Pae kaevandamine veerohketes tingimustes Nõmmküla karjääri näitel [Bakalaureusetöö. Juhendaja: K. Erg; kaasjuhendaja: A. Toomik]

.1 Teema valiku põhjendus 

Järjest kasvavate tootmismahtudega ehituses ja teedeehituses kasvab vajadus paekivi killustiku järele. Mitmed karjäärid, mis on andnud toodangut juba aastakümneid hakkavad ammenduma ja 
see sunnib killustiku tootjaid taotlema uusi mäeeraldisi. Kuid sellele plaanipärasele tegevusele seab piirangud keskkond, millele hetkel kasutatav killustiku tootmise tehnoloogia tugevat mõju avaldab. Lisaks keskkonnakaitse aspektile on ka tugev ühiskonna vastuseis võtmaks kasutusele uusi varusid, kuna kaevandamise tegevus avaldab paiguti olulist mõju ka inimtegevusele. Esitatud kaevandamise loa taotlused, mille alusel on algatatud keskkonnamõju hindamised on protseduuriliselt veninud väga pikaks, kuna on raske luua kooslust, mis rahuldaks keskkonda ja inimkogukonda praegu Eestis kasutatavate tehnoloogiate juures. Tingituna sellest nihkub tegevusloa väljastamine ettenägematusse kaugusesse. Sellega kerkib soovitud tegevuse elluviimiseks ette sein, mis sunnib välja töötama uusi paekivi kaevandamise tehnoloogilisi lahendusi, mille eeldus on suurendada mäetööde loodus- ja inimsõbralikust. Käesoleva bakalaureuse töö raames käsitlen keskkonnakaitselisi probleeme OÜ Merko Kaevandused Nabala lubjakivimaardlasse taotletaval Nõmmküla mäeeraldisel, andmaks ülevaate sealsetest keskkonda puudutavatest probleemidest. Keskkonnaministeerium algatas Nõmmküla mäeeraldisel keskkonnamõju hindamise 2005 a. ning protsess kestab siiamaani. Oma lõputöö objektiks valisin Nõmmküla sellepärast, et kuulun alal läbiviidava keskkonnamõju hindamise ekspertgrupi koosseisu. 

1.2 Töö eesmärk 

Bakalaureuse töö eesmärk on anda ülevaade kaevandamisest põhjustatud keskkonnamõjudest taotletaval Nõmmküla mäeeraldisel ning välja tuua mõju leevendavaid tehnoloogilisi lahendusi.