Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (2362)

Leitud 2362 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Sorci, A., Cirilli, S., Clayton, G., Corrado, S., Hints, O., Goodhue, R., Schito, A., Spina, A., 2020: Palynomorph optical analyses for thermal maturity assessment of Upper Ordovician (Katian-Hirnantian) rocks from Southern Estonia. Marine and Petroleum Geology, 120, 104574. https://doi.org/10.1016/j.marpetgeo.2020.104574

Beyschlag, F., zur Mühlen, L., 1918: Die Bodenschätze Esthlands. Zeitschrift für praktische Geologie, 26, 10, 141-149.

Vares, T., 2007: Kalametsa kanjon. Eesti Loodus, 6, 42-43.

Dames, W., 1890: Über die Schichtenfolge der Silurbildungen Gotlands und ihre Beziehungen zu obersilurischen Geschieben Norddeutschlands. Sitzungsberichte der Königlich Preussischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin, II, 1111-1129.

Schmidt, C., 1856: Ueber die devonischen Dolomit-Thone der Umgegend Dorpats. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 483-500.

Orviku, K., 1927: Die Rautenvariationen bei Echinosphaerites aurantium Gyll. und ihre stratigraphische Verbreitung im estnischen Ordovicium. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 8, 1-16.

Öpik, A., 1930: Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-C3-)Stufe in Eesti. IV. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIX, 2, 1-34.

Schmidt, C., 1857: Die grauen untersilurischen Thone der Nordküste Ehstlands. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 3, 507-516.

Janusson, V., 1940: Jooni ehituslubjakivist Tallinna ümbruses. Loodusesõber, aprill, 19-20.

Männil, Ralf, 1940: Huvitavaid kivistisi Jõhvi lademest Allikalt. Loodusesõber, aprill, 18-18.

Neuhaus, H., 1940: Eesti aluspõhja uhkus - Eurypterus. Loodusesõber, aprill, 10-12.

Scupin, H., 1928: Die stratigraphisse Stellung der Devonschichten im Südosten Estlands. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIII, 2, 1-9.

Rateyev, M. A., Gradusov, B. P., 1971: Tipy smešannoslojnyh obrazovanij slûda-montmorillonitovogo râda v metabentonitah silura-ordovika Pribaltiki [Типы смешаннослойных образований слюда-монтмориллонитового ряда в метабентонитах силура-ордовика Прибалтики]. Litologiya i poleznye iskopayemye, 2, 74-93.

Öpik, A., 1926: Über den estländischen Blauen Ton. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 6, .

Perens, H., 2006: Kas Eesti paekivi on dekoratiivne?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 24-28.

Pirrus, E., 2002: Neugrundi impaktstruktuuri vanusest Loode-Eesti Kambriumi läbilõigete analüüsi alusel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 54-64.

Pirrus, E., 2002: Eesti Siluri karbonaatkivimite lõhelisusest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 11-26.

Perens, H., 1999: 26. peatus. Varbola linnus. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 70-70.

Perens, H., 1999: 24. peatus. Orgita paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 67-68.

Perens, H., 1999: 21. peatus. Kullamaa vana paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 20. peatus. Kurevere paekarjäär. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 16. peatus. Kirbla pank ja pangapealne. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 57-58.

Perens, H., 1999: 13. peatus. Pusku paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 55-56.

Perens, H., 1999: 12. peatus. Paljand endise Eigla paemurru lähedal. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 54-55.

Perens, H., 1999: 11. peatus. Pullapää klindimägi. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 53-53.

Perens, H., 1999: 8. peatus. Lyckholmi muuseum ja Saare mõisa paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 50-50.

Perens, H., 1999: 4. peatus. Rummu karjääri kirdesein. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 48-48.

Perens, H., 1999: 2. peatus. Vasalemma vana paekarjäär (rallirada). Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 46-46.

Niin, M., 1997: Suursaare ja Suur-Tütarsaare aluskorra geoloogiast. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 25-31.

Tomberg, E., 2001: Eesti loodus- ja kultuurilooline paekaart (II). Keskkonnatehnika, 6, 45-47.

Heinsalu, Ü., 1967: Karstilehtrid vajavad kaitset ja hooldamist. Sotsialistlik Põllumajandus, 4, 160-161.

Heinsalu, Ü., 1970: Maapinna sisselangemised Põhja-Eesti põldudel. Sotsialistlik Põllumajandus, 14, 641-642.

Trikkel, A., Kuusik, R., 2003: Eesti lubjakivid ja dolomiidid vääveldioksiidi sorbendina. Keskkonnatehnika, 4, 39-43.

Perens, H., 2004: Ida-Virumaa paeehitised üllatavad. Keskkonnatehnika, 2, 52-55.

Tomberg, E., 2001: Eesti loodus- ja kultuurilooline paekaart (I). Keskkonnatehnika, 5, 46-47.

Pontén, A., Plink-Björklund, P., 2007: Depositional environments in an extensive tide-influenced delta plain, Middle Devonian Gauja Formation, Devonian Baltic Basin. Sedimentology, 54, 5, 969-1006. https://doi.org/10.1111/j.1365-3091.2007.00869.x

Scupin, H., 1928: Beiträge zur Geologie der ostbaltischen Länder. 4. Die Entstehung des ostbaltischen Altrotsandsteins. Centralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, Abt. B, 3, 152-161.

