Pihla, Hiiu maakonna suurim soo asub Kärdla linnast 6 km edelas, Lauka külast 4 km kagus, saare keskosas, aeglaselt loodesse madalduvas tasandikunõos. Soo tekkis jäänukjärve kinnikasvamisel, toitub põhjaveest ja sademetest, eesvooluks on Pihlaoja. Turvas lasub liival ja saviliival. Soos levib puisraba, puissoo ja madalsoomets. Soo pindala on 3043 ha, sellest turbamaardlat 1863,02 ha; registrikaart nr 120. Vähelagunenud turbast on aktiivset tarbevaru 0,070 milj.t ja aktiivset reservvaru 0,206 milj. t ning passiivset reservvaru 0,583 milj.t., Hästilagunenud turbast on aktiivset tarbevaru 0,459 milj.t ja aktiivset reservvaru 1,36 milj.t. Passiivsest varust on reservvaru 2,678 milj.t. Maardlal asub AS Hiiu Turbale kuuluv Pihla turbatootmisala, pindalaga 200,93 ha, kus on vähelagunenud turvast 0,069 milj.t. milj.t (aktiivne tarbevaru) ja hästilagunenud turvast on 0,458 milj.t (aktiivne tarbevaru). Madalsoolasundit on 2302 ha, raba-segalasundit 114 ha ja rabalasundit 627 ha. Madalsoolasund paikneb soo põhja- ja idaosas ning mujal äärealadel, koosnedes hästilagunenud (42 %) tarna-pilliroo-, puu- ning puu-pillirooturbast. Lasundi paksus on 1,50-2,00 m, tuhasus 5,4 % ja niiskus 91 %. Raba-sega- ja rabalasundi ülemiseks kihtiks on vähelagunenud (13 %) fuskumiturvas, paksus 0,80...0,90 m, tuhasus 2,3 %. Sfagnumiturvas lasub siirde- ja madalsoo keskmiselt lagunenud (39 %) puu-pilliroo- ja tarnaturbal. Turbalasundite paksus on 2,70...3,20 m, tuhasus 4,2 % ja niiskus 92 %. Pärast vähelagunenud turbakihi ammendamist on otstarbekas jätkata kütteturba tootmist. Tootmisväljade laiendamine looduslikele aladele on keelatud, kuna see rikuks kogu saare põhjavee reziimi. Madalsoo hästilagunenud turvas võiks olla humiinainete tooraineks (Orru jt., 1988). KKM poolt koostatud kasutatavate turbaalade nimekirja alusel on lubatud turvast kaevandada 443,8 ha-l (määrus nr 87.12.2016).