Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (11020)

Leitud 11020 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Flodén, T., Puura, V., Söderberg, P., Tuuling, I., Suuroja, K., 1994: The Ordovician-Silurian transition beds in the seafloor between Gotland and Hiiumaa Islands, Baltic Proper. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 43, 1, 1-17.

Loydell, D. K., Kaljo, D., Männik, P., 1998: Integrated biostratigraphy of the lower Silurian of the Ohesaare core, Saaremaa, Estonia. Geological Magazine, 135, 6, 769-783. https://doi.org/10.1017/S0016756898001423

Löfgren, A., Viira, V., 2007: A Cordylodus fauna from the SW Gulf of Bothnia, Sweden. GFF, 129, 2, 117-121. https://doi.org/10.1080/11035890701292117

Tuuling, I., Flodén, T., 2007: The Ordovician-Silurian boundary beds between Saaremaa and Gotland, Baltic Sea, based on high resolution seismic data. Geological Quarterly, 51, 3, 217-229.

Puura, I., Viira, V., 1993: Chronostratigraphy of the Cambrian-Ordovician boundary beds in Baltoscandia. Acta Universitatis Carolinae. Geologica, 43, 1/2, 5-8.

Volkova, N. A., 1982: On the age of Ülgase Formation on the boundary of the Cambrian and Ordovician in Estonia [О возрасте юлгазеской пачки на границе кембрия и ордовика в Эстонии]. Sovetskaya geologiya, 9, 85-88.

Puura, I., Viira, V., 1999: Chronostratigraphy of the Cambrian-Ordovician boundary beds in Baltoscandia. Acta Universitatis Carolinae. Geologica, 43, 1/2, 5-8.

Paiste, T., Männik, P., Nõlvak, J., Meidla, T., 2020: The lower boundary of the Haljala Regional Stage (Sandbian, Upper Ordovician) in Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 69, 2, 76-90. https://doi.org/10.3176/earth.2020.05

Nestor, V., 2005: Chitinozoans of the Margachitina margaritana Biozone and the Llandovery-Wenlock boundary in West Estonian drill cores. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 54, 2, 87-111.

Kaljo, D., Heinsalu, H., Mens, K., Puura, I., Viira, V., 1988: Cambrian-Ordovician Boundary beds at Tõnismägi, Tallinn, North Estonia. Geological Magazine, 125, 4, 457-463. https://doi.org/10.1017/S001675680001308X

Mark-Kurik, E., Blieck, A., Loboziak, S., Candilier, A.-M., 1999: Miospore assemblage from the Lode Member (Gauja Formation) in Estonia and the Middle-Upper Devonian boundary problem. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 48, 2, 86-98.

Mens, K., Viira, V., Paalits, I., Puura, I., 1989: Cambrian-Ordovician boundary beds at Mäekalda, Tallinn, North Estonia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 38, 3, 101-111.

Hints, O., Nõlvak, J., 1999: Proposal for the lower boundary-stratotype of the Keila Regional Stage (Upper Ordovician). Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 48, 3, 158-169.

Nielsen, A. T., Ahlberg, P., 2019: The Miaolingian, a new name for the ‘Middle’ Cambrian (Cambrian Series 3): identification of lower and upper boundaries in Baltoscandia. GFF, 141, 2, 162-173. https://doi.org/10.1080/11035897.2019.1621374

Pärnaste, H., Viira, V., 2012: On the lower boundary of the Floian Stage in Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 61, 4, 205-209. https://doi.org/10.3176/earth.2012.4.02

Moczydlowska, M., 1991: Acritarch biostratigraphy of the Lower Cambrian and the Precambrian-Cambrian boundary in southeastern Poland. Fossils and Strata, 29, 1-127.

Mägi, S., Viira, V., Aru, H., 1989: On the correlation of the Tremadocian and Arenigian boundary beds in the East Baltic. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 38, 2, 63-67.

Heinsalu, H., Viira, V., Mens, K., Oja, T., Puura, I., 1987: The section of the Cambrian-Ordovician boundary beds in Ülgase, northern Estonia [Кембрийско-ордовикские пограничные отложения разреза Юлгазе, Северная Эстония (неостратотип маардуской пачки)]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 4, 154-165.

Viira, V., Sergeyeva, L., Popov, L., 1987: Earliest representatives of the genus Cordylodus (Conodonta) from Cambro-Ordovician boundary beds of North Estonia and Leningrad Region. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 4, 145-153.

Männik, P., 2017: Conodont biostratigraphy of the Oandu Stage (Katian, Upper Ordovician) in NE Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 66, 1, 1-12. https://doi.org/10.3176/earth.2017.02

Kiipli, T., Einasto, R., Kallaste, T., Nestor, V., Perens, H., Siir, S., 2011: Geochemistry and correlation of volcanic ash beds from the Rootsiküla Stage (Wenlock-Ludlow) in the eastern Baltic. Estonian Journal of Earth Sciences, 60, 4, 207-219. https://doi.org/10.3176/earth.2011.4.02

Bauert, H., Ainsaar, L., Põldsaar, K., Sepp, S., 2014: δ13C chemostratigraphy of the Middle and Upper Ordovician succession in the Tartu-453 drillcore, southern Estonia, and the significance of the HICE. Estonian Journal of Earth Sciences, 63, 4, 195-200. https://doi.org/10.3176/earth.2014.18

Mens, K., Heinsalu, H., Jegonjan, K., Kurvits, T., Puura, I., Viira, V., 1996: Cambrian-Ordovician boundary beds in the Pakri Cape section, NW Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 45, 1, 9-21.

Sokolov, V. V., 1844: Geognostičeskaâ poezdka ro ostzejskim guberniâm [Геогностическая поездка ро остзейским губерниям]. Gorny Zhurnal, I, 3, 313-348.

Modliiński, Z., Nõlvak, J., Szymanski, B., 2007: Stratigraphy of the Ordovician and Silurian boundary deposits in northeastern Poland and their correlation with the stratotype sections in Estonia [Stratygrafia osadow pogranicza ordowiku i syluru polnocno-wschodniej Polski i ich korelacja ze stratotypowymi profilami Estonii]. Biuletyn Panstwowego Instytutu Geologicznego, 427, 61-78.

