Rapla-Järvakandi maantee T27 Tuti-Põlma lõigu rakendusgeoloogiline lahendus [Bakalaureusetöö. Juhendaja: Ü. Sõstra; kaasjuhendaja: M. Sepp]
| Aasta | 2007 |
|---|---|
| Pealkiri tõlgitud | The applied geological solution of Tuti-Põlma section of the Rapla-Järvakandi roadway T27 |
| Kirjastus | Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut |
| Kirjastuse koht | Tallinn |
| Tüüp | diplomitöö / bakalaureusetöö |
| Eesti autor | |
| Keel | eesti |
| Id | 45091 |
Abstrakt
Käesolev töö tehti T27 Rapla – Järvakandi – Kergu maantee Tuti – Põlma teelõigu rekonstruktsiooni projekt raames. Objekti kogupikkus on ligikaudu 11 km ning asub Raplamaal, Rapla ja Raikküla valdades. Eelmine põhjalik ehitus toimus vaadeldaval lõigul 1969…1970. aastatel. Visuaalsel vaatlusel täheldati eelkõige teekattes erinevaid defekte (roopad, pikipraod, katte ääred murenenud jne.). Need andsid alust eeldada, et mulle on ehitatud külmakerkelistest pinnastest. Seda kinnitas ka teetrassi geoloogiline uuring. Seejuures läbiti mulde konstruktsioon ja kohati pealmised Kvaternaarisetete kihid. Saadud andmete põhjal koostati teetrassi kulgemise suunaline läbilõige. Vaadeldav lõik kulgeb enamjaolt alvarite piirkonnas. Pinnakatte moodustavad erineva paksusega mitmesugused Kvaternaari setted. Aluspõhjaks lasub enamjaolt Alam-Siluri Raikküla (S1rk) lademe lubjakivi ja dolomiidi massiivil.
Geoloogiline uuring näitas, et probleeme tekitab kattest minimaalselt 0,3 meetri sügavusel ja keskmiselt 0,5 meetri paksuselt esinev kasvumulla kiht. Sellest tulenevalt pole veerohkematel
perioodidel tagatud äravool muldes esinevale niiskusele. Välitööde käigus esines Kvaternaar vabapinnaline veetase absoluutkõrguste vahemikus 54,43…53,15 meetrit. Probleemsed lõigud moodustavad ligikaudu 25% uuritud trassi pikkusest. Esinevate defektide taasilmnemist minimiseeritakse eelkõige nõuetele vastavate ehitusmaterjalide kasutamise ja äravoolu süsteemide toimimise koosmõjul.