Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (10778)

Leitud 10778 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Öpik, A., 1934: Ristnacrinus, a new ordovician crinoid from Estonia. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XXVII, 8, 1-8.

Ausich, W. I., Rozhnov, S. V., Kammer, T. W., 2015: Iocrinid Crinoids from the Ordovician of the Baltic Region, Estonia. Paleontological Journal, 49, 2, 145-152. https://doi.org/10.1134/S0031030115020069

Vinn, O., Toom, U., 2015: Some encrusted hardgrounds from the Ordovician of Estonia (Baltica). Carnets de Géologie, 15, 7, 63-70. https://doi.org/ 10.4267/2042/56744

Rozhnov, S. V., 2012: Reinterpretation of Baltic Ordovician Heckerites multistellatus Rozhnov, 1987 as a possible paracrinoid based on new material. Zoosymposia, 7, 307-316. https://doi.org/10.11646/zoosymposia.7.1.28

Doweld, A. B., 2012: Heckerocrinus, a new substitute generic name for fossil crinoid Bockia Hecker 1940 (Echinodermata: Crinoidea) non Reisinger 1924 (Vermes: Turbellaria). Paläontologische Zeitschrift, 86, 4, 457-458. https://doi.org/10.1007/s12542-012-0148-y

Hecker, R. F., 1938: New data on Rhipidocystis Jkl (Oder Digitata n. o. class Carpoidea Jkl) and on a new Genus Bockia (subclass Eocrinoidea Jkl. class Crinoidea Mill.) from the Ordovician of Leningrad province, USSR, and Estonia [Новые данные о роде Rhipidocystis Jkl (отряд Digitata n. o., класс Carpoidea Jkl) и новый род Bockia (подкласс Eocrinoidea Jkl, класс Crinoidea Mill.) из нижнего силура Ленинградской области СССР и Эстонии]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 19, 5, 421-425.

Rong, J., Harper, D., Huang, B., Li, R., Zhang, X., Chen, D., 2020: The latest Ordovician Hirnantian brachiopod faunas: New global insights. Earth-Science Reviews, 103280. https://doi.org/10.1016/j.earscirev.2020.103280

Bykova, N., LoDuca, S. T., Ye, Q., Marusin, V., Grazhdankin, D., Xiao, S., 2020: Seaweeds through time: Morphological and ecological analysis of Proterozoic and early Paleozoic benthic macroalgae. Precambrian Research, 105875. https://doi.org/10.1016/j.precamres.2020.105875

Gataulina, G. M., Arkad'ev , V. V., 2010: Istoriâ paleontologičeskoj kollekcii Èduarda Ivanoviča Èjhval'da k monografii «Paleontologiâ Rossii». Vestnik Leningradskogo Universiteta, ser. geol. i geogr., 3, 48-58.

Lam, A. R., Sheffield, S. L., Matzke, N. J., 2020: Estimating dispersal and evolutionary dynamics in diploporan blastozoans (Echinodermata) across the great Ordovician biodiversification event. Paleobiology, 1-23. https://doi.org/10.1017/pab.2020.24

Sorci, A., Cirilli, S., Clayton, G., Corrado, S., Hints, O., Goodhue, R., Schito, A., Spina, A., 2020: Palynomorph optical analyses for thermal maturity assessment of Upper Ordovician (Katian-Hirnantian) rocks from Southern Estonia. Marine and Petroleum Geology, 120, 104574. https://doi.org/10.1016/j.marpetgeo.2020.104574

Riikoja, H., 1930: Tiefenkarten und morfometrische Datum der neugeloteten Seen. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 37, 121-215.

Seidlitz, C., 1878: Ergebnisse des livländischen Generalnivellements. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 4, 3-25; 90-103.

Reuter, G., 1885: Die Beyrichien der obersilurischen Diluvialgeschiebe Ostpreussens. Zeitschrift der Deutschen Geologischen Gesellschaft, 37, 3, 621-679.

Müller, F., 1857: Der Wasserfall bei Narva. Inland, 45, 737-742.

Verte, A., 1958: Characteristic features of the formation of groundwater in the Estonian S.S.R. [Особенности формирования подземных вод Эстонской ССР]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, II, 93-104.

Eichvald, K., 1924: Soode ja rabade tekkimine. Loodus, III, 9, 455-472.

Luts, K., 1924: Põlevkivi-utmise meetodid ja nende mõju esiõli omaduste peale. Loodus, III, 7, 354-374.

Kark, J., 1924: Eesti mineraalvarad. Eesti Majandus, 399-407.

Mõlder, L., 2015: Agu Aarna 100. Oil Shale, 32, 3, 288-290. https://doi.org/10.3176/oil.2015.3.07

Kirsimäe, K., 2015: Editors page. What shall we do with oil shale processing solid waste?. Oil Shale, 32, 3, 201-203. https://doi.org/10.3176/oil.2015.3.01

Sepp, M., Pae, T., Tammiksaar, E., 2015: The story of oil shale discovery in Estonia. Oil Shale, 32, 1, 98-106. https://doi.org/10.3176/oil.2015.1.07

Sepp, M., Pae, T., Tammiksaar, E., 2018: Oil shale in Estonia in the 19th century - from rediscovery to usage. Oil Shale, 35, 1, 84-95. https://doi.org/10.3176/oil.2018.1.06

Veski, R., Veski, S., 2019: Aliphatic dicarboxylic acids from oil shale organic matter - historic review. Oil Shale, 36, 1, 76-95. https://doi.org/10.3176/oil.2019.1.06

Pihu, T., Konist, A., Puura, E., Liira, M., Kirsimäe, K., 2019: Properties and environmental impact of oil shale ash landfills. Oil Shale, 36, 2, 257-270. https://doi.org/10.3176/oil.2019.2.01

Paaver, P., Paiste, P., Liira, M., Kirsimäe, K., 2019: Alkali activation of Estonian Ca-rich oil shale ashes: a synthesis. Oil Shale, 36, 2S, 214-225. https://doi.org/10.3176/oil.2019.2S.11

Tammiksaar, E., Pae, T., 2012: Tolli kraav. Eesti Loodus, 11, 24-25.