Einasto, R., 2007: Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu piiri leidmine Neitla kruusakarjääris. Keskkonnatehnika, 7, 60-61.

Venjukov, P., 1884: Otloženiâ devonskoj sistemy Evropejskoj Rossii [Oтложения девонской системы Eвропейской Pоссии]. Trudy St. Peterburgskovo obshestva esteistvoispytateli, 15, 1, 169-470.

Bassett, M., 1976: A critique of diachronism, community distribution and correlation at the Wenlock-Ludlow boundary. Lethaia, 9, 2, 207-218. https://doi.org/10.1111/j.1502-3931.1976.tb00967.x

Kaljo, D., Borovko, N., Heinsalu, H. Khazanovich, K., Mens, K., Popov, L., Sergejeva, S., Sobolevskaya, R., Viira, V., 1986: The Cambrian-Ordovician boundary in the Baltic-Ladoga clint area (North Estonia and Leningrad Region, USSR). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 35, 3, 97-108.

Männik, P., Põldvere, A., Nestor, V., Kallaste, T., Kiipli, T., Martma, T., 2014: The Llandovery–Wenlock boundary interval in west-central continental Estonia: an example from the Suigu (S-3) core section. Estonian Journal of Earth Sciences, 63, 1, 1-17. https://doi.org/10.3176/earth.2014.01

Obruchev, D., 1951: O granice meždu srednim i verhnim devonom v Glavnom pole [О границе между среднем и верхним девоном в Главном поле]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 78, 5, 981-984.

Kaljo, D., 1962: On the boundary of Llandovery and Wenlock in the Baltic States [О границе лландовери и венлока в Прибалтике]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, X, 97-113.

Nestor, V., 2007: Chitinozoans in the Wenlock-Ludlow boundary beds of the East Baltic. Estonian Journal of Earth Sciences, 56, 2, 109-128.

Hints, O., Killing, M., Männik, P., Nestor, V., 2006: Frequency patterns of chitinozoans, scolecodonts, and conodonts in the upper Llandovery and lower Wenlock of the Paatsalu core, western Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 55, 2, 128-155.

Oraspõld, A., 1982: Lithological characterisation of the boundary beds of the Vormsi and Pirgu stages in Central Estonia [Литологическая характеристрка пограничных слоев вормсиского и пиргуского горизонтов в средней части Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 75-90.

Grewingk, C., 1859: Ergebnisse eines Ausflugs zur Untersuchung der devonisch-silurischen Grenze. Neues Jahrbuch für Mineralogie, Geologie und Paläontologie. Monatshefte: Abt. B. Geologie, Paläontologie, 62-67.

Kiipli, T., Radzievičius, S., Kallaste, T., Kiipli, E., Siir, S., Soesoo, A., Voolma, M., 2012: The Geniai Tuff in the southern East Baltic area - a new correlation tool near the Aeronian/Telychian stage boundary, Llandovery, Silurian. Bulletin of Geosciences, 87, 4, 695-704. https://doi.org/10.3140/bull.geosci.1313

Viira, V., Einasto, R., 2003: Wenlock-Ludlow boundary beds and conodonts of Saaremaa Island, Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 52, 4, 213-238.

Paalits, I., 1995: Acritarchs from the Cambrian-Ordovician boundary beds at Tõnismägi, Tallinn, North Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 44, 2, 87-96.

Löfgren, A., Viira, V., Mens, K., 2005: Conodont biostratigraphy and sedimentary history in the upper Tremadoc at Uuga, Cape Pakri, NW Estonia. GFF, 127, 4, 283-293. https://doi.org/10.1080/11035890501274283

Volkova, N., 1993: Acritarchs from the Cambrian-Ordovician boundary beds (boring core M-56) of the Estonian near-clint area [Акритархи пограничных отложений кембрия и ордовика приглинтовой полосы Эстонии (скважина М-56)]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 42, 1, 15-22.

Volkova, N. & Mens, K., 1988: Distribution of acritarchs in the Cambrian-Ordovician boundary beds of the Suhkrumägi section (North-Estonia). [Распределение акритарх в пограничных слоях кембрия и ордовика разреза Сухкрумяги (Северная Эстония)]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 37, 3, 97-102.

Mark-Kurik, E., 1995: Muistsed kalad ja nende kivistised Eestis. Eesti Loodus, 1995, 8, 226-228.

Oraspõld, A., 1991: Microlithology of the boundary beds between Vormsi and Pirgu Stages (Upper Ordovician) in Paluküla stone pit in island Hiiumaa [Микролитологическая характеристика пограничных слоев вормсиского и пиргуского горизонтов (O3) в каменоломнии Палукюла на острове Хийумаа]. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 934, 13-21.

Heinsalu, H., Viira, V., Paalits, I., 1991: Cambrian-Ordovician boundary beds in the Saka II section, North-East Estonia [Пограничные кембро-ордовикские отложения разреза Сака II в Северо-Восточной Эстонии]. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 40, 1, 8-15.

Hints, O., Viira, V., Nõlvak, J., 2012: Darriwilian (Middle Ordovician) conodont biostratigraphy in NW Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 61, 4, 210-226. https://doi.org/10.3176/earth.2012.4.03

Vinn, O., 2016: Rare encrusted lingulate brachiopods from the Cambrian–Ordovician boundary beds of Baltica. Alcheringa: An Australasian Journal of Palaeontology, 40, 1, 147-151. https://doi.org/10.1080/03115518.2016.1101234

Pranskevichius, A., 1975: Ostracodes of the suborder Palaeocopa in the Downtonian of the western part of the Russian Platform. GFF, 95, 1, 47-55. https://doi.org/10.1080/11035897509455472

Vinn, O., Wilson, M. A., 2010: Early large borings in a hardground of Floian-Dapingian age (Early and Middle Ordovician) in northeastern Estonia (Baltica). Carnets de Géologie, 10, le, 1-4. https://doi.org/10.4267/2042/35594

Rõõmusoks, A., 1991: On the stratigraphy and fauna of the boundary beds between the Pirgu and Porkuni stages in North Estonia [О стратиграфии и фауне пограничных слоев пиргуского и поркуниского горизонтов в Северной Эстонии]. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 934, XII, 23-42.