Scupin, H., 1928: Beiträge zur Geologie der ostbaltischen Länder. 2. Chronologische Unstimmigkeiten im ost- und westbaltischen Obersilur und die stratigraphischen Beziehungen beider Obersilurgebiete. Centralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, Abt. B, 1, 1-15.

Einasto, R., Sarv, A., 2020: Kunda iga - uus algus endise kestmises. Eesti Loodus, 36-39.

Utsal, K., Kivimägi, E., Utsal, V., 1982: About the method of investigating Estonian graiptolithic argillite and its mineralogy [О методике исследования и минералогии граптолитового аргиллита Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 116-137.

Suuroja, K., Ploom, K., 2015: Vaivara Sinimägede ja dislokatsioonide vööndi tekkest. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 37-56.

Kogerman, P. N., 1933: The occurrence, nature and origin of asphatites in limestone and oil shale deposits in Estonia. Bulletin of the Oil Shale Research Laboratory of the University of Tartu, 6, 1-8.

Kogerman, P. N., 1933: The occurrence, nature and origin of asphatites in limestone and oil shale deposits in Estonia. Journal of the Institution of Petroleum Technologists, 19, 113, 215-222.

Raukas, A., Kasvandik, S., 2000: Tahkurand. Häädemeeste Elu, 2, 4-17.

Heinsalu, A., 2015: Kui oluline on Särghaua uus puursüdamike hoidla. Eesti Loodus, 11, 49-49.

Sepp, M., 2015: Valaste pakub talvel jäist silmailu. Eesti Loodus, 3, 28-29.

Rekand, E., 2015: Üügu pank Muhumaal. Eesti Loodus, 2, 50-51.

Rekand, E., 2015: Uku koobas Süvahavval. Eesti Loodus, 1, 30-31.

Kisand, M., Rootsmaa, V., Kisand, A., Vellak, A., 2014: Liivakivipaljand kui külalisraamat. Eesti Loodus, 12, 52-54.

Einasto, R., 2014: Matsalu ümbruse paerannad. Eesti Loodus, 6-7, 38-39.

Einasto, R., 2014: Kallaste pank Peipsi kaldal. Eesti Loodus, 5, 26-27.

Einasto, R., 2014: Talvevõlud ja ohud pankrannikul. Eesti Loodus, 3, 28-29.

Einasto, R., Sarv, A., 2014: Looduskaitse ja geoturism pankrannikul. Eesti Loodus, 2, 22-23.

Puura, I., Lang, L., 2011: Fosforiit elektronmikroskoobi all. Eesti Loodus, 10, 14-17.

Tuuling, I., 2011: Tükikese kodusaare lugu Ameerika loodusloomuuseumist New Yorgis. Eesti Loodus, 3, 46-49.

Einasto, R., 2011: Maastikukujundus ja kaevandamiskultuur. Eesti Loodus, 2, 22-26.

Soovik, E., 2010: Nõiakaev karjääri mõju alla?. Eesti Loodus, 9, 45-49.

Tohva, L., 2010: Põlvamaa radade matkajuht. Mööda jõgesid, läbi soode ja põlismetsade. Eesti Loodus, 6/7, 32-39.

Vares, T., 2009: Eesti idarannikul. Eesti Loodus, 3, 20-21.

Roasto, R., 2007: Kuimetsa maastikukaitseala. Eesti Loodus, 10, 26-27.

Suuroja, K., 2007: Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal. Eesti Loodus, 9, 16-21.

Shogenova, A., Tuuling, I., 1990: Physical properties of carbonate rocks in the fracture and dolomitization zone (North Estonia) [Структура Прибалтийского бассейа горючих сланцев и фосфоритов]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 2, 41-49.

Rõõmusoks, A., 1982: Estonian place names in the stratigraphical nomenclature [Названия местностей Эстонии в стратиграфической номенклатуре]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 3-43.

Vanamb, V., Kuuspalu, T., Utsal, K., 1982: On the mineralogical zoning of the crust of weathering of the Estonian crystalline basement [О минералогической зональности\nкоры выветривания кристаллического фундамента Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 149-166.

Pichugin, M., Puura, V. A., Vingisaar, P. A., Erisalu, E. K., 1977: Regional metasomatic dolomitization associated with tectonic disturbances in lower Paleozoic deposits of the Northern Baltic region. International Geology Review, 19, 8, 903-912. https://doi.org/10.1080/00206817709471088

Sarv, Aat, 2011: Paeraamatuga Eestimaa geoparkides. Keskkonnatehnika, 4, 44-44.

Kalmu, M., 2011: Paemurrud pärandmaastike kujunduses. Keskkonnatehnika, 4, 39-41.

Einasto, R., Koldits, M., 2011: Kivististega kihipindu imetlemas. Keskkonnatehnika, 5, 40-41.

Einasto, R., Justi, J.-L., Jairus, R., 2010: Sajand vana võib olla juba uus. Keskkonnatehnika, 3, 40-41.

Jõeleht, A., Plado, J., Mustasaar, M., 2010: Georadar maapõueuuringutel. Keskkonnatehnika, 3, 32-34.

