomuuseumist New Yorgis. Eesti Loodus, 3, 46-49.

Einasto, R., 2011: Maastikukujundus ja kaevandamiskultuur. Eesti Loodus, 2, 22-26.

Järveoja, M., Hang, T., Aunap, R., Pae, T., 2010: Vasknarva muutunud rannad. Eesti Loodus, 12, 22-28.

Soovik, E., 2010: Nõiakaev karjääri mõju alla?. Eesti Loodus, 9, 45-49.

Tohva, L., 2010: Põlvamaa radade matkajuht. Mööda jõgesid, läbi soode ja põlismetsade. Eesti Loodus, 6/7, 32-39.

Pae, T., Roose, A., Aasa, A., 2010: Alutaguse kriivad: kas tuulest tehtud?. Eesti Loodus, 4, 20-23.

Saarse, L., Vassiljev, J., 2010: Mattunud järvesetted peegeldavad Läänemere arengulugu. Eesti Loodus, 2, 40-41.

Lutt, J., 2010: Miks Hiiumaa praam kipub merepõhja kinni jääma?. Eesti Loodus, 2, 17-17.

Tuuling, I., 2009: Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused. Eesti Loodus, 7, 21-27.

Vares, T., 2009: Eesti idarannikul. Eesti Loodus, 3, 20-21.

Niinemets, E., 2008: Kauge ajaloo sündmused Haanja kõrgustikul. Eesti Loodus, 6, 62-67.

Sohar, K., Tinn, O., 2007: Mis on järvelubi?. Eesti Loodus, 12, 42-43.

Suuroja, K., 2007: Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal. Eesti Loodus, 9, 16-21.

Molodkov, A., Bolikhovskaya, N., Ploom, K., 2007: Geoloogilisi üllatusi Voka klindilahest. Eesti Loodus, 9, 10-14.

Palo, K., 2007: Kassinurme põnevad künkad. Eesti Loodus, 7, 36-39.

Maasik, V., Lump, N., Sildvee, H., 1967: Raskusjõuvälja muutuste ja maakoore vertikaalmuutuste vahelise korrelatsiooni uurimise võimalustest Eesti NSV territooriumil [О возможностях изучения корреляций между изменениями поля силы тяжести и вертикальными движениями земной коры на территории Эстонской ССР]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 16, 4, 340-343.

Shogenova, A., Tuuling, I., 1990: Physical properties of carbonate rocks in the fracture and dolomitization zone (North Estonia) [Структура Прибалтийского бассейа горючих сланцев и фосфоритов]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 2, 41-49.

Rõõmusoks, A., 1982: Estonian place names in the stratigraphical nomenclature [Названия местностей Эстонии в стратиграфической номенклатуре]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 3-43.

Vanamb, V., Kuuspalu, T., Utsal, K., 1982: On the mineralogical zoning of the crust of weathering of the Estonian crystalline basement [О минералогической зональности\nкоры выветривания кристаллического фундамента Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 149-166.

Ilves, E., Sarv, A., Valk, U., 1968: C14-Datierungen zur Entwicklungsgeschichte der Wälder an Hand von Materialen aus dem Hochmoor Teosaare (Estnische SSR). Pedobiologia, 7, 4, 329-334.

Pichugin, M., Puura, V. A., Vingisaar, P. A., Erisalu, E. K., 1977: Regional metasomatic dolomitization associated with tectonic disturbances in lower Paleozoic deposits of the Northern Baltic region. International Geology Review, 19, 8, 903-912. https://doi.org/10.1080/00206817709471088

Reintam, L., Moora, T., Raukas, A., 2008: Gleysols on sandy deposits of the Litorina Sea underlain by Histosol formations of Ancylus Lake age in western Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 57, 4, 231. https://doi.org/10.3176/earth.2008.4.03

Kask, A., Kask, J., 2012: Liivalasundite uurimisest Eesti rannikumeres. Keskkonnatehnika, 4, 40-43.

Sarv, Aat, 2011: Paeraamatuga Eestimaa geoparkides. Keskkonnatehnika, 4, 44-44.

Kalmu, M., 2011: Paemurrud pärandmaastike kujunduses. Keskkonnatehnika, 4, 39-41.