Beyschlag, F., zur Mühlen, L., 1918: Die Bodenschätze Esthlands. Zeitschrift für praktische Geologie, 26, 10, 141-149.

Kann, J., 2010: In remembrance of Agu Aarna. Oil shale chemist and technologist. Oil Shale, 27, 4, 361-363.

Tohver, T., 2010: Utilization of waste rock from oil shale mining. Oil Shale, 27, 4, 321-330. https://doi.org/10.3176/oil.2010.4.05

Valgma, I., 2009: Editors page. Oil shale mining-related research in Estonia. Oil Shale, 26, 4, 445-450. https://doi.org/10.3176/oil.2009.4.01

Marini, F., Raukas, A., 2009: Lechattlierite-bearing microspherules from semicoke hill (KiviõIi, Estonia): contribution to the contamination problem of natural microtetektites. Oil Shale, 26, 3, 415-423. https://doi.org/10.3176/oil.2009.3.06

Reinsalu, E., 2008: Editors page. The 70th anniversary of mining engineering in Estonia. Oil Shale, 25, 2, 97-99. https://doi.org/10.3176/oil.2008.2S.01

Tammiksaar, 2014, 2014: The birth of the Estonian oil shale industry - links to Russia and Scotland. Oil Shale, 31, 2, 195-206. https://doi.org/10.3176/oil.2014.2.09

Reinsalu, E., 2014: Editors page. 30 years of the journal Oil Shale. Oil Shale, 31, 4, 313-314. https://doi.org/10.3176/oil.2014.4.01

Orviku, K., 1937: Arvulisi andmeid Tartu Ülikooli Geoloogiainstituudi Toimetuste ja geoloogikabineti ja -muuseumi kirjandusvahetuse kohta. Eesti Loodus, V, 3, 132-134.

Kose, Marika, Kose, Mati, 2007: Luitemaa looduskaitseala. Eesti Loodus, 7, 24-26.

Vares, T., 2007: Kalametsa kanjon. Eesti Loodus, 6, 42-43.

Einasto, R., 2020: Endel Kasemets 4. detsember 1933 - 13. aprill 2020. Eesti Loodus, 72-72.

Eichwald, E., 1843: Ueber das Seifengebirge des Ural und seine organischen Einschlüsse. Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches und der angränzenden Länder Asiens , 8, 157-185.

Engelhardt, M., Ulprecht, E., 1830: Bemerkungen über das geognostische Gemälde von Ehstland und Livland. Archiv für Mineralogie, Geognosie, Bergbau und Hüttenkunde, II, 174-76.

Dames, W., 1890: Über die Schichtenfolge der Silurbildungen Gotlands und ihre Beziehungen zu obersilurischen Geschieben Norddeutschlands. Sitzungsberichte der Königlich Preussischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin, II, 1111-1129.

Schmidt, C., 1856: Ueber die devonischen Dolomit-Thone der Umgegend Dorpats. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 483-500.

Aubrechtová, M., Meidla, T., 2020: Lituitid cephalopods from the upper Darriwilian and basal Sandbian (Middle–Upper Ordovician) of Estonia. GFF, 1-30. https://doi.org/10.1080/11035897.2020.1762723

Kohv, M., Talviste, P., Kalm, V., Hang, T., 2006: Kui maa kaob jalge alt: Sauga maalihe. Eesti Loodus, 11, 10-15.

Maran, H., 2006: Väike järvedemaa Pandivere kõrgustiku jalamil. Eesti Loodus, 9, 38-41.

Nõges, T., 2006: Heas seisundis Võrtsjärv ja keskpärane Peipsi. Eesti Loodus, 9, 34-37.

Tinn, O., Meidla, T., 2006: Kivistunud sammalloomad. Eesti Loodus, 9, 18-21.

Metsur, M., 2006: Võrtsjärv, Emajõgi ja meie. Eesti Loodus, 9, 6-11.

Tammemäe, O., 2006: Kes on keskkonnaohvitser?. Eesti Loodus, 7, 25-25.

Müür, R., 2006: Märjamaa järtade maastikukaitseala. Eesti Loodus, 6, 26-27.

Karofeld, E., 2006: Jääksood soodeks tagasi. Eesti Loodus, 6, 16-20.

Kurvits, T., 2006: Kuidas mineraale koguda ja hoida. Eesti Loodus, 4, 38-43.

Tinn, O., Meidla, T., 2006: Kuidas koguda kivistisi. Eesti Loodus, 3, 34-37.

Verš, E., Puura, I., 2006: Astrobioloogia otsib elu lätteid. Eesti Loodus, 3, 22-25.