Einasto, R., 2007: Looduskeskkonna muutused: rusukalde alla mattunud Tiskre kihistu rahnudega kulutuspind Pakri neemel on tormidega ulatuslikult paljandunud. Keskkonnatehnika, 4, 50-51.

Rämö, O., Huhma, H., Kirs, J., 1996: Radiogenic isotopes of the Estonian and Latvian rapakivi granite suites: new data from the concealed Precambrian of the East European Craton. Precambrian Research, 79, 3-4, 209-226. https://doi.org/10.1016/S0301-9268(95)00083-6

Puura, V., Laitakari, J., Amantov, A., 1996: Latest events affecting the Precambrian basement, Gulf of Finland and surrounding areas. Geological Survey of Finland. Special Paper, 21, 115-125.

Vinn, O., Harper, D. A. T., 2003: Diversification patterns in the clitambonitoid brachiopods of the Ordovician of Baltoscandia. Bulletin of the Geological Society of Denmark, 50, 55-61.

Paiste, T., Männik, P., Nõlvak, J., Meidla, T., 2020: The lower boundary of the Haljala Regional Stage (Sandbian, Upper Ordovician) in Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 69, 2, 76-90. https://doi.org/10.3176/earth.2020.05

Thamm, N., 1962: The horizontal displacement of the Island Osmussaar (Odinsholm) and the subsequence regeneration of normal rhegmatic jointing. South African Journal of Geology, 65, 2, 41-46.

Ani, T., Meidla, T., 2020: Rock head elevation model of northern Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 69, 2, 109–120. https://doi.org/10.3176/earth.2020.07

Shogenov, K., Shogenova, A., Vizika-Kavvadias, O., 2013: Petrophysical Properties and Capacity of Prospective Structures for Geological Storage of CO2 Onshore and Offshore Baltic. Energy Procedia, 37, 5036-5045. https://doi.org/10.1016/j.egypro.2013.06.417

Puura, V., Hints, R., Huhma, H., Klein, V., Konsa, M., Kuldkepp, R., Mänttäri, I., Soesoo, A., 2004: Svecofennian mrtamorphic zones in the basement of Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 53, 3, 190-209.

Pobul, E., Sildvee, H., 1973: On faults in the basement of Estonia [О разрывных нарушениях кристаллического фундамента Эстонии]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 22, 1, 51-57.

Verte, A., 1955: K geologo-litologičeskomu podrazdeleniû nižnej pesčano-glinistoj tolŝi devona na terrtorii Èstonskoj SSR [О ляминаритовых и надляминаритовых слоях нижнего кембрия в Эстонской ССР]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 105, 782-785.

Petersell, V., Jüriado, K., Raukas, A., Shtokalenko, M., Täht-Kok, K., 2015: Quaternary deposits and weathered bedrock material as a source of dangerous radon emissions in Estonia. Geologos, 21, 2, 139-147. https://doi.org/10.1515/logos-2015-0006

Jaanusson, V., 1979: Stratigraphical and environmental background. Sveriges Geologiska Undersökning, 73, 3, 11-39.

Merklin, R. I., 1962: Palaeoecological session-excursion on the on the Ordovician and Devonian beds in the north-western part of USSR [Палеоэкологическая сессия-экскурссия по ордовику и девону Северо-Запада СССР]. Paleontologicheski Zhurnal, 127-129.

Kleesment, A., 2001: Devonian. Appendixes 1-6. Estonian Geological Sections, 3, 24-36.

Soesoo, A., Nirgi, S., Plado, J., 2020: The Evolution of the Estonian precambrian basement: geological, geophysical and geochronological constraints. Transactions of the Karelian Research Centre of the Russian Academy of Sciences, 2, 18. https://doi.org/10.17076/geo1185

Radionova, E. P., Einasto, R. E., 1977: Karbonatnaâ problematika venloksko-ludlovskih otloženij Èstonii i ee facial'naâ priuročennost' [Карбонатная проблематика венлокско-лудловских отложений Эстонии и ее фациальная приуроченность]. Bulletin of Moscow Society of Naturalists. Geology, 6, 149-150.

Tuuling, I., Flodén, T., 2007: The Ordovician-Silurian boundary beds between Saaremaa and Gotland, Baltic Sea, based on high resolution seismic data. Geological Quarterly, 51, 3, 217-229.

Tuuling, I., Flodén, T., 2009: The Llandovery–lowermost Wenlock sequence in the Baltic Sea between Saaremaa and Gotland; subdivision, thicknesses and correlation, based on marine seismic studies. Marine Geology, 267, 1-2, 55-70. https://doi.org/10.1016/j.margeo.2009.09.004

Kiipli, E., Kiipli, T., 2020: Hirnantian sea-level changes in the Baltoscandian Basin, a review. Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology, 540, 109524. https://doi.org/10.1016/j.palaeo.2019.109524

Puura, V., Floden, T., 1997: The Baltic Sea drainage basin - a model of a Cenozoic morphostructure reflecting the early Precambrian crustal pattern. Sveriges Geologiska Undersökning, 131-137.