Einasto, R., Koldits, M., 2011: Kivististega kihipindu imetlemas. Keskkonnatehnika, 5, 40-41.

Kask, A. & Kask, J., 2011: Sadamarajatiste mõju rannajoone arengule lääne pool Toila sadamat. Keskkonnatehnika, 3, 36-37.

Einasto, R., Justi, J.-L., Jairus, R., 2010: Sajand vana võib olla juba uus. Keskkonnatehnika, 3, 40-41.

Jõeleht, A., Plado, J., Mustasaar, M., 2010: Georadar maapõueuuringutel. Keskkonnatehnika, 3, 32-34.

Marandi, A., Kattel, T., 2010: Vesi, geoloogia ja kaevude puurimine. Keskkonnatehnika, 3, 21-24.

Einasto, R., 2007: Looduskeskkonna muutused: rusukalde alla mattunud Tiskre kihistu rahnudega kulutuspind Pakri neemel on tormidega ulatuslikult paljandunud. Keskkonnatehnika, 4, 50-51.

Liivrand, E., 1992: Problems of reconstructing Pleistocene stratigraphy in Estonia. Sveriges Geologiska Undersökning, 81, 171-176.

Rämö, O., Huhma, H., Kirs, J., 1996: Radiogenic isotopes of the Estonian and Latvian rapakivi granite suites: new data from the concealed Precambrian of the East European Craton. Precambrian Research, 79, 3-4, 209-226. https://doi.org/10.1016/S0301-9268(95)00083-6

Puura, V., Laitakari, J., Amantov, A., 1996: Latest events affecting the Precambrian basement, Gulf of Finland and surrounding areas. Geological Survey of Finland. Special Paper, 21, 115-125.

Vinn, O., Harper, D. A. T., 2003: Diversification patterns in the clitambonitoid brachiopods of the Ordovician of Baltoscandia. Bulletin of the Geological Society of Denmark, 50, 55-61.

Nirgi, T., Rosentau, A., Ots, M., Vahur, S., Kriiska, A., 2017: Buried amber finds in the coastal deposits of Saaremaa Island, eastern Baltic Sea - their sedimentary environment and possible use by Bronze Age islanders. Boreas, 46, 4, 725-736. https://doi.org/10.1111/bor.12236

Niinemets, E., Pensa, M., Charman, D. J., 2011: Analysis of fossil testate amoebae in Selisoo Bog, Estonia: local variability and implications for palaeoecological reconstructions in peatlands. Boreas, 40, 2, 367-378. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2010.00188.x

Hang, T., 2003: A local clay-varve chronology and proglacial sedimentary environment in glacial Lake Peipsi, eastern Estonia. Boreas, 32, 2, 416-426. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2003.tb01094.x

Raukas, A., 1995: Estonia - a land of big boulders and rafts. Quaestiones Geographicae, 4, 247-253.

Grigelis, A., 1977: Desât' let Pribaltijskoj regional'noj mežvedomstvennoj stratigrafičeskoj komissii (RMSK). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 29, 1, 33-33.

Donner, J., Raukas, A.,, 1988: Preface. Annales Academiae Scientiarum Fennicae: Geologica-Geographica, 148, 5-5.

Kont, A., Jaagus, J., Aunap, R., Ratas, U., Rivis, R., 2008: Implications of Sea-Level Rise for Estonia. Journal of Coastal Research, 24, 2, 423-431. https://doi.org/10.2112/07A-0015.1

Kalm, V., 2007: The urban geology of Tartu, Estonia. Geological Survey of Finland. Special Paper, 46, 141-146.

Saarse, L., Vassiljev, J., Miidel, A., Niinemets, E., 2007: Buried organic sediments in Estonia related to the Ancylus Lake and Litorina Sea. Geological Survey of Finland. Special Paper, 46, 87-92.

Hang, T., Talviste, P., Reinson, R., Kohv, M., 2007: Proglacial sedimentary environment in Pärnu area, western Estonia as derived from the varved clay studies. Geological Survey of Finland. Special Paper, 46, 79-86.

Rattas, M., 2007: Spatial distribution and morphological aspects of eskers and bedrock valleys in north Estonia: implications for the reconstruction of a subglacial drainage system under the Late Weichselian. Geological Survey of Finland. Special Paper, 46, 63-68.