Uibopuu, E., Sohar, K., 2006: Geoloogid jõudsid esimese sügiskoolini. Eesti Loodus, 2, 48-50.

Müür, R., 2006: Rabivere maastikukaitseala. Eesti Loodus, 2, 26-27.

Kink, H., Hääl, M.-L., 2006: Linna allikad Tallinnas. Eesti Loodus, 2, 20-22.

Terasmaa, J., 2006: Vaidasoo meteoriidikraater. Eesti Loodus, 1, 50-50.

Laane, M., 2006: Tartu ülikooli kuulsate geoloogide eraelust. Eesti Loodus, 1, 34-38.

Pajula, R., 2006: Kui palju on Eestis soid?. Eesti Loodus, 1, 14-19.

Sohar, K., 2006: Karpvähilised - võimalus selgitada järvede arengulugu. Eesti Loodus, 1, 20-23.

Kabanov, O. M., 1960: Opyt primeneniâ kombinirovannogo profilirovaniâ dlâ vyâvleniâ glubinnogo karsta na Èstonskom mestoroždenii gorûčih slancev [Опыт применения комбинированного профилирования для выявления глубинного карста на Эстонском месторождении горючих сланцев]. Razvedka i ohrana nedr, 3, 55-57.

Liivrand, E., 1979: Õietolmusadu. Eesti Loodus, 36-37.

Öpik, A., 1925: Über die Kalksandsteinfacies des Vaginatenkalkes auf der Halbinsel Baltischport und über ein Acidaspis-Pygidium aus denselben Schichten. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 4, 1-7.

Truu, H., 1954: Põlevkivi-kukersiidi olemusest ja omadustest [О природе и свойствах сланца-кукерсита]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, III, 3, 381-390.

Orviku, K., 1958: Naučnaâ sessiâ posvâŝennaâ 50-j godovŝine so dnâ smerti akademika F. B. Šmidta [Научная сессия посвященная 50-й годовщине со дня смерти академика Ф. Б. Шмидта]. Izvestiya Akademii Nauk ESSR, Seriya Tehn. i Fiz.-Mat. Nauk, 7, 4, 376-377.

Orviku, K., 1935: Geoloogilised õppeekskursioonid 1935. a. kevadel. Eesti Loodus, III, 4, 141-143.

Orviku, K., 1927: Die Rautenvariationen bei Echinosphaerites aurantium Gyll. und ihre stratigraphische Verbreitung im estnischen Ordovicium. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 8, 1-16.

Öpik, A., 1930: Beiträge zur Kenntnis der Kukruse-(C2-C3-)Stufe in Eesti. IV. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIX, 2, 1-34.

Schmidt, C., 1857: Die grauen untersilurischen Thone der Nordküste Ehstlands. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, 1, 3, 507-516.

Janusson, V., 1940: Jooni ehituslubjakivist Tallinna ümbruses. Loodusesõber, aprill, 19-20.

Männil, Ralf, 1940: Huvitavaid kivistisi Jõhvi lademest Allikalt. Loodusesõber, aprill, 18-18.

Neuhaus, H., 1940: Eesti aluspõhja uhkus - Eurypterus. Loodusesõber, aprill, 10-12.

Markus, E., 1925: Das Komplexenprofil von Jätasoo. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), XXXII, 1-2, 15-35.

Bekker, H., 1924: Ülevaade Loodusuurijate Seltsi liigete poolt toimetatavate suviste uurimistööde kohta Eestis eeloleval suvel, 1924. a-. Loodus, 5, 270-271.

Öpik, A., 1925: Über die Kalksandsteinfacies des Vaginatenkalkes auf der Halbinsel Baltischport und über ein Acidaspis-Pygidium aus denselben Schichten. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), XXXII, 1-2, 1-7.

Scupin, H., 1928: Die stratigraphisse Stellung der Devonschichten im Südosten Estlands. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, XIII, 2, 1-9.

Bogoyavlenskaya, O. V., 2001: Characterization of the Devonian Stromatoporoids of the Russian Platform [К характеристике девонских строматопорат Русской платформы]. Paleontologicheski Zhurnal, 4, 16-23.

Kochenov, A. V., Baturin, N., 2002: The Paragenesis of Organic Matter, Phosphorus, and Uranium in Marine Sediments. Lithology and Mineral Resources, 37, 2, 126–140.

Kogerman, P. N., 1927: The Chemical Nature of Estonian Oil-Shale. The Origin of Oil-Shales. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 34, 2, 166-182.

Rateyev, M. A., Gradusov, B. P., 1971: Tipy smešannoslojnyh obrazovanij slûda-montmorillonitovogo râda v metabentonitah silura-ordovika Pribaltiki [Типы смешаннослойных образований слюда-монтмориллонитового ряда в метабентонитах силура-ордовика Прибалтики]. Litologiya i poleznye iskopayemye, 2, 74-93.

Nikonov, A. A., 2004: Priznaki paleocunami v rannegolocenovom ozere Kunda (ûžnoe poberež'e Finskogo zaliva) [Признаки палеоцунами в раннеголоценовом озере Кунда (южное побережье Финского залива)]. Doklady Akademii Nauk SSSR, 396, 1, 81-84.

Molodkov, A., 1986: Application of ESR to the dating of subfossil shells from marine deposits. Ancient TL, 4, 3, 49-55.