Kiipli, T., Kallaste, T., 2006: Wenlock and uppermost Llandovery bentonites as stratigraphic markers in Estonia, Latvia and Sweden. GFF, 128, 2, 139-146. https://doi.org/10.1080/11035890601282139

Kaljo, D., Nestor, H., Põlma, L., 1988: East Baltic Region. Bulletin of the Britich Museum (Natural History) Geology, 43, 85-91.

Märss, T., 1997: Vertebrates of the Pridoli and Silurian-Devonian boundary beds in Europe. Modern Geology, 21, 1, 17-41.

Kõrts, A., 1991: Distribution of calcareous algae, oncolites and stromatolites in Wenlock-Ludlow boundary beds in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 40, 2, 43-49.

Viira, V., 2008: Conodont biostratigraphy in the Middle-Upper Ordovician boundary beds of Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 57, 1, 23-38. https://doi.org/10.3176/earth.2008.1.03

Kleesment, A., Põlma, L. & Kajak, K., 1980: Contact between the Ordovician and Devonian in South-East Estonia [Контакт ордовика и девона в Юго-Восточной Эстонии]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 29, 1, 8-16.

Madison, A., 2018: Morphology and ontogeny of some Middle Ordovician gonambonitid brachiopods from Baltoscandia. Acta Palaeontologica Polonica, 63, 3, 585-594 . https://doi.org/10.4202/app.00488.2018

McIlroy, D., Green, O. R., Brasier, M. D., 2001: Palaeobiology and evolution of the earliest agglutinated Foraminifera: Platysolenites, Spirosolenites and related forms. Lethaia, 34, 1, 13-29. https://doi.org/10.1080/002411601300068170

Kallaste, T., Kiipli, T., 2006: New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 55, 3, 241-251.

Viira, V., 1999: Late Silurian conodont biostratigraphy in the northern East Baltic. Bolletino della Societa Paleontologica Italiana, 37, 2-3, 299-310.

Kiipli, T., Radzevičius, S., Kallaste, T., Motuza, V., Jeppsson, L., Wickström, L., 2008: Wenlock bentonites in Lithuania and correlation with bentonites from sections in Estonia, Sweden and Norway. GFF, 130, 4, 203-210. https://doi.org/ 10.1080/11035890809452773

Tinn, O., Meidla, T., 2001: Middle Ordovician ostracods from the Lanna and Holen Limestones, south-central Sweden. GFF, 123, 3, 129-136. https://doi.org/10.1080/11035890101233129

Nestor, V., Einasto, R., Loydell, D. K., 2002: Chitinozoan biostratigraphy and lithological characteristics of the Lower and Upper Visby boundary beds in the Ireviken 3 section, Northwest Gotland. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 51, 4, 215-226.

Kalm, V., 2006: Pleistocene chronostratigraphy in Estonia, southeastern sector of the Scandinavian glaciation. Quaternary Science Reviews, 25, 9-10, 960-975. https://doi.org/10.1016/j.quascirev.2005.08.005

Oraspõld, A., 1980: Lithological characterization of the boundary beds of the Vormsi and Pirgu stages in Central Estonia [Литологическая характеристика пограничных слоев вормсиского и пиргуского горизонтов в средней части Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 8, 75-89.

Nestor, H., Einasto, R., Nestor, V., Märss, T., Viira, V., 2001: Description of the type section, cyclicity, and correlation of the Riksu Formation (Wenlock, Estonia). Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 50, 3, 149-173.

Kiipli, T., Jeppsson, L., Kallaste, T., Söderlund, U., 2008: Correlation of Silurian bentonites from Gotland and the eastern Baltic using sanidine phenocryst composition, and biostratigraphical consequences. Journal of the Geological Society, 165, 1, 211-220. https://doi.org/10.1144/0016-76492006-095

Pukkonen, E., Rammo, M., 1992: Distribution of molybdenum and uranium in the Tremadoc graptolitic argillite (Dictyonema shale) of North-Western Estonia. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 2, 1, 3-15.

Mark-Kurik, E., 1991: Contribution to the correlation of the Emsian (Lower Devonian) on the basis of placoderm fishes. Newsletters on Stratigraphy, 25, 1, 11-23. https://doi.org/10.1127/nos/25/1991/11

Jaanusson, V., 1973: Aspects of carbonate sedimentation in the Ordovician of Baltoscandia. Lethaia, 6, 1, 11-34. https://doi.org/10.1111/j.1502-3931.1973.tb00871.x

Tammekänd, M., Hints, O., Nõlvak, J., 2010: Chitinozoan dynamics and biostratigraphy in the Väo Formation (Darriwilian) of the Uuga Cliff, Pakri Peninsula, NW Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 59, 1, 25-36. https://doi.org/10.3176/earth.2010.1.02

Seppä, H., Poska, A., 2004: Holocene annual mean temperature changes in Estonia and their relationship to solar insolation and atmospheric circulation patterns. Quaternary Research, 61, 1, 22-31. https://doi.org/10.1016/j.yqres.2003.08.005

Sterckx, A., Lemieux, J., Vaikmäe, R., 2018: Assessment of paleo-recharge under the Fennoscandian Ice Sheet and its impact on regional groundwater flow in the northern Baltic Artesian Basin using a numerical model. Hydrogeology Journal, 26, 8, 2793-2810. https://doi.org/10.1007/s10040-018-1838-7

Baarli, B. G., 1995: Orthacean and strophomenid brachiopods from the Lower Silurian of the central Oslo Region. Fossils and Strata, 39, 1-93.

Paškevičius, J., 2007: Correlation of the Ordovician regional stages of the palaeobasin with new global stages. Geologija, 57, 30-36.