Kiipli, T., Kiipli, E., Kallaste, T., Hints, R., Somelar, P., Kirsimäe, K., 2007: Altered volcanic ash as an indicator of marine environment, reflecting pH and sedimentation rate – example from the Ordovician Kinnekulle bed of Baltoscandia. Clays and Clay Minerals, 55, 2, 177-188. https://doi.org/10.1346/CCMN.2007.0550207

Kiipli, E., Kiipli, T., Kallaste, T., Siir, S., 2012: Al2O3/TiO2 ratio of the clay fraction of Late Ordovician–Silurian carbonate rocks as an indicator of paleoclimate of the Fennoscandian Shield. Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology, 365-366, 312-320. https://doi.org/10.1016/j.palaeo.2012.10.001

Plado, J., Preeden, U., Puura, V., Pesonen, L. J., Kirsimäe, K., Pani, T., Elbra, T., 2008: Palaeomagnetic age of remagnetizations in Silurian dolomites, Rõstla quarry (Central Estonia). Geological Quarterly, 52, 3, 213-224.

Kirsimäe, K., Kalm, V., Jorgensen, P., 1999: Diagenetic transformation of clay minerals in Lower Cambrian argillaceous sediments of North Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 48, 1, 15-34.

Kirsimäe, K., Jørgensen, P., 2000: Mineralogical and Rb-Sr Isotope Studies of Low-Temperature Diagenesis of Lower Cambrian Clays of the Baltic Paleobasin of North Estonia. Clays and Clay Minerals, 48, 1, 95-105. https://doi.org/10.1346/CCMN.2000.0480112

Puura, V., Vaher, R., Tuuling, I., 1999: Pre-Devonian landscape of the Baltic Oil-Shale Basin, NW of the Russian Platform. Geological Society, London, Special Publications, 162, 1, 75-83. https://doi.org/10.1144/GSL.SP.1999.162.01.06

Tuuling, I., Flodén, T., 2001: The structure and relief of the bedrock sequence in the Gotland-Hiiumaa area, northern Baltic Sea. GFF, 123, 1, 35-49. https://doi.org/10.1080/11035890101231035

Tuuling, I., Flodén, T., 2000: Late Ordovician carbonate buildups and erosional features northeast of Gotland, northern Baltic Sea. GFF, 122, 2, 237-249. https://doi.org/10.1080/11035890001222237

Jõeleht, A., Kukkonen, I. T., 2002: Physical properties of Vendian to Devonian sedimentary rocks in Estonia. GFF, 124, 2, 65-72. https://doi.org/10.1080/11035890201242065

Marshall, J. D., Brenchley, P. J., Mason, P., Wolff, G. A., Astini, R. A., Hints, L., Meidla, T., 1997: Global carbon isotopic events associated with mass extinction and glaciation in the late Ordovician. Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology, 132, 1-4, 195-210. https://doi.org/10.1016/S0031-0182(97)00063-1

Miidel, A., Raukas, A., Tavast, E., Vaher, R., 2006: Influence of bedrock topography on oil shale mining in North-East Estonia. Oil Shale, 23, 4, 313-327.

Kiipli, E., Kiipli, T., 2020: Hirnantian sea-level changes in the Baltoscandian Basin, a review. Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology, 540, 1-13. https://doi.org/10.1016/j.palaeo.2019.109524

Raidla, V., Kirsimäe, K., Bityukova, L., Jõeleht, A., Shogenova, A., Šliaupa, S., 2006: Lithology and diagenesis of the poorly consolidated Cambrian siliciclastic sediments in the northern Baltic Sedimentary Basin. Geological Quarterly, 50, 4, 11-22.

Sturesson, U., Bauert, H., 1994: Origin and palaeogeographical distribution of the Viruan iron and phosphate ooids in Estonia: evidence from mineralogical and chemical compositions. Sedimentary Geology, 93, 1-2, 51-72. https://doi.org/10.1016/0037-0738(94)90028-0

Heinsalu, Ü., 1975: 1975 - koobaste kaitse aasta. Eesti Loodus, 11, 624-626.

Martin, A., 1966: Utria rannal. Eesti Loodus, 2, 110-110.

Heinsalu, Ü., 1970: Karstilehtrite sünd ja surm. Eesti Loodus, 1, 47-48.

Buch, L. von, 1840: Uber Sphaeroniten und einige andere Geschlechter, aus welchen Crinoideen entstehen. , 56-60.

Müür, R., 2005: Salajõe maastikukaitseala. Eesti Loodus, 12, 26-27.

Müür, R., 2005: Muraste maastikukaitseala. Eesti Loodus, 11, 24-25.

Müür, R., 2005: Päite maastikukaitseala. Eesti Loodus, 7, 26-27.

Tuuling, I., Tilk, K., 2004: Saaremaad ja Gotlandi ühendab klindivöönd. Eesti Loodus, 6, 42-46.

Pirrus, E., 2003: Kagu-Eestiski on karstivorme. Eesti Loodus, 12, 48-49.

Müür, R., 2003: Kaks kaitseala Piusal. Eesti Loodus, 7/8, 38-39.

Perens, H., 2000: Paega sina peal. Keskkonnatehnika, 1, 44-45.

Puura, E., 2002: Rahvuskivi paas kaitseb elukeskkonda. Eesti Loodus, 2/3, 32-34.