Vinn, O., Ernst, A., Wilson, M. A., Toom, U., 2020: Symbiosis of rugose corals with the cystoporate bryozoan Fistulipora prhidolensis in the Pridoli (Latest Siluriuan) of Saaremaa, Estonia. Palaios, 35, 6, 237-244. https://doi.org/10.2110/palo.2020.019

Masing, V., 1968: Rabadest, nende arengust ja uurimisest. Eesti Loodus, 8, 451-457.

Mälgi, U., 1976: Über die Hydrochemie der Moorgewässer Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 3, 245-248.

Mälgi, U., 1976: Über die chemische Zusammensetzung der Torfablagerungen des Moores Nigula. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Biology, 25, 2, 162-165.

Markus, E., 1943: Põhjavee uurimised Tammistu Jürisoos. Publicationes Instituti Universitatis Tartuensis/Dorpatensis Geographici, 25, 1-9.

Raukas, A., Martin, E., 1987: Meždunarodnoe soveŝanie po izučeniû beregovoj zony [Международное совещание по изучению береговой зоны]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 3, 140-141.

Noormets, R., Flodén, T., 2002: Glacial deposits and Late Weichselian ice-sheet dynamics in the northeastern Baltic Sea. Boreas, 31, 1, 36-56. https://doi.org/10.1111/j.1502-3885.2002.tb01054.x

Plado, J., Preeden, U., Jõeleht, A., Pesonen, L. J., Mertanen, S., 2016: Palaeomagnetism of Middle Ordovician Carbonate Sequence, Vaivara Sinimäed Area, Northeast Estonia, Baltica. Acta Geophysica, 64, 5, 1391-1411. https://doi.org/10.1515/acgeo-2016-0066

Linkrus, E., 1971: The development of the relief of the Käsmu Peninsula in the Holocene. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 282, 31-45.

Öpik, A., 1926: Über den estländischen Blauen Ton. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 6, .

Künnapuu, S., 1960: Kaks XVI sajandi maakaarti. Eesti Loodus, 6, 358-360.

Kink, H., Tubli, T., 2006: Virumaa loodusmälestised. Keskkonnatehnika, 7, 40-41.

Kink, H., Metslang, T., Tubli, T., 2006: Pakri poolsaare vesi. Keskkonnatehnika, 4, 12-13.

Kink, H., Raukas, A., 2003: Kas kaitsealadel soovitada ökoturismi või seiklusturismi?. Keskkonnatehnika, 4, 35-35.

Kink, H., Andresmaa, E., 1997: Turbamaardla või veesäilitusala. Keskkonnatehnika, 3, 10-10.

Donner, J. J., 1966: A comparison between the Late-glacial and Post-glacial shore-lines in Estonia and south-western Finland. Societas Scientiarum Fennica. Commentationes Physico-Mathematicae, 31, 11, .

Karise, V., Lahermo, P., 1994: Eestin hydrogeologian päähiirteet. Vesitalous, 5, 22-25.

Ilomets, M., 1980: Ob opredelenii vozrasta sloev torfa na osnove ih obemnogo vesa [Об определении возраста слоев торфа на основе их объемного веса]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 29, 3, 121-121.

Ilomets, M., 1980: On the connections between the accumulation speed of peat and the primary bog productivity in the south-western Estonia. Botanicheskii Zhurnal, 65, 9, 1237-1244.

Poska, A., Veski, S., 1999: Man and environment at 9500BP. A palynological study of an Early-Mesolithic settlement site in South-West Estonia. Acta Palaeobotanica, Suppl2, 603-607.

Kisand, A., Kirsi, A., Ehapalu, K., Alliksaar, T., Heinsalu, A., Tõnno, I., Leeben, A., Nõges, P., 2017: Development of large shallow Lake Peipsi (North-Eastern Europe) over the Holocene based on the stratigraphy of phosphorus fractions. Journal of Paleolimnology, 58, 1, 43-56. https://doi.org/10.1007/s10933-017-9954-2

Lepane, V., Morriset, M., Viitak, A., Laane, M., Alliksaar, T., 2010: Partitioning of metals between operational fractions in the sediment record from Lake Peipsi. Chemistry and Ecology, 26, sup2, 35-48. https://doi.org/10.1080/02757540.2010.501031

Makarõtševa, N., Lepane, V., Alliksaar, T., Heinsalu, A., 2010: A 10,000 year record of sediment pore-water dissolved organic matter characteristics from Lake Peipsi as revealed by HPSEC. Chemistry and Ecology, 26, sup2, 13-24. https://doi.org/10.1080/02757540.2010.501030

Leeben, A., Heinsalu, A., Alliksaar, T., Vassiljev, J., 2010: High-resolution spectroscopic study of pore-water dissolved organic matter in Holocene sediments of Lake Peipsi (Estonia/Russia). Hydrobiologia, 646, 1, 21-31. https://doi.org/10.1007/s10750-010-0174-2

Peetermann, S., 2015: Eesti Geoloogia Selts 2009-2014. Kroonika. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 54-58.

Aaloe, Aasa, 2015: Eesti Geoloogia Selts 2009-2014. Auliikmed. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 49-53.

Aaloe, Aasa, 2015: G.A.L.R.-ist võrsunud kvartett. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 28-42.

Kildjer, P., 2015: Eesti Geoloogia Selts 25. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 7-27.

Põldvere, Anne, 2015: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 9, 5-5.