Hints, L., Miidel, A., 2008: Ripple marks as indicators of Late Ordovician sedimentary environments in Northwest Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 57, 1, 11-22. https://doi.org/10.3176/earth.2008.1.02

Männik, P., 2007: An updated Telychian (Late Llandovery, Silurian) conodont zonation based on Baltic faunas. Lethaia, 40, 1, 45-60. https://doi.org/10.1111/j.1502-3931.2006.00005.x

Slater, B. J., Harvey, T. H. P., Bekker, A., Butterfield, N. J., 2020: Cochleatina: an enigmatic Ediacaran–Cambrian survivor among small carbonaceous fossils (SCFs). Palaeontology, . https://doi.org/10.1111/pala.12484

Sturesson, U., Bauert, H., 1994: Origin and palaeogeographical distribution of the Viruan iron and phosphate ooids in Estonia: evidence from mineralogical and chemical compositions. Sedimentary Geology, 93, 1-2, 51-72. https://doi.org/10.1016/0037-0738(94)90028-0

Johnson, M. E., Baarli, B. G., Nestor, H., Rubel, M., Worsley, D., 1991: Eustatic sea-level patterns from the Lower Silurian (Llandovery Series) of southern Norway and Estonia. Bulletin of the Geological Society of America, 103, 3, 315-335. https://doi.org/10.1130/0016-7606(1991)103<0315:ESLPFT>2.3.CO;2

Pärnaste, H., Bergström, J., 2013: The asaphid trilobite fauna: Its rise and fall in Baltica. Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology, 389, 64-77. https://doi.org/10.1016/j.palaeo.2013.06.007

Hints, L., Oraspõld, A., Nõlvak, J., 2005: The Pirgu Regional Stage (Upper Ordovician) in the East Baltic: lithostratigraphy, biozonation and correlation. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 54, 4, 225-259.

Cramer, B. D., Loydell, D. K., Samtleben, C., Munnecke, A., Kaljo, D., Mannik, P., Martma, T., Jeppsson, L., Kleffner, M. A., Barrick, J. E., Johnson, C. A., Emsbo, P., Joachimski, M. M., Bickert, T., Saltzman, M. R., 2010: Testing the limits of Paleozoic chronostratigraphic correlation via high-resolution (<500 k.y.) integrated conodont, graptolite, and carbon isotope ( 13Ccarb) biochemostratigraphy across the Llandovery-Wenlock (Silurian) boundary: Is a unified Phanerozoic time scale achievable?. Geological Society of America Bulletin, 122, 9-10, 1700-1716. https://doi.org/https://doi.org/10.1130/B26602.1

Kröger, B., Aubrechtová, M., 2018: Cephalopods from reef limestone of the Vasalemma Formation, northern Estonia (latest Sandbian, Upper Ordovician) and the establishment of a local warm-water fauna. Journal of Systematic Palaeontology, 16, 10, 799-839. https://doi.org/10.1080/14772019.2017.1347212

Kaljo, D., Hints, L., Martma, T., Nõlvak, J., 2017: A multiproxy study of the Puhmu core section (Estonia, Upper Ordovician): consequences for stratigraphy and environmental interpretation. Estonian Journal of Earth Sciences, 66, 2, 77-92. https://doi.org/10.3176/earth.2017.08

Kaljo, D., Einasto, R., Martma, T., Märss, T., Nestor, V., Viira, V., 2015: A bio-chemostratigraphical test of the synchroneity of biozones in the upper Silurian of Estonia and Latvia with some implications for practical stratigraphy. Estonian Journal of Earth Sciences, 64, 4, 267-283. https://doi.org/10.3176/earth.2015.33

Calner, M., Lehnert, O., Nõlvak, J., 2010: Paleokarst evidence for widespread regression and subaerial exposure in the middle Katian (Upper Ordovician) of Baltoscandia: Significance for global climate. Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology, 296, 3, 235-247. https://doi.org/10.1016/j.palaeo.2009.11.028

Hints, O., 1998: Late Viruan (Ordovician) polychaete jaws from North Estonia and the St. Petersburg Region. Acta Palaeontologica Polonica, 43, 3, 471-516.

McLaughlin, P. I., Emsbo, P., Brett, C. E., Bancroft, A. M., Desrochers, A., Vandenbroucke, T. R., 2019: The rise of pinnacle reefs: A step change in marine evolution triggered by perturbation of the global carbon cycle. Earth and Planetary Science Letters, 515, 13-25. https://doi.org/10.1016/j.epsl.2019.02.039

Ainsaar, L., 1994: Composition of carbonate rocks of the Idavere, Jõhvi and Keila regional stages (Viruan, Ordovician) in East Estonia. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 972, 95-105.

Ebbestad, J. O. R., Högström, A. E. S., Frisk, Ǻ. M., 2013: Gastropods and tergomyans from the Upper Ordovician (Viru-Harju) of the Fagelsang area, Scania, southern Sweden. Journal of Systematic Palaeontology, 11, 3, 295-336. https://doi.org/10.1080/14772019.2012.660994

Kaljo, D., Martma, T., Grytsenko, V., Brazauskas, A., Kaminskas, D., 2012: Přídolí carbon isotope trend and upper Silurian to lowermost Devonian chemostratigraphy based on sections in Podolia (Ukraine) and the East Baltic area. Estonian Journal of Earth Sciences, 61, 3, 162-180. https://doi.org/10.3176/earth.2012.3.03

Delabroye, A., Vecoli, M., Hints, O., Servais, T., 2011: Acritarchs from the Ordovician–Silurian boundary beds of the Valga-10 drill core, southern Estonia (Baltica) and their stratigraphical and palaeobiogeographical implications. Palynology, 35, 1, 4-45. https://doi.org/10.1080/01916122.2010.491639

Kaljo, D., Hints, L., Männik, P., Nõlvak, J., 2008: The succesion of Hirnantian events based on data from Baltica: brachiopods, chitinozoans, conodonts, and carbon isotopes. Estonian Journal of Earth Sciences, 57, 4, 197-218. https://doi.org/10.3176/earth.2008.4.01

Moczydlowska, M., 1998: Cambrian acritarchs from Upper Silesia, Poland - biochronology and tectonic implications. Fossils and Strata, 46, 1-121.