Kaup, E. B., 1982: The Uniqueness of the Ecosystems of Antarctic Lakes and Their Protection [Уникальность и защита экосистем Антарктических внутренних водоемов]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 614, 128-132.

Linkrus, E., 1974: The Lahemaa National Park. Physico-Geographical Study [ЛАХЕМААСКИЙ НАЦИОНАЛЬНЫЙ ПАРК\nФизико-географический очерк]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 317, 3-37.

Linkrus, E., 1984: Formation of landscape units (exemplified by the North-Estonian coastal area). Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 676, 104-117.

Anderson, A., Vilumaa, K., Tõnisson, H., Kont, A., Ratas, U., Suuroja, S., 2014: Geomorphology of coastal formations on present and ancient sandy coasts. Journal of Coastal Research, 70, 1, 90-95. https://doi.org/10.2112/SI70-016.1

Raukas, A., Tavast, E., 1994: Influence of the bedrock topography on the formation of glacial deposits and landforms. Zeszyty naukowe Uniwersytetu im. A. Mickiewicza w Poznaniu. Geografia, XXVII, 195-208.

Raukas, A., 1974: The pecularities of the mineralogical composition of the Würmian till of Estonia [О составе и текстурах приледниковых флювиогляциальных отложений Эстонии]. Zeszyty naukowe Uniwersytetu im. A. Mickiewicza w Poznaniu. Geografia, 10, 41-51.

Serebryanny, L. R., 1971: Radiochronometrical contribution to the study of landscape evolution of the Russian Plain during the Upper Pleistocene [Вклад радиохронометрии в изучение истории формирования рельефа Русской равнины в позднем плейстоцене]. Geomorfologija, 2, 1-23.

Poska, A., Sepp, E., Veski, S., Koppel, K., 2008: Using quantitative pollen-based land-cover estimations and a spatial CA_Markov model to reconstruct the development of cultural landscape at Rõuge, South Estonia. Vegetation History and Archaeobotany, 17, 5, 527-541. https://doi.org/10.1007/s00334-007-0124-8

Meltsov, V., Poska, A., Saar, M., 2008: Pollen size inCarex: The effect of different chemical treatments and mounting media. Grana, 47, 3, 220-233. https://doi.org/10.1080/00173130802435970

Leeben, A., Tõnno, I., Freiberg, R., Lepane, V., Bonningues, N., Makarõtševa, N., Heinsalu, A., Alliksaar, T., 2008: History of anthropogenically mediated eutrophication of Lake Peipsi as revealed by the stratigraphy of fossil pigments and molecular size fractions of pore-water dissolved organic matter. Hydrobiologia, 599, 1, 49-58. https://doi.org/10.1007/s10750-007-9199-6

Sillasoo, Ü., Poska, A., Seppä, H., Blaauw, M., Chambers, F. M., 2009: Linking past cultural developments to palaeoenvironmental changes in Estonia. Vegetation History and Archaeobotany, 18, 4, 315-327. https://doi.org/10.1007/s00334-008-0210-6

Pirrus, E., 2000: Kas kivid püsivad paigal?. Eesti Maaparandajate Seltsi Toimetised, 4, 47-48.

Nõges, T., Heinsalu, A., Alliksaar, T., Nõges, P., 2006: Paleolimnological assessment of eutrophication history of large transboundary Lake Peipsi, Estonia/Russia. Verhandlungen des Internationalen Verein Limnologie, 29, 3, 1135-1138. https://doi.org/10.1080/03680770.2005.11902862

Hang, T., Wastegård, S., Veski, S., Heinsalu, A., 2006: First discovery of cryptotephra in Holocene peat deposits of Estonia, eastern Baltic. Boreas, 35, 4, 644-649. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2006.tb01170.x

Thamm, N., 1962: The horizontal displacement of the Island Osmussaar (Odinsholm) and the subsequence regeneration of normal rhegmatic jointing. South African Journal of Geology, 65, 2, 41-46.