Miidel, A., 2000: Saladuslikud aastamiljonid. Eesti Loodus, 12, 508-511.

Hints, L., Meidla, T., Nõlvak, J., 1994: Ordovician sequences of the East European Platform. Geologija, 17, 58-63.

Jankauskas, T., Vaitiekuniene, G. K., 1972: Silurian Acritarcha from the Baltic area [Акритархи из силура Прибалтики]. Paleontological Journal, 1, 113-121.

Soesoo, A., Košler, J., Kuldkepp, R., 2006: Age and geochemical constraints for partial melting of granulites in Estonia. Mineralogy and Petrology, 86, 3-4, 277-300. https://doi.org/10.1007/s00710-005-0110-8

All, T., Puura, V., 1998: Vertical extent of small anorogenic rapakivi massifs in NW Estonia - Interpretations of potential fields. Geophysical Journal, 18, 4, 726-730.

Puura, V., Fiodén, T., 1998: The sequence of mafic and felsic magmatism in the 1.65-1.50 GA Fennoscandian Rapakivi province. Geophysical Journal, 18, 4, 803-808.

Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A., 1996: Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. Geological Survey of Finland. Special Paper, 21, 59-97.

Koistinen, T., Klein, V., Koppelmaa, H., Korsman, K., Lahtinen, R., Nironen, M., Puura, V., Saltykova, T. Tikhomirov, S., Yanovskiy, A., 1996: Paleoproterozoic Svecofennian orogenic belt in the surroundings of the Gulf of Finland. Geological Survey of Finland. Special Paper, 21, 21-57.

Einast, R., 1996: Pakri paekallas on Ontika omast küll madalam, kuid.... Eesti Loodus, 8, 245-246.

Miidel, A., 1999: Pakri. Pankrannik ja joad. Eesti Loodus, 8, 320-321.

Vellak, A., Tõnisson, A., 1999: Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhaudu. Eesti Loodus, 6, 244-247.

Käiss, E., Ranniku, V., 1998: Saka-Ontika looduse õpperada. Eesti Loodus, 5/6, 247-250.

Gembel, A. V., Nilson, O. A., 1962: Al'vary i karst severnoj Èstonii [Альвары и карст северной Эстонии]. Izvestija Vsesojuznogo Geograficheskogo Obshsestva, 94, 3, 240-243.

Perens, H., 1997: Sõrve kivisümbolid. Eesti Loodus, 6, 228-229.

Miidel, A., Raudsep, R., 1999: Põhja-Eesti paekallas kui maailma looduspärand. Eesti Loodus, 1, 20-22.

Oraspõld, A., Kala, E., 1982: Lithology of the Vormsi stage in Estonia [Литология вормсиского горизонта в Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 50-74.

Oraspõld, A., 1982: On the lithology of the Porkuni stage in Central Latvia [О литологии поркуниского горизонта в Центральной Латвии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 91-99.

Oraspõld, A., 1982: Lithological characterisation of the boundary beds of the Vormsi and Pirgu stages in Central Estonia [Литологическая характеристрка пограничных слоев вормсиского и пиргуского горизонтов в средней части Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 75-90.

Annus, M., 2005: Ida-Hiiumaa - Päevasaare paerikkaim piirkond. Keskkonnatehnika, 8, 30-31.

Utsal, K., 1984: Comprehensive investigation of oil shale material composition by X-ray diffraction method [Применение рентгендифрактометрического метода для комплексного исследования вещественного состава горючих сланцев]. Oil Shale, I, 1, 69-80.

Utsal, K., 1961: Märkmeid fotomeetrilise meetodi rakendamisest karbonaatsete kivimite värvuse määramisel. , 2, 25-31.

Maldre, J., 1965: Galliumi geokeemiast Põhja- ja Kesk-Eestis. Eesti Loodus, 6, 355-356.

Einasto, R., 1965: Kivistunud virgmärgid Eiklas. Eesti Loodus, 2, 116-116.

Einasto, R., Eilart, J., 1965: Kaarma dolomiidimurdudes. Eesti Loodus, 2, 111-113.

Raudsep, R., 1997: Kümme aastat fosforiidisõjast. Eesti Loodus, 7, 316-318.

Raudsep, R., 1997: Paas - meie rahvuslik aare. Eesti Loodus, 6, 226-227.

Saadre, T., 1997: Suur-Pakril. Eesti Loodus, 5, 218-219.

Saadre, T., 1997: Jäised seinad mererannal. Eesti Loodus, 2, 78-78.

Perens, H., 1997: Igale vallale oma kivi. Eesti Loodus, 2, 49-49.

Pirrus, E., 1995: Kevade kontrastid, soe ja külm aluspõhi. Eesti Loodus, 5/6, 131-132.

Miidel, A., Noormets, R., Hang, T., Flodén, T., Bjerkéus, M., 2001: Bedrock geology and topography of the Lake Peipsi depression, eastern Estonia. GFF, 123, 1, 15-22. https://doi.org/10.1080/11035890101231015

Pihlak, A.-T., 1993: Kroodi oja kannab Muuga lahte diktüoneemareostust. Eesti Loodus, 11/12, 409-411.