Peetermann, S., 2009: Geoloogia Selts 2006-2009. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 44-47.

Pärtel, T., 2009: Saaremaa geopark - kas ulme või reaalsus?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 39-43.

Orru, M., 2009: Uus suund eesti turba kasutamisel - võimalused balneoloogias. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 32-38.

Pirrus, E., 2009: Rändrahnudest Võrtsjärve ümbruses ja Tartumaal üldse. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 30-31.

Kalm, V., 2009: Kvaternaari setete (Järva moreeni) levikust Võrtsjärve lähikonnas. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 8, 27-29.

Sakson, M., 2006: Seltsi tegevusest. Liikmeskonna kroonika. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 40-44.

Põldvere, Anne, 2006: Arvamusuuring geoloogiast. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 38-40.

Viiul, M., 2006: Loodusfilmidest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 37-38.

Raudsep, R., Täht, K., 2006: Geopargid geoloogilise pärandi kaitseks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 34-37.

Perens, H., 2006: Kas Eesti paekivi on dekoratiivne?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 24-28.

Kadastik, E., 2006: Geoloogilisest kaardistamisest viimastel aastakümnetel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 22-24.

Kajak, K., 2006: Meenutusi geoloogilise kaardistamise radadelt. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 15-22.

Põldvere, Anne, 2006: Mõtteid eesti geoloogidest ja geoloogiast aastal 2005. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 10-15.

Oraspõld, A., 2006: 185 aastat geoloogiaharidust Tartu Ülikoolis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 7, 5-10.

Sakson, M., 2002: Seltsi tegevusest. Liikmeskonnakroonika. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 65-69.

Pirrus, E., 2002: Neugrundi impaktstruktuuri vanusest Loode-Eesti Kambriumi läbilõigete analüüsi alusel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 54-64.

Reinsalu, E., 2002: Maapõue tektooniline rikutus mäemehe vaatevinklist. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 48-53.

Mõistlik, M., Pirrus, E., 2002: Särghaua geoloogiabaas tektoonilisel rikkel?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 44-47.

Pirrus, E., 2002: Eesti Siluri karbonaatkivimite lõhelisusest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 11-26.

Suuroja, K., 2002: Rebendrikked Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 6, 5-10.

Perens, H., 1999: 26. peatus. Varbola linnus. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 70-70.

Perens, H., 1999: 24. peatus. Orgita paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 67-68.

Perens, H., 1999: 21. peatus. Kullamaa vana paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 20. peatus. Kurevere paekarjäär. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 16. peatus. Kirbla pank ja pangapealne. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 57-58.

Perens, H., 1999: 13. peatus. Pusku paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 55-56.

Perens, H., 1999: 12. peatus. Paljand endise Eigla paemurru lähedal. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 54-55.

Perens, H., 1999: 11. peatus. Pullapää klindimägi. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 53-53.

Perens, H., 1999: 8. peatus. Lyckholmi muuseum ja Saare mõisa paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 50-50.

Perens, H., 1999: 4. peatus. Rummu karjääri kirdesein. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 48-48.

Perens, H., 1999: 2. peatus. Vasalemma vana paekarjäär (rallirada). Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 46-46.

Hints, O., 2006: Milline on Eesti loodusteaduslike kogude hetkeolukord?. Eesti Loodus, 12, 11-11.

Raudsep, R., 1999: Eluta looduse kaitse olukorrast Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 33-34.

Raudsep, R., 1999: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 3-3.

Martin, E., Schwartz, M. L., 1991: Geomorphic evolution of the Narva-Luuga coast, U. S. S. R.. Shore and Beach, 59, 2, 28-32.

Lahtvee, V., 1997: Naftatransiit ja keskkonnaohud Läänemere piirkonnas. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 67-70.

Lutt, J., 1997: Eesti merekaartidest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 59-66.

Kask, J., Raudsep, R., Talpas, A., 1997: Mere geoloogilisest kaardistamisest Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 52-58.

Reinsalu, E., 1997: Kas Soome lahe tunnel on realistlik idee?. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 46-51.

Pirrus, E., 1997: Suured rändrahnud akvatooriumigeoloogia uurimisel. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 42-45.

Suuroja, K., Suuroja, S., Puurmann, T., 1997: Neugrundi struktuur kui impaktkraater. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 32-41.

Niin, M., 1997: Suursaare ja Suur-Tütarsaare aluskorra geoloogiast. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 25-31.

Kask, J., 1997: Rannikuseire algaastad Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 20-24.

Orviku, Kaarel, 1997: Soome lahe rannaprotsessid ja mereäärsed rajatised. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 14-19.

Ratas, U., Puurmann, E., 1997: Soome lahe saarte maastikud ja inimmõju nende kujunemisele. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 6-13.

Pirrus, E., 1997: Saateks. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2, 5-5.

Tomberg, E., 2001: Eesti loodus- ja kultuurilooline paekaart (II). Keskkonnatehnika, 6, 45-47.

Einasto, R., 2005: Tallinna ehituspaestiku läbilõige Paldiskis. Tallinna Tehnikakõrgkooli Toimetised, 6, 30-36.

Perens, H., 2001: Järvamaa paekivi ootab kasutajat. Keskkonnatehnika, 44-46.

Heinsalu, Ü., 1967: Karstilehtrid vajavad kaitset ja hooldamist. Sotsialistlik Põllumajandus, 4, 160-161.