Rõõm, E., Nõges, P., Feldmann, T., Tuvikene, L., Kisand, A., Teearu, H., Nõges, T., 2014: Years are not brothers: Two-year comparison of greenhouse gas fluxes in large shallow Lake Võrtsjärv, Estonia. Journal of Hydrology, 519, 1594-1606. https://doi.org/10.1016/j.jhydrol.2014.09.011

Ani, T., Meidla, T., 2020: Rock head elevation model of northern Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 69, 2, 109–120. https://doi.org/10.3176/earth.2020.07

Tõnno, I., Kirsi, A.-L., Freiberg, R., Alliksaar, T., Lepane, V., Kõiv, T., Kisand, A., Heinsalu, A., 2013: Ecosystem changes in large and shallow Võrtsjärv, a lake in Estonia - evidence from sediment pigments and phosphorus fractions. Boreal Environment Research, 18, 3-4, 195-208.

Toming, K., Tuvikene, L., Vilbaste, S., Agasild, H., Viik, M., Kisand, A., Feldmann, T., Martma, T., Jones, R. I., Nõges, T., 2013: Contributions of autochthonous and allochthonous sources to dissolved organic matter in a large, shallow, eutrophic lake with a highly calcareous catchment. Limnology and Oceanography, 58, 4, 1259-1270. https://doi.org/10.4319/lo.2013.58.4.1259

Shogenov, K., Shogenova, A., Vizika-Kavvadias, O., 2013: Petrophysical Properties and Capacity of Prospective Structures for Geological Storage of CO2 Onshore and Offshore Baltic. Energy Procedia, 37, 5036-5045. https://doi.org/10.1016/j.egypro.2013.06.417

Leeben, A., Mikomägi, A., Lepane, V., Alliksaar, T., 2014: Fluorescence spectroscopy of sedimentary pore-water humic substances: a simple tool for retrospective analysis of lake ecosystems. Journal of Soils and Sediments, 14, 2, 269-279. https://doi.org/10.1007/s11368-013-0768-1

Leeben, A., Freiberg, R., Tõnno, I., Kõiv, T., Alliksaar, T., Heinsalu, A., 2013: A comparison of the palaeolimnology of Peipsi and Võrtsjärv: connected shallow lakes in north-eastern Europe for the twentieth century, especially in relation to eutrophication progression and water-level fluctuations. Hydrobiologia, 710, 1, 227-240. https://doi.org/10.1007/s10750-012-1209-7

Meltsov, V., Poska, A., Reitalu, T., Sammul, M., Kull, T., 2013: The role of landscape structure in determining palynological and floristic richness. Vegetation History and Archaeobotany, 22, 1, 39-49. https://doi.org/10.1007/s00334-012-0358-y

Molodkov, A., 2007: IR-OSL dating of uranium-rich deposits from the new late Pleistocene section at the Voka site, North-Eastern Estonia. Quaternary Geochronology, 2, 1-4, 208-215. https://doi.org/10.1016/j.quageo.2006.06.004

Molodkov, A., 1996: ESR dating of Lymnaea baltica and Cerastoderma glaucum from low Ancylus level and transgressive Litorina sea deposits. Applied Radiation and Isotopes, 47, 11-12, 1427-1432. https://doi.org/10.1016/S0969-8043(96)00250-3

Molodkov, A., 1988: ESR dating of quaternary shells: Recent advances. Quaternary Science Reviews, 7, 3-4, 477-484. https://doi.org/10.1016/0277-3791(88)90049-2

Miettinen, A., Rinne, K., Haila, H., Hyvärinen, H., Eronen, M., Delusina, I., Kadastik, E., Kalm, V., Gibbard, P., 2002: The marine Eemian of the Baltic: new pollen and diatom data from Peski, Russia, and Põhja-Uhtju, Estonia. Journal of Quaternary Science, 17, 5-6, 445-458. https://doi.org/10.1002/jqs.706

Heinsalu, A., Alliksaar, T., Leeben, A., Nõges, T., 2007: Sediment diatom assemblages and composition of pore-water dissolved organic matter reflect recent eutrophication history of Lake Peipsi (Estonia/Russia). Hydrobiologia, 584, 1, 133-143. https://doi.org/10.1007/s10750-007-8615-2