Schmidt, Fr., 1891: The Eurypterus Beds of Oesel as compared with those of North America. Bulletin of the Geological Society of America, 3, 59-60.

Rong, J., Harper, D., Huang, B., Li, R., Zhang, X., Chen, D., 2020: The latest Ordovician Hirnantian brachiopod faunas: New global insights. Earth-Science Reviews, 103280. https://doi.org/10.1016/j.earscirev.2020.103280

Bykova, N., LoDuca, S. T., Ye, Q., Marusin, V., Grazhdankin, D., Xiao, S., 2020: Seaweeds through time: Morphological and ecological analysis of Proterozoic and early Paleozoic benthic macroalgae. Precambrian Research, 105875. https://doi.org/10.1016/j.precamres.2020.105875

Gataulina, G. M., Arkad'ev , V. V., 2010: Istoriâ paleontologičeskoj kollekcii Èduarda Ivanoviča Èjhval'da k monografii «Paleontologiâ Rossii». Vestnik Leningradskogo Universiteta, ser. geol. i geogr., 3, 48-58.

Lam, A. R., Sheffield, S. L., Matzke, N. J., 2020: Estimating dispersal and evolutionary dynamics in diploporan blastozoans (Echinodermata) across the great Ordovician biodiversification event. Paleobiology, 1-23. https://doi.org/10.1017/pab.2020.24

Sorci, A., Cirilli, S., Clayton, G., Corrado, S., Hints, O., Goodhue, R., Schito, A., Spina, A., 2020: Palynomorph optical analyses for thermal maturity assessment of Upper Ordovician (Katian-Hirnantian) rocks from Southern Estonia. Marine and Petroleum Geology, 120, 104574. https://doi.org/10.1016/j.marpetgeo.2020.104574

Riikoja, H., 1930: Tiefenkarten und morfometrische Datum der neugeloteten Seen. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 37, 121-215.

Seidlitz, C., 1878: Ergebnisse des livländischen Generalnivellements. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 4, 3-25; 90-103.

Reuter, G., 1885: Die Beyrichien der obersilurischen Diluvialgeschiebe Ostpreussens. Zeitschrift der Deutschen Geologischen Gesellschaft, 37, 3, 621-679.

Müller, F., 1857: Der Wasserfall bei Narva. Inland, 45, 737-742.

Verte, A., 1958: Characteristic features of the formation of groundwater in the Estonian S.S.R. [Особенности формирования подземных вод Эстонской ССР]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, II, 93-104.

Anonymous, 1924: Viirsavide uurimine Läänemere-mail. Loodus, 11-12, 595-596.

Eichvald, K., 1924: Soode ja rabade tekkimine. Loodus, III, 9, 455-472.

Luts, K., 1924: Põlevkivi-utmise meetodid ja nende mõju esiõli omaduste peale. Loodus, III, 7, 354-374.

Kark, J., 1924: Eesti mineraalvarad. Eesti Majandus, 399-407.

Anonymous, 1923: Tartu Ülikooli Geoloogia-Muuseum. Loodus, II, 4, 237-241.

Mõlder, L., 2015: Agu Aarna 100. Oil Shale, 32, 3, 288-290. https://doi.org/10.3176/oil.2015.3.07

Kirsimäe, K., 2015: Editors page. What shall we do with oil shale processing solid waste?. Oil Shale, 32, 3, 201-203. https://doi.org/10.3176/oil.2015.3.01

Sepp, M., Pae, T., Tammiksaar, E., 2015: The story of oil shale discovery in Estonia. Oil Shale, 32, 1, 98-106. https://doi.org/10.3176/oil.2015.1.07

Sepp, M., Pae, T., Tammiksaar, E., 2018: Oil shale in Estonia in the 19th century - from rediscovery to usage. Oil Shale, 35, 1, 84-95. https://doi.org/10.3176/oil.2018.1.06

Veski, R., Veski, S., 2019: Aliphatic dicarboxylic acids from oil shale organic matter - historic review. Oil Shale, 36, 1, 76-95. https://doi.org/10.3176/oil.2019.1.06

Pihu, T., Konist, A., Puura, E., Liira, M., Kirsimäe, K., 2019: Properties and environmental impact of oil shale ash landfills. Oil Shale, 36, 2, 257-270. https://doi.org/10.3176/oil.2019.2.01

Paaver, P., Paiste, P., Liira, M., Kirsimäe, K., 2019: Alkali activation of Estonian Ca-rich oil shale ashes: a synthesis. Oil Shale, 36, 2S, 214-225. https://doi.org/10.3176/oil.2019.2S.11

Tammiksaar, E., Pae, T., 2012: Tolli kraav. Eesti Loodus, 11, 24-25.

Beyschlag, F., zur Mühlen, L., 1918: Die Bodenschätze Esthlands. Zeitschrift für praktische Geologie, 26, 10, 141-149.

Kann, J., 2010: In remembrance of Agu Aarna. Oil shale chemist and technologist. Oil Shale, 27, 4, 361-363.

Tohver, T., 2010: Utilization of waste rock from oil shale mining. Oil Shale, 27, 4, 321-330. https://doi.org/10.3176/oil.2010.4.05

Valgma, I., 2009: Editors page. Oil shale mining-related research in Estonia. Oil Shale, 26, 4, 445-450. https://doi.org/10.3176/oil.2009.4.01

Marini, F., Raukas, A., 2009: Lechattlierite-bearing microspherules from semicoke hill (KiviõIi, Estonia): contribution to the contamination problem of natural microtetektites. Oil Shale, 26, 3, 415-423. https://doi.org/10.3176/oil.2009.3.06

Reinsalu, E., 2008: Editors page. The 70th anniversary of mining engineering in Estonia. Oil Shale, 25, 2, 97-99. https://doi.org/10.3176/oil.2008.2S.01

Tammiksaar, 2014, 2014: The birth of the Estonian oil shale industry - links to Russia and Scotland. Oil Shale, 31, 2, 195-206. https://doi.org/10.3176/oil.2014.2.09

Reinsalu, E., 2014: Editors page. 30 years of the journal Oil Shale. Oil Shale, 31, 4, 313-314. https://doi.org/10.3176/oil.2014.4.01

Orviku, K., 1937: Arvulisi andmeid Tartu Ülikooli Geoloogiainstituudi Toimetuste ja geoloogikabineti ja -muuseumi kirjandusvahetuse kohta. Eesti Loodus, V, 3, 132-134.