Heinsalu, Ü., 1970: Maapinna sisselangemised Põhja-Eesti põldudel. Sotsialistlik Põllumajandus, 14, 641-642.

Türk, K., 1998: Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vee kvaliteedist Tallinnas. Keskkonnatehnika, 5, 4-5.

Trikkel, A., Kuusik, R., 2003: Eesti lubjakivid ja dolomiidid vääveldioksiidi sorbendina. Keskkonnatehnika, 4, 39-43.

Perens, H., 2004: Ida-Virumaa paeehitised üllatavad. Keskkonnatehnika, 2, 52-55.

Tomberg, E., 2004: Paas ja põlevkivi. Keskkonnatehnika, 2, 49-51.

Tomberg, E., 2001: Eesti loodus- ja kultuurilooline paekaart (I). Keskkonnatehnika, 5, 46-47.

Tamm, I., 1998: Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi ning Tallinna Kambriumi-Vendi põhjavee arvutimudel. Keskkonnatehnika, 2, 2-3.

Pontén, A., Plink-Björklund, P., 2007: Depositional environments in an extensive tide-influenced delta plain, Middle Devonian Gauja Formation, Devonian Baltic Basin. Sedimentology, 54, 5, 969-1006. https://doi.org/10.1111/j.1365-3091.2007.00869.x

Teedumäe, A., 1988: Principal structural classification of mineral resources based on explorability and possibilities of exploitation [Принципиальная структурная классификация минеральных ресурсов по степени их изученности и возможностям освоения]. Oil Shale, 5, 3, 245-251.

Teedumäe, A., 1986: Possibilities of using limestones and dolomites of Estonia in agriculture [О возможностях использования карбонатных пород Эстонии в сельском хозяйстве]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 35, 3, 245-251.

Kink, H., 1986: Rational utilization and protection of ground water on agricultural landscapes of the Estonian SSR [Рациональое использование и охрана подземных вод в пределах сельскохозяйственных ландшафтов Эстонской ССР]. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Biol., 35, 3, 234-244.

Veisson, M., Schwartz, M. L., 1988: Beach Progradation at Pärnu, Estonia, U.S.S.R.. Shore and Beach, 56, 3, 32-34.

Tammekann, A., 1933: Eesti maastikutüübid. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 39, 3-21.

Reinvaldt, J. A., 1933: Kaali järv - the Meteorite Craters on the Island auf Ösel (Estonia). Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 39, 183-202.

Shogenova, A., Shogenov, K., Vaher, R., Ivask, J., Sliaupa, S., Vangkilde-Pedersen, T., Uibu, M., Kuusik, R., 2011: CO2 geological storage capacity analysis in Estonia and neighbouring regions. Energy Procedia, 4, 2785-2792. https://doi.org/10.1016/j.egypro.2011.02.182

Shogenova, A., Shogenov, K., Pomeranceva, R., Nulle, I., Neele, F., Hendriks, C., 2011: Economic modelling of the capture–transport–sink scenario of industrial CO2 emissions: The Estonian–Latvian cross-border case study. Energy Procedia, 4, 2385-2392. https://doi.org/10.1016/j.egypro.2011.02.131

Scupin, H., 1928: Beiträge zur Geologie der ostbaltischen Länder. 4. Die Entstehung des ostbaltischen Altrotsandsteins. Centralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, Abt. B, 3, 152-161.

Scupin, H., 1928: Beiträge zur Geologie der ostbaltischen Länder. 2. Chronologische Unstimmigkeiten im ost- und westbaltischen Obersilur und die stratigraphischen Beziehungen beider Obersilurgebiete. Centralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, Abt. B, 1, 1-15.

Savitskaja, L., 2001: Harju maakonna põhjavee kvaliteet. Keskkonnatehnika, 3, 10-11.

Savitskaja, L., 1999: Radionukliidid Eesti põhjavees. Keskkonnatehnika, 3, 4-8.

Sakson, M., Miller, U., 1993: Diatom assemblages in superficial sediments from the Gulf of Riga, eastern Baltic Sea. Hydrobiologia, 269-270, 243-249.

Sudov, B. A., 1964: Opyt primeneniâ biogeohimičeskogo metoda dlâ poiskov polimetalličeskih rud v različnyh landšaftnyh usloviâh Èstonskoj SSR [Опыт применения биогеохимического метода для поисков полиметаллических руд в различных ландшафтных условиях Эстонской ССР]. Vestnik Leningradskogo Universiteta, ser. geol. i geogr., 4, 24, 106-114.

Seidlitz, C., 1859: Der Narowa-Strom und das Peipus-Becken. Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands, II, 385-402.

Kivit, A. A., Mustjõgi, E. A., 1973: Novaâ syr'evaâ baza mineral'nyh udobrenij v Èstonskoj SSR [Новая сырьевая база минеральных удобрений в Эстонской ССР]. Razvedka i ohrana nedr, 4, 3-7.

Plink, P., Kask, J., Eltermann, G., 1992: Formation of Quaternary sediments on Kassari Island. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 2, 1, 32-37.

Pets, L., Haldna, Ü., 1995: Microelements in Estonian and Green River (U.S.A.) oil shales: a quantitative comparison. Oil Shale, 12, 3, 239-245.