Meriste, M., Kirsimäe, K., Freiberg, L., 2012: Relative Sea-Level Changes at Shallow Coasts Inferred from Reed Bed Distribution over the Last 50 Years in Matsalu Bay, the Baltic Sea. Journal of Coastal Research, 28, 1, 1-10. https://doi.org/10.2112/JCOASTRES-D-10-00049.1

Muru, M., Rosentau, A., Preusser, F., Plado, J., Sibul, I., Jõeleht, A., Bjursäter, S., Aunap, R., Kriiska, A., 2018: Reconstructing Holocene shore displacement and Stone Age palaeogeography from a foredune sequence on Ruhnu Island, Gulf of Riga, Baltic Sea. Geomorphology, 303, 434-445. https://doi.org/10.1016/j.geomorph.2017.12.016

Raukas, A., 2005: Sixth International Conference on Geomorphology in Zaragoza. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 54, 4, 266-266.

Puura, V., Hints, R., Huhma, H., Klein, V., Konsa, M., Kuldkepp, R., Mänttäri, I., Soesoo, A., 2004: Svecofennian mrtamorphic zones in the basement of Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 53, 3, 190-209.

Veski, S., Koppel, K., Poska, A., 2005: Integrated palaeoecological and historical data in the service of fine-resolution land use and ecological change assessment during the last 1000 years in Rõuge, southern Estonia. Journal of Biogeography, 32, 8, 1473-1488. https://doi.org/10.1111/j.1365-2699.2005.01290.x

Seppä, H., Poska, A., 2004: Holocene annual mean temperature changes in Estonia and their relationship to solar insolation and atmospheric circulation patterns. Quaternary Research, 61, 1, 22-31. https://doi.org/10.1016/j.yqres.2003.08.005

Pobul, E., Sildvee, H., 1973: On faults in the basement of Estonia [О разрывных нарушениях кристаллического фундамента Эстонии]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 22, 1, 51-57.

Verte, A., 1955: K geologo-litologičeskomu podrazdeleniû nižnej pesčano-glinistoj tolŝi devona na terrtorii Èstonskoj SSR [О ляминаритовых и надляминаритовых слоях нижнего кембрия в Эстонской ССР]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 105, 782-785.

Kalm, V., Sohar, K., 2010: Oxygen isotope fractionation in three freshwater ostracod species from early Holocene lacustrine tufa in northern Estonia. Journal of Paleolimnology, 43, 4, 815-828. https://doi.org/10.1007/s10933-009-9370-3

Morgenstern, U., Gellermann, R., Hebert, D., Börner, I., Stolz, W., Vaikmäe, R., Rajamäe, R., Putnik, H., 1995: 32Si in limestone aquifers. Chemical Geology, 120, 1-2, 127-134. https://doi.org/10.1016/0009-2541(94)00115-O

Raukas, A., Kont, A., 1984: On the formation and classification of kames. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 676, 76-86.

Maslov, V. P., 1952: Karbonatnye želavki organičeskogo proishoždeniâ [Карбонатные желавки органического происхождения]. Bulletin of Moscow Society of Naturalists. Geology, 27, 4, 28-45.

Raukas, A., 1977: Ice-marginal formations and the main regularities of the deglaciation in Estonia. Zeitschrift für Geomorphologie, 27, 68-78.

Koff, T., 1998: Pollen influx in Lake Matsimäe and its catchment. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Ecology, 3, 4, 247-258.

Kruusement, K., Punning, J.-M., 2000: Distribution of phosphorus in the sediment core of hypertrophic lake Ruusmäe and some palaeoecological conclusions. Proceedings of the Estonian Academy of Scieces. Biology. Ecology, 49, 2, 163-176.

Terasmaa, J., Punning, J.-M., 2006: Sedimentation dynamics in a small dimictic lake in northern Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Scieces. Biology. Ecology, 55, 3, 228-242.

Punning, J.-M., Puusepp, L., Koff, T., 2004: Spatial variability of diatoms, subfossil macrophytes, and OC/N values in surface sediments of Lake Väike-Juusa (southern Estonia). Proceedings of the Estonian Academy of Scieces. Biology. Ecology, 53, 3, 147-160.