Kose, Marika, Kose, Mati, 2007: Luitemaa looduskaitseala. Eesti Loodus, 7, 24-26.

Vares, T., 2007: Kalametsa kanjon. Eesti Loodus, 6, 42-43.

Einasto, R., 2020: Endel Kasemets 4. detsember 1933 - 13. aprill 2020. Eesti Loodus, 72-72.

Eichwald, E., 1843: Ueber das Seifengebirge des Ural und seine organischen Einschlüsse. Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches und der angränzenden Länder Asiens , 8, 157-185.

Engelhardt, M., Ulprecht, E., 1830: Bemerkungen über das geognostische Gemälde von Ehstland und Livland. Archiv für Mineralogie, Geognosie, Bergbau und Hüttenkunde, II, 174-76.

Dames, W., 1890: Über die Schichtenfolge der Silurbildungen Gotlands und ihre Beziehungen zu obersilurischen Geschieben Norddeutschlands. Sitzungsberichte der Königlich Preussischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin, II, 1111-1129.

Schmidt, C., 1856: Ueber die devonischen Dolomit-Thone der Umgegend Dorpats. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 483-500.

Aubrechtová, M., Meidla, T., 2020: Lituitid cephalopods from the upper Darriwilian and basal Sandbian (Middle–Upper Ordovician) of Estonia. GFF, 1-30. https://doi.org/10.1080/11035897.2020.1762723

Kohv, M., Talviste, P., Kalm, V., Hang, T., 2006: Kui maa kaob jalge alt: Sauga maalihe. Eesti Loodus, 11, 10-15.

Maran, H., 2006: Väike järvedemaa Pandivere kõrgustiku jalamil. Eesti Loodus, 9, 38-41.

Nõges, T., 2006: Heas seisundis Võrtsjärv ja keskpärane Peipsi. Eesti Loodus, 9, 34-37.

Tinn, O., Meidla, T., 2006: Kivistunud sammalloomad. Eesti Loodus, 9, 18-21.

Metsur, M., 2006: Võrtsjärv, Emajõgi ja meie. Eesti Loodus, 9, 6-11.

Tammemäe, O., 2006: Kes on keskkonnaohvitser?. Eesti Loodus, 7, 25-25.

Müür, R., 2006: Märjamaa järtade maastikukaitseala. Eesti Loodus, 6, 26-27.

Karofeld, E., 2006: Jääksood soodeks tagasi. Eesti Loodus, 6, 16-20.

Kurvits, T., 2006: Kuidas mineraale koguda ja hoida. Eesti Loodus, 4, 38-43.

Tinn, O., Meidla, T., 2006: Kuidas koguda kivistisi. Eesti Loodus, 3, 34-37.

Verš, E., Puura, I., 2006: Astrobioloogia otsib elu lätteid. Eesti Loodus, 3, 22-25.

Uibopuu, E., Sohar, K., 2006: Geoloogid jõudsid esimese sügiskoolini. Eesti Loodus, 2, 48-50.

Müür, R., 2006: Rabivere maastikukaitseala. Eesti Loodus, 2, 26-27.

Kink, H., Hääl, M.-L., 2006: Linna allikad Tallinnas. Eesti Loodus, 2, 20-22.

Terasmaa, J., 2006: Vaidasoo meteoriidikraater. Eesti Loodus, 1, 50-50.

Laane, M., 2006: Tartu ülikooli kuulsate geoloogide eraelust. Eesti Loodus, 1, 34-38.

Pajula, R., 2006: Kui palju on Eestis soid?. Eesti Loodus, 1, 14-19.

Sohar, K., 2006: Karpvähilised - võimalus selgitada järvede arengulugu. Eesti Loodus, 1, 20-23.

Kabanov, O. M., 1960: Opyt primeneniâ kombinirovannogo profilirovaniâ dlâ vyâvleniâ glubinnogo karsta na Èstonskom mestoroždenii gorûčih slancev [Опыт применения комбинированного профилирования для выявления глубинного карста на Эстонском месторождении горючих сланцев]. Razvedka i ohrana nedr, 3, 55-57.

Liivrand, E., 1979: Õietolmusadu. Eesti Loodus, 36-37.

Öpik, A., 1925: Über die Kalksandsteinfacies des Vaginatenkalkes auf der Halbinsel Baltischport und über ein Acidaspis-Pygidium aus denselben Schichten. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 4, 1-7.

Truu, H., 1954: Põlevkivi-kukersiidi olemusest ja omadustest [О природе и свойствах сланца-кукерсита]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, III, 3, 381-390.

Orviku, K., 1958: Naučnaâ sessiâ posvâŝennaâ 50-j godovŝine so dnâ smerti akademika F. B. Šmidta [Научная сессия посвященная 50-й годовщине со дня смерти академика Ф. Б. Шмидта]. Izvestiya Akademii Nauk ESSR, Seriya Tehn. i Fiz.-Mat. Nauk, 7, 4, 376-377.

Orviku, K., 1935: Geoloogilised õppeekskursioonid 1935. a. kevadel. Eesti Loodus, III, 4, 141-143.

Orviku, K., 1936: Geoloogilise uurimistöö korraldusest Eestis. Eesti Rahvuslaste Klubi Toimetised, 3, 56-64.

Orviku, K., 1927: Die Rautenvariationen bei Echinosphaerites aurantium Gyll. und ihre stratigraphische Verbreitung im estnischen Ordovicium. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 8, 1-16.

Öpik, A., 1930: Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-C3-)Stufe in Eesti. IV. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIX, 2, 1-34.

Schmidt, C., 1857: Die grauen untersilurischen Thone der Nordküste Ehstlands. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 3, 507-516.