Kink, H., Metslang, T., 1992: Kas Meenikunno raba võib kuivaks jääda?. Eesti Loodus, 12, 626-627.

Perens, H., 1992: Kas meie paekivi on dekoratiivne?. Eesti Loodus, 12, 595-598.

Pirrus, E., 1992: Kambriumi meri ja Eesti fosforiidid. Eesti Loodus, 11, 548-551.

Puura, V., Huhma, H., 1993: Palaeoproterozoic age of the East Baltic granulitic crust. Precambrian Research, 64, 1-4, 289-294. https://doi.org/10.1016/0301-9268(93)90082-D

Huhma, H., Puura, V., Klein, V., Mänttäri, I., 1991: Nd-isotopic evidence for Paleoproterozoic crust in Estonia. Geological Survey of Finland. Special Paper, 12, 67-68.

Pichugin, M. S., Puura, V. A., Vingisaar, P. A., Erisalu, E. K., 1976: Regional'nye proâvleniâ metasomatičeskoj dolomitizacii v svâzi s tektoničeskimi narušeniâmi v nižnepaleozojskih otloženiâh Severnoj Pribaltiki [Региональные проявления метасоматической доломитизации в связи с тектоническими нарушениями в нижнепалеозойских отложениях Северной Прибалтики]. Sovetskaya geologiya, 10, 78-90.

Einasto, R., Saadre, T., 1991: Põhja-Eesti paekallas. Eesti Loodus, 12, 690-695.

Miidel, A., Hang, T., Lepland, A., 1991: Eesti kõrgeim juga. Eesti Loodus, 9/10, 573-575.

Einasto, R., 1991: Eesti rahvuskivi Virumaal. Eesti Loodus, 5, 284-287.

Kiipli, T., 1990: Paemurdjad Eestis enne meie ajaarvamist. Eesti Loodus, 6, 385-386.

Heinsalu, Ü., 1988: Mõdriku-Paasvere oosid, allikad ja karstijärved. Eesti Loodus, 10, 674-678.

Heinsalu, Ü., 1987: Kalevipoja põrguavad Kabalas on leitud. Eesti Loodus, 11, 740-743.

Kask, E., 1987: Üügu pank. Eesti Loodus, 6, 395-395.

Tõnisson, A., 1987: Pimeduse kuningriigis. Eesti Loodus, 2, 83-84.

Pirrus, E., 1986: Geoloogiatund Tallinnas (Ainult lühikest aega!). Eesti Loodus, 3, 188-189.

Heinsalu, Ü., 1985: Maa-alused tühemed Põltsamaa ümbruses. Eesti Loodus, 11, 722-724.

Tammeaid, I., 1985: Lasnamäe paelõhed ja jääkriimud. Eesti Loodus, 9, 567-570.

Kessel, H., Saarse, L., 1983: Jää ja mere vormitud maa. Eesti Loodus, 11, 702-706.

Heinsalu, Ü., 1983: Allikalubi Türisalu pangal. Eesti Loodus, 1, 47-48.

Einasto, R., Sarv, A., Suuroja, K., 2013: Laelatu ümbruse geoloogiline ehitus. Estonia Maritima, 9, 5-14.

Meidla, T., Isakar, M., Rõõmusoks, A., 2001: Vormsi saare aluspõhja geoloogia. Estonia Maritima, 5, 17-27.

Ratas, U., Punning, J.-M., 1998: Development of island Naissaar and diversity of its landscapes. Estonia Maritima, 3, 219-224.

Kala, E., 1979: Eesti sügavaim puurauk Ruhnus. Eesti Loodus, 11, 745-746.

Kala, E., Einasto, R., 1979: Liivi lahe piirkonna geoloogiline ehitus ja areng. Eesti Loodus, 11, 708-711.

Saadre, T., 1996: A meridional facies cross-section of the Llanvirn-Lower Caradoc, Eastern Estonia. Danmarks Geologiske Undersøgelse, 98, 109-115.

Künnapuu, S., 1977: Oreliviled Rannamõisas. Eesti Loodus, 8, 530-530.

Martma, T., 2006: Ordovician and lowermost Silurian carbon isotopes. Estonian Geological Sections, 7, 14-15.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 2. Eesti Loodus, 10, 628-634.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 1. Eesti Loodus, 9, 548-555.

Künnapuu, S., 1975: Tallinna joad. Eesti Loodus, 10, 601-601.

Heinsalu, Ü., 1975: Karst Tallinnas. Eesti Loodus, 10, 602-603.

Künnapuu, S., 1975: Suurupi koobas. Eesti Loodus, 5, 308-308.

Raukas, A., 1994: Mineral resources of Estonia and the problems of their exploitation. Acta Geologica Hungarica, 37, 3/4, 351-367.

Kaasik, T., 1973: Kui palju on Eestis jugasid. Eesti Loodus, 11, 672-673.

Kiipli, T., Kallaste, T., 2005: Characteristics of Ordovician volcanic ash beds. Estonian Geological Sections, 6, 27-30.

Martma, T., 2005: Ordovician carbon isotopes. Estonian Geological Sections, 6, 25-27.

Põldvere, Anne, Kleesment, A., Mens, K., Niin, M., Lääts, J., 2005: General geological setting and stratigraphy. Estonian Geological Sections, 6, 6-10.