Tõnisson, H., Orviku, K., Jaagus, J., Suursaar, Ü., Kont, A., Rivis, R., 2008: Coastal Damages on Saaremaa Island, Estonia, Caused by the Extreme Storm and Flooding on January 9, 2005. Journal of Coastal Research, 24, 3, 602-614. https://doi.org/10.2112/06-0631.1

Palginõmm, V., Kont, A., Ratas, U., Rivis, R., 2009: Eesti rannik muutuvate looduslike tingimuste ja kasvava inimmõju surve all (Saaremaa näitel). Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Publikatsioonid, 11, 77-89.

Orviku, Kaarel, 2006: Developmental ties between Järve-Mändjala beach and Nasva harbour. Eesti Mereakadeemia toimetised, 3, 7-18.

Orviku, Kaarel, 2005: Rannikualade ratsionaalsest kasutamisest. Eesti Mereakadeemia toimetised, 2, 42-61.

Kont, A., Ratas, U., Puurmann, E., 1997: Sea-level rise impact on coastal areas of Estonia. , 36, 1/2, 175-184. https://doi.org/10.1023/A:1005352715752

Hints, R., 2020: Tulevikumaavarade jälil. Horisont, 3, 18-22.

Einasto, R., Sarv, A., 2020: Kunda iga - uus algus endise kestmises. Eesti Loodus, 36-39.

Afanassieva, O. B., 2004: Microrelief on the exoskeleton of some early Osteostracans (Agnatha): preliminary analysis of its significance. Acta Universitatis Latviensis, 14-21.

Orviku, Kaarel, 2000: Pinnase siseehituse georadariga uurimise kogemusi. Keskkonnatehnika, 2, 34-35.

Tõnisson, H., Orviku, Kaarel, 2010: Liivarannad on kliimamuutuste indikaator. Tarkade Klubi, 3, 36-37.

Tõnisson, H., Jaagus, J., Kont, A., Orviku, Kaarel, Palginõmm, V., Ratas, U., Rivis, R., Suursaar, Ü., 2009: 2005. aasta jaanuaritormiga (Gudrun) kaasnenud üleujutuse tagajärjed loodusele ja ühiskonnale Eesti rannikul. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Publikatsioonid, 11, 90-127.

Orviku, Kaarel, Tõnisson, H., 2009: Kiipsaare rannad ja tuletorn. Eesti Loodus, 5, 6-13.

Orviku, Kaarel, Suursaar, Ü., Tõnisson, H., Kullas, T., Rivis, R., Kont, A., 2009: Coastal changes in Saaremaa Island, Estonia, caused by winter storms in 1999, 2001, 2005 and 2007. Journal of Coastal Research, 56, 1651-1655.

Tõnisson, H., Orviku, Kaarel, Kont, A., Suursaar, Ü., Jaagus, J., Rivis, R, 2007: Gravel-pebble Shores on Saaremaa Island, Estonia, and the Relationship with Formation Conditions. Journal of Coastal Research, 50, 810-815.

Soomere, T., Kask, A., Kask, J., Healy, T., 2008: Modelling of wave climate and sediment transport patterns at a tideless embayed beach, Pirita Beach, Estonia. Journal of Marine Systems, 74, S133-S146. https://doi.org/10.1016/j.jmarsys.2008.03.024

Kask, J., Talpas, A., Kask, A., Schwarzer, K., 2003: Geological setting of areas endangered by waves generated by fast ferries in Tallinn Bay. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering, 9, 3, 185-208.

Kask, J., Perens, H., Perens, R., Suuroja, S., Kask, A., 2001: Comparison of geological settings at possible deep harbour sites, north-western Saaremaa Island. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering, 50, 2, 99-125.

Elken, J., Kask, J., Kõuts, T., Liiv, U., Perens, R., Soomere, T., 2001: Hydrodynamical and geological investigations of possible deep harbour sites in north-western Saaremaa Island: Overview and conclusions. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Engineering, 50, 2, 85-98.

Nirgi, T., Rosentau, A., Habicht, H., Hang, T., Jonuks, T., Jõeleht, A., Kihno, K., Kriiska, A., Mustasaar, M., Risberg, J., Suuroja, S., Talviste, P., Tõnisson, H., 2020: Holocene relative shore-level changes and Stone Age palaeogeography of the Pärnu Bay area, eastern Baltic Sea. The Holocene, 30, 1, 37-52. https://doi.org/10.1177/0959683619865603

Kask, A., Soomere, T., Suuroja, S., Kask, J., 2010: Sand accumulation under varying lithohydrodynamic conditions in the coastal area of the north-eastern Baltic Sea. Baltica, 23, 2, 157-164.

Suuroja, K., Suuroja, S., 2007: Kõigi aegade tugevaim maavärin Eestis. Loodusesõber, 4, 32-34.

Suuroja, K., 1997: The detailed (at a scale of 1:10 000) geological mapping of the Kärdla impact crater area (Hiiumaa Island, Estonia). Newsletter of Geological Surveys of Lithuania, Estonia, Latvia, 3, 15-20.

Paul, C. R. C., Hotchkiss, F. H. C., 2020: Origin and significance of Lovén's Law in echinoderms. Journal of Paleontology, 1-14. https://doi.org/10.1017/jpa.2020.31

Suuroja, K., 2015: Vaivara Sinimäed ja Vaivara dislokatsioonide vöönd. Iisaku Muuseumi Toimetised, II, 61-75.

Rattas, M., Kalm, V., 2004: Liustiku varjatud looming. Eesti Loodus, 1, 22-25.