Janusson, V., 1940: Jooni ehituslubjakivist Tallinna ümbruses. Loodusesõber, aprill, 19-20.

Janusson, V., 1940: Mõningad juhiseid geoloogiast huvitatuile. Loodusesõber, aprill, 16-17.

Männil, Ralf, 1940: Huvitavaid kivistisi Jõhvi lademest Allikalt. Loodusesõber, aprill, 18-18.

Neuhaus, H., 1940: Eesti aluspõhja uhkus - Eurypterus. Loodusesõber, aprill, 10-12.

Markus, E., 1925: Das Komplexenprofil von Jätasoo. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), XXXII, 1-2, 15-35.

Bekker, H., 1924: Ülevaade Loodusuurijate Seltsi liigete poolt toimetatavate suviste uurimistööde kohta Eestis eeloleval suvel, 1924. a-. Loodus, 5, 270-271.

Öpik, A., 1925: Über die Kalksandsteinfacies des Vaginatenkalkes auf der Halbinsel Baltischport und über ein Acidaspis-Pygidium aus denselben Schichten. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), XXXII, 1-2, 1-7.

Scupin, H., 1928: Die stratigraphisse Stellung der Devonschichten im Südosten Estlands. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIII, 2, 1-9.

Bogoyavlenskaya, O. V., 2001: Characterization of the Devonian Stromatoporoids of the Russian Platform [К характеристике девонских строматопорат Русской платформы]. Paleontologicheski Zhurnal, 4, 16-23.

Kochenov, A. V., Baturin, N., 2002: The Paragenesis of Organic Matter, Phosphorus, and Uranium in Marine Sediments. Lithology and Mineral Resources, 37, 2, 126–140.

Kogerman, P. N., 1927: The Chemical Nature of Estonian Oil-Shale. The Origin of Oil-Shales. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 34, 2, 166-182.

Rateyev, M. A., Gradusov, B. P., 1971: Tipy smešannoslojnyh obrazovanij slûda-montmorillonitovogo râda v metabentonitah silura-ordovika Pribaltiki [Типы смешаннослойных образований слюда-монтмориллонитового ряда в метабентонитах силура-ордовика Прибалтики]. Litologiya i poleznye iskopayemye, 2, 74-93.

Nikonov, A. A., 2004: Priznaki paleocunami v rannegolocenovom ozere Kunda (ûžnoe poberež'e Finskogo zaliva) [Признаки палеоцунами в раннеголоценовом озере Кунда (южное побережье Финского залива)]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 396, 1, 81-84.

Molodkov, A., 1986: Application of ESR to the dating of subfossil shells from marine deposits. Ancient TL, 4, 3, 49-55.

Vinn, O., Ernst, A., Wilson, M. A., Toom, U., 2020: Symbiosis of rugose corals with the cystoporate bryozoan Fistulipora prhidolensis in the Pridoli (Latest Siluriuan) of Saaremaa, Estonia. Palaios, 35, 6, 237-244. https://doi.org/10.2110/palo.2020.019

Masing, V., 1968: Rabadest, nende arengust ja uurimisest. Eesti Loodus, 8, 451-457.

Mälgi, U., 1976: Über die Hydrochemie der Moorgewässer Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 3, 245-248.

Mälgi, U., 1976: Über die chemische Zusammensetzung der Torfablagerungen des Moores Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 2, 162-165.

Markus, E., 1943: Põhjavee uurimised Tammistu Jürisoos. Publicationes Instituti Universitatis Tartuensis/Dorpatensis Geographici, 25, 1-9.

Raukas, A., Martin, E., 1987: Meždunarodnoe soveŝanie po izučeniû beregovoj zony [Международное совещание по изучению береговой зоны]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 3, 140-141.

Noormets, R., Flodén, T., 2002: Glacial deposits and Late Weichselian ice-sheet dynamics in the northeastern Baltic Sea. Boreas, 31, 1, 36-56. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2002.tb01054.x

Plado, J., Preeden, U., Jõeleht, A., Pesonen, L. J., Mertanen, S., 2016: Palaeomagnetism of Middle Ordovician Carbonate Sequence, Vaivara Sinimäed Area, Northeast Estonia, Baltica. Acta Geophysica, 64, 5, 1391-1411. https://doi.org/10.1515/acgeo-2016-0066

Linkrus, E., 1971: The development of the relief of the Käsmu Peninsula in the Holocene. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 282, 31-45.

Öpik, A., 1926: Über den estländischen Blauen Ton. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 6, .

Künnapuu, S., 1960: Kaks XVI sajandi maakaarti. Eesti Loodus, 6, 358-360.

Kink, H., Tubli, T., 2006: Virumaa loodusmälestised. Keskkonnatehnika, 7, 40-41.

Kink, H., Metslang, T., Tubli, T., 2006: Pakri poolsaare vesi. Keskkonnatehnika, 4, 12-13.

Kink, H., Raukas, A., 2003: Kas kaitsealadel soovitada ökoturismi või seiklusturismi?. Keskkonnatehnika, 4, 35-35.

Kink, H., Andresmaa, E., 1997: Turbamaardla või veesäilitusala. Keskkonnatehnika, 3, 10-10.

Donner, J. J., 1966: A comparison between the Late-glacial and Post-glacial shore-lines in Estonia and south-western Finland. Societas Scientiarum Fennica. Commentationes Physico-Mathematicae, 31, 11, .

Karise, V., Lahermo, P., 1994: Eestin hydrogeologian päähiirteet. Vesitalous, 5, 22-25.

Ilomets, M., 1980: Ob opredelenii vozrasta sloev torfa na osnove ih obemnogo vesa [Об определении возраста слоев торфа на основе их объемного веса]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 29, 3, 121-121.

Ilomets, M., 1980: On the connections between the accumulation speed of peat and the primary bog productivity in the south-western Estonia. Botanicheskii Zhurnal, 65, 9, 1237-1244.

Poska, A., Veski, S., 1999: Man and environment at 9500BP. A palynological study of an Early-Mesolithic settlement site in South-West Estonia. Acta Palaeobotanica, Suppl2, 603-607.