Põldvere, Anne, Kleesment, A., Mens, K., Niin, M., 2005: Core description and terminology. Estonian Geological Sections, 6, 5-6.

Põldvere, Anne, 2005: Introduction. Estonian Geological Sections, 6, 4-5.

Kaasik, T., 1972: Kuidas on kaitstud meie joad. Eesti Loodus, 2, 96-98.

Hermann, U., 1971: Taevaskojast vanemais ürikuis. Eesti Loodus, 1, 33-33.

Kleesment, A., Valiukevičius, J., 1998: Devonian. Estonian Geological Sections, 1, 17-19.

Põldvere, Anne, Meidla, T., Bauert, G., Bauert, H., Stouge, S., 1998: Ordovician. Estonian Geological Sections, 1, 11-17.

Põldvere, Anne, Paalits, I., 1998: Middle and Upper Cambrian. Estonian Geological Sections, 1, 10-11.

Põldvere, Anne, Kleesment, A., 1998: Basic concepts and methodology. Estonian Geological Sections, 1, 7-10.

Põldvere, Anne, 1998: General geological setting. Estonian Geological Sections, 1, 6-7.

Põldvere, Anne, 1998: Introduction. Estonian Geological Sections, 1, 5-6.

Martma, T., 2003: Carbon and oxygen isotopes. Estonian Geological Sections, 5, 28-31.

Aaloe, Ago, 1970: Muistsed rifid said jälle riffideks. Eesti Loodus, 6, 333-335.

Kumari, E., 1970: Ühest hävivast loodusmälestusmärgist. Eesti Loodus, 5, 273-273.

Kiipli, T., Kallaste, T., 2003: Altered volcanic ash beds. Estonian Geological Sections, 5, 31-34.

Plado, J., Jõeleht, A., Shogenova, A., 2002: Physical properties. Estonian Geological Sections, 4, 21-25.

Suuroja K., Puura, V., Kirs, J., Niin, M., Põldvere, Anne, 2002: Geological setting of the Kärdla area. Estonian Geological Sections, 4, 6-10.

Põldvere, Anne, Suuroja K., 2002: Core description and terminology. Estonian Geological Sections, 4, 4-6.

Põldvere, Anne, 2002: Introduction. Estonian Geological Sections, 4, 3-4.

Kiipli, T., Kallaste, T., 2001: Volcanogenic interbed. Estonian Geological Sections, 3, 16-17.

Kajak, K., 1968: Kõrgustiku ja tema tuumiku vanus. Eesti Loodus, 4, 200-202.

Vassiljev, L., 1967: Koiva jõel. Eesti Loodus, 10, 630-633.

Põldvere, Anne, 1999: Overview of kukersite oil shale beds. Estonian Geological Sections, 18-19.

Põldvere, Anne, 1999: General geological setting. Estonian Geological Sections, 5-8.

Põldvere, Anne, 1999: Introduction. Estonian Geological Sections, 3-4.

Põldvere, Anne, 1999: Preface. Estonian Geological Sections, 3-3.

Plado, J., Kalberg, A.-L., 2010: Magnetic susceptibility of Ordovician rocks. Estonian Geological Sections, 10, 27-27.

Martin, L., 1966: Koopad liivakiviklindis. Eesti Loodus, 2, 107-109.

Kiipli, T., Kallaste, T., Voolma, M., 2010: Volcanic ash beds. Estonian Geological Sections, 10, 27-27.

Kiipli, T., Kallaste, T., Kaljo, D., Loydell, D. K., 2007: Correlation of Telychian and lowermost Sheinwoodian K-bentonites with the graptolite biozonation in the East Baltic area. Acta Palaeontologica Sinica, 46, 218-226.

Fadeyeva, R., Klimyonova, T., 1984: Distribution of microcomponents in the oil shale of the Estonian deposit [О содержании микроэлементов в сланценосной толще Эстонского месторождения]. Tallinna Tehnikaülikooli Toimetused, 567, 77-82.

Mark-Kurik, E., 1991: The study of the Devonian fishes in the first half of the 19th century in Tartu [Исследования девонских рыб в первой половине XIX века в Тарту]. Daba un muzejs, 3, 29-31.

Linkrus, E., 1976: The glint headlands and glint bays in the Lahemaa National Park. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, XIII, 25-45.

Kink, H., Erg, K., Miidel, A., Nõlvak, J., Raukas, A., 2002: Loodusmälestiste väärtuse hindamisest Pakri poolsaare ja saarte näitel. Keskkonnatehnika, 1, 42-44.

Nõlvak, J., 1998: Ajamärgid Narva joal. Eesti Loodus, 5/6, 278-279.

Rõõmusoks, A., 1978: Eesti kambrosiluri stratigraafia algus. Eesti Loodus, 10, 632-636.

Oraspõld, A., 1964: Structures in some carbonate rocks of the Harjuan series (Upper Ordovician) of Estonia [О некоторых текстурах карбонатных пород харьюской серии (верхний ордовик) в Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 153, 29-41.

Ainsaar, L., 1990: On the kukersite layers in the Jõhvi and Keila stages in Estonia. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 885, Tartu, 95-108.

