Tagasi otsingusse
Maasik, 1961a

Kirde-Eesti aluskorra ja aluspõhja struktuuride detailne uurimine gravimeetrilise meetodiga

Maasik, V.
URL
Aasta1961
KirjastusGeoloogiafond
NumberEGF:1393
Tüüparuanne
OpenAccess
Eesti autor
Id43042

Abstrakt

Aastatel 1952-1960 läbi viidud regionaalsete ja lokaalsete gravitatiivsete anomaaliate interpretatsiooni tulemused koos teiste geofüüsikaliste uurimustega võimaldasid koostada Eesti kristalse aluskorra geofüüsikaliste struktuuride kaardi ja skemaatilise struktuur-geoloogilise kaardi mõõdus 1:1 000 000. Nende kaartide ja olemasolevate puuraukude andmeil koosneb kristalne aluskord Põhja-Eestis põhiliselt kergetest moondekivimitest. Aruandes analüüsitakse gravitatiivsete struktuuride tekkepõhjusi ja võrreldakse nende struktuuride geoloogilise tõlgendamise tulemusi aluskorra ehitusega. Detailne gravimeetriline uurimine viidi läbi 1959. ja 1960.a. suvel, mille abil loodeti uurida tektoonilisi rikkeid. Päevakorral on gravimeetrilise mõõdistamise täpsuse tõstmine. Mõõdistamise täpsus peaks olema 0,05 kuni 0,10 milligali. Uurimistööd alustati Uljaste - Sillamäe -Narva-Jõesuu positiivsel gravitatiivsel struktuuril neis kohtades, kus kirdesuunalised lõhede süsteemid teda lõikasid, või kohtadel, kus oli avastatud aluspõhja rikkeid. Detailse uurimisega avastati ja kontuuriti Kabala-Sonda vahelisel alal 3 aluselist intrusiooni. Intrusioonid tungivad kuni 100 m settekivimite kompleksi ja on põhjustanud siinseid aluspõhja kupleid. Avastati ka terve rida magnetilisi anomaaliaid. Uuriti ida-läänesuunalist struktuuri Jõhvi piirkonnas, kus avastati samuti aluseline intrusioon. Vaivara Sinimägede piirkonnas on tegemist ulatusliku aluspõhja rikkega. Seal avastati suur happeline intrusioon. Kirde-Eestis on olemas veel Tamsalu - Oonurme - Iisaku - Permisküla ja Koeru - Vägeve - Emumäe - Mustvee struktuuride vööndid. Kirde-Eestis avastatud seaduspärasusi aluskorra- ja aluspõhjarikete paiknemises võime üle kanda ka Kesk- ja Edela-Eesti alale. Gravitatiivsete anomaaliate läbitöötamisel selgus, et maakoor ei ole tõusnud ladusa kuplina, vaid ta omab astmelist kuju.

Märkused

Uuringu läbiviija: Geoloogia Instituut; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/1393
Viimati muudetud: 21.2.2023
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.