Nikonov, A. A., 2007: The new “Voka” key section of late Pleistocene deposits on the southern coast of the Gulf of Finland. Doklady Earth Sciences, 414, 1, 530-533. https://doi.org/10.1134/S1028334X07040095

Tammiksaar, E., 2013: Põlevkivitööstuse algus Eestis - eeldused ja põhjused. Ajalooline sissevaade. II. Akadeemia, 2 (287), 278-309.

Tammiksaar, E., 2013: Põlevkivitööstuse algus Eestis - eeldused ja põhjused. Ajalooline sissevaade. I. Akadeemia, 1 (286), 15-48.

Leben, K., Mõtlep, R., Paaver, P., Konist, A., Pihu, T., Kirsimäe, K., 2020: Geochemical study of stable carbon and oxygen isotopes in landfilled Ca-rich oil shale ash. Estonian Journal of Earth Sciences, 69, 3, 134-142. https://doi.org/10.3176/earth.2020.09

Kogerman, P. N., 1931: On the chemistry of the Estonian oil shale Kukersite. Bulletin of the Oil Shale Research Laboratory of the University of Tartu, 3, 1-85.

Bartels, W., 1937: Die Erdgas vorkommen Estlands. Petroleum, 1, 1-7.

Utsal, K., Kivimägi, E., Utsal, V., 1982: About the method of investigating Estonian graiptolithic argillite and its mineralogy [О методике исследования и минералогии граптолитового аргиллита Эстонии]. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 527, 116-137.

Reinsalu, E., 2017: Kui palju võiks maksma minna Rakvere maardlast toodetud fosforiidikontsentraadi tonn?. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 44-49.

Suuroja, K., Suuroja, S., 2017: Triigi objekti uurimise esialgsed tulemused. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 32-38.

Suuroja, K., Suuroja, S., 2017: Neugrund - meteoriidikraater Odini haual. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 38-43.

Shtokalenko, M., 2017: Kaevatsi laiu geofüüsikalised anomaaliad. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 28-32.

Erg, K., 2017: Eesti Geoloogiakeskuse põhjavee uuringutest viimase 20 aasta vältel. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 24-27.

Põldvere, Anne, 2017: Geoloogiakeskuse rollist ja selle tähtsusest ühiskonnale. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 22-24.

Klein, V., Põldvere, Anne, 2017: Eesti Geoloogiakeskuse 25 tegevusaastat. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 4-21.

Karukäpp, R., 2015: Tegemata jäänud töid ja tegemisi. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 57-72.

Suuroja, K., Ploom, K., 2015: Vaivara Sinimägede ja dislokatsioonide vööndi tekkest. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 37-56.

Pukkonen, E., 2015: Kauaks veel põlevkivi?. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 20-25.

Raukas, A., 2015: Säästvast arengust ja Eesti geoloogiast. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 12, 1, 15-20.

Orru, M., 2012: Eesti turba kasutusvõimaluste uuring balneoloogia valdkonnas. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 11, 1, 53-64.

Shtokalenko, M., 2012: Kavandatavate lubjakivi karjääride mõju Tuhala nõiakaevu toitealale ja salajõgede valgalale. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 11, 1, 65-68.

Klein, V., 2012: 75 aastat Eesti geoloogiateenistuse jalajälgedes. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 11, 1, 5-14.

Klein, V., 2002: FOREGS 2002. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 10, 1, 29-29.

Suuroja, K., 2002: Kümnes aprillikonverents Rahutu Eesti. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 10, 1, 28-28.

Kivisilla, J., 2000: Meeting of directors of the geological surveys of Nordic and Baltic States. Uppsala, May 9-11, 2000. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 9, 1, 33-34.

Raudsep, R., 2000: Eesti geoloogide kolmas ülemaailmne kokkutulek. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 9, 1, 33-33.

Kirs, J., 1998: Workshop Anorogenic and other granites of Proterozoic domains held in Tallinn and Arbavere on June 4-5, 1998. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 8, 1, 39-40.

Raudsep, R., 1998: Meeting of directors of the geological surveys of Nordic and Baltic States, Jurmala, May 10-12, 1998. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 8, 1, 39-40.

Raudsep, R., 1998: Eesti Geoloogiakeskuse 60/40 juubel. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 8, 1, 39-39.

Raudsep, R., 1997: ProGEO '97 in Estonia. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 7, 1, 41-42.

Heinloo, A., Heinloo, O., Sildvee, H., Raudsep, R., 1996: Historical overview of instrumental-seismical observation in Estonia. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 6, 1, 34-38.

Kattai, V., Lokk, U., 1995: Geological knowledge and the state of balance of the Eesti Oil Shale Deposit. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 5, 1, 20-25.

Kadastik, E., 1995: Texture and mineralogical characteristics of Weichselian till on Saaremaa Island. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 5, 1, 4-11.

Perens, R., All, T., Lelgus, M., 1994: Investigation of permeability of Silurian carbonate rocks on Saaremaa Island by hydrogeological logging. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 4, 1, 36-43.

Kadastik, E., 1994: About distribution, formation and lithological composition of tills on Hiiumaa Island, NW Estonia. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 4, 1, 4-11.

Kattai, V., Lugus, E., 1993: Evaluation of the peat energetic potential. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 3, 1, 48-51.

Kala, E., Perens, R., 1992: State of groundwater in Keila. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 2/1, 46-50.