Kisand, A., Kirsi, A., Ehapalu, K., Alliksaar, T., Heinsalu, A., Tõnno, I., Leeben, A., Nõges, P., 2017: Development of large shallow Lake Peipsi (North-Eastern Europe) over the Holocene based on the stratigraphy of phosphorus fractions. Journal of Paleolimnology, 58, 1, 43-56. https://doi.org/10.1007/s10933-017-9954-2

Lepane, V., Morriset, M., Viitak, A., Laane, M., Alliksaar, T., 2010: Partitioning of metals between operational fractions in the sediment record from Lake Peipsi. Chemistry and Ecology, 26, sup2, 35-48. https://doi.org/10.1080/02757540.2010.501031

Makarõtševa, N., Lepane, V., Alliksaar, T., Heinsalu, A., 2010: A 10,000 year record of sediment pore-water dissolved organic matter characteristics from Lake Peipsi as revealed by HPSEC. Chemistry and Ecology, 26, sup2, 13-24. https://doi.org/10.1080/02757540.2010.501030

Leeben, A., Heinsalu, A., Alliksaar, T., Vassiljev, J., 2010: High-resolution spectroscopic study of pore-water dissolved organic matter in Holocene sediments of Lake Peipsi (Estonia/Russia). Hydrobiologia, 646, 1, 21-31. https://doi.org/10.1007/s10750-010-0174-2

Peetermann, S., 2015: Eesti Geoloogia Selts 2009-2014. Kroonika. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 54-58.

Aaloe, Aasa, 2015: Eesti Geoloogia Selts 2009-2014. Auliikmed. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 49-53.

All, T., 2015: Kas riik vajab geoloogiat?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 43-48.

Aaloe, Aasa, 2015: G.A.L.R.-ist võrsunud kvartett. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 28-42.

Kildjer, P., 2015: Eesti Geoloogia Selts 25. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 7-27.

Põldvere, Anne, 2015: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 5-5.

Peetermann, S., 2009: Geoloogia Selts 2006-2009. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 44-47.

Pärtel, T., 2009: Saaremaa geopark - kas ulme või reaalsus?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 39-43.

Orru, M., 2009: Uus suund eesti turba kasutamisel - võimalused balneoloogias. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 32-38.

Pirrus, E., 2009: Rändrahnudest Võrtsjärve ümbruses ja Tartumaal üldse. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 30-31.

Kalm, V., 2009: Kvaternaari setete (Järva moreeni) levikust Võrtsjärve lähikonnas. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 27-29.

Veisson, M., 2009: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 5-5.

Sakson, M., 2006: Seltsi tegevusest. Liikmeskonna kroonika. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 40-44.

Põldvere, Anne, 2006: Arvamusuuring geoloogiast. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 38-40.

Viiul, M., 2006: Loodusfilmidest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 37-38.

Raudsep, R., Täht, K., 2006: Geopargid geoloogilise pärandi kaitseks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 34-37.

Perens, H., 2006: Kas Eesti paekivi on dekoratiivne?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 24-28.

Kadastik, E., 2006: Geoloogilisest kaardistamisest viimastel aastakümnetel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 22-24.

Kajak, K., 2006: Meenutusi geoloogilise kaardistamise radadelt. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 15-22.

Põldvere, Anne, 2006: Mõtteid eesti geoloogidest ja geoloogiast aastal 2005. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 10-15.

Oraspõld, A., 2006: 185 aastat geoloogiaharidust Tartu Ülikoolis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 5-10.

All, T., 2006: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 4-4.

Sakson, M., 2002: Seltsi tegevusest. Liikmeskonnakroonika. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 65-69.

Pirrus, E., 2002: Neugrundi impaktstruktuuri vanusest Loode-Eesti Kambriumi läbilõigete analüüsi alusel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 54-64.

Reinsalu, E., 2002: Maapõue tektooniline rikutus mäemehe vaatevinklist. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 48-53.

Mõistlik, M., Pirrus, E., 2002: Särghaua geoloogiabaas tektoonilisel rikkel?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 44-47.

Pirrus, E., 2002: Eesti Siluri karbonaatkivimite lõhelisusest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 11-26.

Suuroja, K., 2002: Rebendrikked Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 5-10.

All, T., Raudsep, R., 2002: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 4-4.

Perens, H., 1999: 26. peatus. Varbola linnus. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 70-70.

Perens, H., 1999: 24. peatus. Orgita paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 67-68.

Perens, H., 1999: 21. peatus. Kullamaa vana paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 20. peatus. Kurevere paekarjäär. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 16. peatus. Kirbla pank ja pangapealne. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 57-58.

Perens, H., 1999: 13. peatus. Pusku paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 55-56.

Perens, H., 1999: 12. peatus. Paljand endise Eigla paemurru lähedal. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 54-55.

Perens, H., 1999: 11. peatus. Pullapää klindimägi. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 53-53.

Perens, H., 1999: 8. peatus. Lyckholmi muuseum ja Saare mõisa paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 50-50.

Perens, H., 1999: 4. peatus. Rummu karjääri kirdesein. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 48-48.

Perens, H., 1999: 2. peatus. Vasalemma vana paekarjäär (rallirada). Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 46-46.

Hints, O., 2006: Milline on Eesti loodusteaduslike kogude hetkeolukord?. Eesti Loodus, 12, 11-11.

Raudsep, R., 1999: Eluta looduse kaitse olukorrast Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 33-34.

Raudsep, R., 1999: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 3-3.

Martin, E., Schwartz, M. L., 1991: Geomorphic evolution of the Narva-Luuga coast, U. S. S. R.. Shore and Beach, 59, 2, 28-32.

Lahtvee, V., 1997: Naftatransiit ja keskkonnaohud Läänemere piirkonnas. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 67-70.

Lutt, J., 1997: Eesti merekaartidest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 59-66.

Kask, J., Raudsep, R., Talpas, A., 1997: Mere geoloogilisest kaardistamisest Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 52-58.

Reinsalu, E., 1997: Kas Soome lahe tunnel on realistlik idee?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 46-51.