Punning, J., Terasmaa, J., Vaasma, T., 2006: The Impact of Lake-level Fluctuations on the Sediment Composition. Water, Air and Soil Pollution: Focus, 6, 5-6, 515-521. https://doi.org/10.1007/s11267-006-9035-4

Punning, J., Boyle, J. F., Terasmaa, J., Vaasma, T., Mikomägi, A., 2007: Changes in lake-sediment structure and composition caused by human impact: repeated studies of Lake Martiska, Estonia. The Holocene, 17, 1, 145-151. https://doi.org/10.1177/0959683607073297

Punning, J.-M., Koff, T., Sakson, M., Kangur, M., 2007: Holocene pattern of organic carbon accumulation in small lake in Estonia. Polish Journal of Ecology, 55, 1, 5-14.

Mikomägi, A., Punning, J.-M., 2007: Fossil pigments in surface sediments of some Estonian lakes. Proceedings of the Estonian Academy of Scieces. Biology. Ecology, 56, 3, 239-250.

Punning, J.-M., Koff, T., Sakson, M., Terasmaa, J., 2004: Human impact on the ecosystem of lake Ruusmäe (southern Estonia) traced in the sediments. Polish Journal of Ecology, 3, 285-299.

Koff, T., Punning, J., Kangur, M., 2000: Impact of forest disturbance on the pollen influx in lake sediments during the last century. Review of Palaeobotany and Palynology, 111, 1-2, 19-29. https://doi.org/10.1016/S0034-6667(00)00013-0

Punning, J., Tõugu, K., 2000: C/N ratio and fossil pigments in sediments ofsome Estonian lakes: an evidence of human impact and Holocene environmental change. Environmental Monitoring and Assessment, 64, 3, 549-567. https://doi.org/10.1023/A:1006325606289

Punning, J., Puusepp, L., 2007: Diatom assemblages in sediments of Lake Juusa, Southern Estonia with an assessment of their habitat. Hydrobiologia, 586, 1, 27-41. https://doi.org/10.1007/s10750-006-0474-8

Heinsalu, A., Luup, H., Alliksaar, T., Nõges, P., Nõges, T., 2008: Water level changes in a large shallow lake as reflected by the plankton:periphyton-ratio of sedimentary diatoms. Hydrobiologia, 599, 1, 23-30. https://doi.org/10.1007/s10750-007-9206-y

Hang, T., Kalm, V., Kihno, K., Milkevičius, M., 2008: Pollen, diatom and plant macrofossil assemblages indicate a low water level phase of Lake Peipsi at the beginning of the Holocene. Hydrobiologia, 599, 1, 13-21. https://doi.org/10.1007/s10750-007-9205-z

Punning, J., Kapanen, G., Hang, T., Davydova, N., Kangur, M., 2008: Changes in the water level of Lake Peipsi and their reflection in a sediment core. Hydrobiologia, 599, 1, 97-104. https://doi.org/10.1007/s10750-007-9192-0

Sohar, K., Meidla, T., 2009: The Late Glacial and Early Holocene environmental history of shallow lakes in Estonia, revealed from subfossil ostracod data. Geological Quarterly, 53, 2, 209-218.

Raukas, A., Tavast, E., 2007: Inimmõjust Võrtsjärve randadele. Eesti Mereakadeemia toimetised, 5, 81-91.

Terasmaa, J., Raukas, A., Vaasma, T., Tavast, E., 2013: Sedimentation dynamics in the littoral zone of Lake Peipsi. Baltica, 26, 1, 95-104.

Raukas, A., Hütt, G., 1998: On the luminescence dating of eolian deposits in Estonia. Baltica, 11, 17-24.

Tavast, E., Raukas, A., 1996: Geological Development of the Northern Coast of Lake Peipsi. Journal of Coastal Research, 12, 4, 1024-1033.

Raukas, A., Hütt, G., 1988: On the luminescence dating of aeolian deposits in Estonia. Baltica, 11, 1, .

Bolikhovskaya, N. S., Molodkov, A. N., 2007: Pollen and IR-OSL evidence for palaenvironmental changes between ca 39 kyr to ca 33 kyr BP recorded in the Voka key section, NE Estonia. Geological Survey of Finland. Special Paper, 46, 103-112.