Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (119)

Lahtvee, V., 1997: Naftatransiit ja keskkonnaohud Läänemere piirkonnas. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 67-70.

Reinsalu, E., 2001: Altkaevandatud maa kasutamise tingimused ja piirangud. Keskkonnatehnika, 5, 40-42.

Potter, H., 2014: Nabala-Tuhala piirkonna maasisesed vooluteed on tundliku keskkonna tundemärgid. Eesti Loodus, 3, 24-27.

Kink, H., Metslang, T., 1999: Vee kompleksseirest Kunda piirkonnas. Keskkonnatehnika, 1, 14-15.

Lind, H., Valgma, I., Robam, K., 2010: Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. Keskkonnatehnika, 3, 36-39.

Petersell, V., 2005: Radoon Suur-Tallinna piirkonnas. Keskkonnatehnika, 8, 19-22.

Kink, H., Raukas, A., Tubli, T., 2008: Kunda piirkonna tööstusmaastiku keskkonnaseisund. Keskkonnatehnika, 68-69.

Tuuling, I., Flodén, T., 2007: The Ordovician-Silurian boundary beds between Saaremaa and Gotland, Baltic Sea, based on high resolution seismic data. Geological Quarterly, 51, 3, 217-229.

Annus, M., 2005: Ida-Hiiumaa - Päevasaare paerikkaim piirkond. Keskkonnatehnika, 8, 30-31.

Raukas, A., Saarse, L., Veski, S., 1995: A new version of the Holocene stratigraphy in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 44, 4, 201-210.

Raukas, A., Sildvee, H., 1992: Teaduse ja ebateaduse piirimaadelt teadusse. Eesti Loodus, 9/10, 489-493.

Kink, H., 1990: Vesi loob võimalused, vesi seab ka piirid. Eesti Loodus, 5, 282-289.

Eipre, A., Koljat, E., Vilu, R., 1988: Pandivere veekaitseala - ühtse veemajandusstrateegiaga piirkond. Eesti Loodus, 5, 291-297.

Kala, E., Einasto, R., 1979: Liivi lahe piirkonna geoloogiline ehitus ja areng. Eesti Loodus, 11, 708-711.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 2. Eesti Loodus, 10, 628-634.

Aruja, M., Eipre, T., Kink, H., Maastik, A., Tšeban, E., 1976: Pandivere piirkonna kaitseks 1. Eesti Loodus, 9, 548-555.

Flodén, T., Puura, V., Söderberg, P., Tuuling, I., Suuroja, K., 1994: The Ordovician-Silurian transition beds in the seafloor between Gotland and Hiiumaa Islands, Baltic Proper. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 43, 1, 1-17.

Inari, E., 1934: Devonipaljand Eesti-Vene piirivöötmes. Eesti Loodus, 5, 117-117.

Šogenova, A., 1989: Detailed subdivision of the Ordovician carbonate beds in the Rakvere phosphorite deposit by geophysical logging [РАСЧЛЕНЕНИЕ ОРДОВИКСКОЙ КАРБОНАТНОЙ ТОЛЩИ\nНА РАКВЕРЕСКОМ МЕСТОРОЖДЕНИИ ФОСФОРИТОВ\nПО ДАННЫМ СКВАЖИННОЙ ГЕОФИЗИКИ]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 38, 1, 10-13.

Venjukov, P., 1884: Otloženiâ devonskoj sistemy Evropejskoj Rossii [Oтложения девонской системы Eвропейской Pоссии]. Trudy St. Peterburgskovo obshestva esteistvoispytateli, 15, 1, 169-470.

Šogenova, A., 1989: Fracturing estimation of the Ordovician carbonate beds on the Rakvere phosphorite deposit by geophysical logging [ОЦЕНКА НАРУШЕННОСТИ ОРДОВИКСКОЙ КАРБОНАТНОЙ\nТОЛЩИ НА РАКВЕРЕСКОМ МЕСТОРОЖДЕНИИ ФОСФОРИТОВ\nНО ДАННЫМ СКВАЖИННОЙ ГЕОФИЗИКИ]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 38, 3, 118-123.

Grewingk, C., 1861: Mitteilungen über weitere Erörterung der silurish-devonischen Grenzregion in Livland. Neues Jahrbuch für Mineralogie, Geologie und Paläontologie. Monatshefte: Abt. B. Geologie, Paläontologie, 60-63.

Grewingk, C., 1860: Über seine vierte wissenschaftliche Reise zur Erforschung des devonischen Bodens Liv- und Kurlands. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 1, 8, 312-317.

Grewingk, C., 1859: Ergebnisse eines Ausflugs zur Untersuchung der devonisch-silurischen Grenze. Neues Jahrbuch für Mineralogie, Geologie und Paläontologie. Monatshefte: Abt. B. Geologie, Paläontologie, 62-67.

Sokolov, V. V., 1844: Geognostičeskaâ poezdka ro ostzejskim guberniâm [Геогностическая поездка ро остзейским губерниям]. Gorny Zhurnal, I, 3, 313-348.

Kleesment, A.-L., Kurik, E., Valiukevicius, J., 1987: On nomenclature of substages of the Narva Regional Stage [О номенклатуре подгоризонтов Наровского горизонта]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 4, 174-175.

Potter, H., 2008: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?. Eesti Loodus, 3, 46-50.

Perens, R., 2008: Kuidas paekarjäärid mõjutaksid Nabala piirkonna põhjavee seisundit. Keskkonnatehnika, 7, 8-10.

Einasto, R. & Justi, J.-L., 2011: Pilguheit paesse: püstakkiht Billingeni ja Volhovi lademe piiril. Keskkonnatehnika, 4, 42-43.

Einasto, R., 2007: Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu piiri leidmine Neitla kruusakarjääris. Keskkonnatehnika, 7, 60-61.

Einasto, R., 2006: Põlevkivilasundi settimistsüklite piirikihid teaduses ja ehituspraktikas. Keskkonnatehnika, 7, 50-51.

Einasto, R., Rähni, A. & Piht, H., 2006: Katkestuspinnad Väo ja Kõrgekalda kihistu piirikihtides (Ülemiste puursüdamik). Keskkonnatehnika, 2, 52-53.

Perens, H., 1995: Jaani ja Jaagarahu lademe piirikihtidest Saaremaal. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 5, 1, 12-19.

Pae, T., Vellak, A., 2015: Saesaare paisu lõhkumine paljanditele ilu juurde ei annaks. Eesti Loodus, 5, 44-48.

Einasto, R., Sarv, A., Suuroja, K., 2013: Üllatusi Pandivere paeriigis. Kas ordoviitsiumi-siluri piirikihid ka Inju astangul?. Keskkonnatehnika, 5, 40-43.

Einasto, R., 1961: Kaarma lademe piiridest ja paksusest uute puuraukude alusel. , 2, 14-17.

Männik, P., Põldvere, A., Nestor, V., Kallaste, T., Kiipli, T., Martma, T., 2014: The Llandovery–Wenlock boundary interval in west-central continental Estonia: an example from the Suigu (S-3) core section. Estonian Journal of Earth Sciences, 63, 1, 1-17. https://doi.org/10.3176/earth.2014.01

Mark-Kurik, E., 1995: Muistsed kalad ja nende kivistised Eestis. Eesti Loodus, 1995, 8, 226-228.