Oraspõld, A., 1992: Skeletal Debris Content and Composition in the Carbonate Rocks of the Tootsi, Halliku and Oostriku Formations of the Pirgu Stage (O3) in Eastern Part of Central Estonia (Torma boring section) [Detriidi hulk ja koostis Pirgu lademe (O3) Tootsi, Halliku ja Oostriku kihistute karbonaatkivimites Kesk-Eesti idaosas (Torma puursüdamiku põhjal)]. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 86-94.

Oraspõld, A., Põldvere, Ain, 1992: The Pirgu Stage in the Eastern Part of Central Estonia [Pirgu lade Kesk-Eesti idaosas]. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 69-79.

Kröger, B., Penny, A., Shen, Y., Munnecke, A., 2020: Algae, calcitarchs and the Late Ordovician Baltic limestone facies of the Baltic Basin. Facies, 66, 1, 1-14. https://doi.org/10.1007/s10347-019-0585-0

Meidla, T., 2017: Ediacaran and Cambrian stratigraphy in Estonia: an updated review. Estonian Journal of Earth Sciences, 66, 3, 152-160. https://doi.org/10.3176/earth.2017.12

Gaškov, M., Sepp, H., Pani, T., Paiste, P., Kirsimäe, K., 2017: Barite mineralization in Kalana speleothems, Central Estonia: Sr, S and O isotope characterization. Estonian Journal of Earth Sciences, 66, 3, 130-141. https://doi.org/https://doi.org/10.3176/earth.2017.10

Nestor, H., Einasto, R., Männik, P., Nestor, V., 2002: Correlation of lower-middle Llandovery sections in central and southern Estonia and sedimentation cycles of lime muds. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 52, 1, 3-27.

Flodén, T., Puura, V., Söderberg, P., Tuuling, I., Suuroja, K., 1994: The Ordovician-Silurian transition beds in the seafloor between Gotland and Hiiumaa Islands, Baltic Proper. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 43, 1, 1-17.

Männil, Reet, 1992: Trilobite faunal changes in the East Baltic Silurian. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 41, 4, 198-204.

Kattai, V., 1990: Local structures changes in the commercial seam of the Estonian oil-shale kukersite deposit. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 2, 60-67.

Kallaste, T., 1990: Structural indicators of the origin Estonian Vendian-Lower Palaeozoic sedimentary iron sulphides. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 2, 50-59.

Teedumäe, A., 1990: Limestones at the Toolse phosphorite deposit. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 1, 33-38.

Zhukov, F., Petersell, V., Fomin, Yu., 1987: The signs of Palaeozoic volcanicity in Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 1, 6-13.

Kiipli, T., Kivisilla, J., Vingisaar, P., Taalmann, V., 1984: Evolution of the chemical composition of Estonian Ordovician and Silurian limestones. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 33, 3/4, 120-127.

Vingisaar, P., Kattai, V., Utsal, K., 1984: The composition of the kukersite in the Baltic oil shale basin. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 33, 2, 55-62.

Puura, V., Suuroja, K., 1984: The structure of the Vihterpalu fault zone in North-West Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 33, 1, 36-38.

Shogenova, A., 1989: Fracturing estimation of the Ordovician carbonate beds on the Rakvere phosphorite deposit by geophysical logging. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 38, 3, 118-123.

Aaloe, Aasa, Viiding, H., 1983: Lithological classification of rocks of the commercial kukersite bed. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 32, 4, 157-162.

Raukas, A., Sorokin, V., Paškevičiene, L., Rõõmusoks, A., 1983: Stratotypes study methods in Soviet Baltic countries. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 32, 3, 89-95.

Baukov, S., Morozov, O., Tubli, T., 1982: Regularities of the changes in the main parameters of the Estonian industrial oil shale layers. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 31, 4, 140-145.

Miidel, A., 1982: On the relationship between the fracturing of the Devonian rocks and the direction of the valley of the middle course r. Vyhandu (Southern Estonia) [О взаимосвязи между трещиноватостью девонских пород и направлением долины среднего течения р. Выханду (Южная Эстония)]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 31, 2, 80-80.

Vingisaar, P., Gulova, H., Kiipli, T., Taalmann, V., 1981: Distribution of microelements in Estonian Ordovician and Silurian carbonate rocks. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 30, 3, 106-110.

Palmre, H., Hegedüs, I., 1979: Vorläufige elektronmikroskopische Untersuchungsergebnisse der Pyritkristalle aus dem estnischen Untersilur. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 28, 2, 76-77.

Vingisaar, P., Gulova, H., Kiipli, T., Taalmann, V., 1979: The composition of Estonian Palaeozoic carbonate rocks. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 28, 2, 47-51.

Aaloe, Aasa, 1978: Kukersite structures of the Baltic basin. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 27, 2, 42-45.

Sudov, B., 1977: On the sulphur isotopic composition in sulphide of polymetal ore phenomena in Central Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 26, 3, 245-246.

Sudov, B., 1977: Regularities of the formation and distribution of polymetal ore phenomena in Central Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 26, 3, 198-202.

Palmre, H., 1976: Bemerkungen über das Vorkommen des Indiums in der Pyritkristallen des Paläozoikums der Estnischen SSR. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 25, 3, 245-247.