Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Stumbur, 1977

ViideStumbur, H., 1977: Põlevkivide kasutamise võimalustest sõltuvalt orgaanilise aine kvaliteedist [О ПУТЯХ ИСПОЛЬЗОВАНИЯ ГОРЮЧИХ СЛАНЦЕВ В ЗАВИСИМОСТИ ОТ КАЧЕСТВА ИХ ОРГАНИЧЕСКОГО ВЕЩЕСТВА]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 26, 4, 304-312.
Autor(id)Stumbur, H.
Aasta1977
PealkiriPõlevkivide kasutamise võimalustest sõltuvalt orgaanilise aine kvaliteedist
Pealkiri (kirillitsas)О ПУТЯХ ИСПОЛЬЗОВАНИЯ ГОРЮЧИХ СЛАНЦЕВ В ЗАВИСИМОСТИ ОТ КАЧЕСТВА ИХ ОРГАНИЧЕСКОГО ВЕЩЕСТВА
Pealkiri (tõlgitud)DIFFERENTS MOYENS D’UTILISATION DES ROCHES BITUMINEUSES SELON LEUR COMPOSITION LITHOLOGIQUE
Allika tüüpartikkel ajakirjas
AjakiriProceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 26, 4
KirjastusPerioodika
Leheküljed304-312
Abstrakt

Artiklis on eristatud kolm gruppi kivimeid: bituminoossed lubjakivid, merglid ja kukersiidid (tüüpleiukoht Balti bassein); bituminoossed lubjakad savid ja savid (tüüp- leiukoht Kašpir); bituminoossed argilliidid ja liivakivid (tüüpleiukoht Maardu). Orgaanilise aine omaduste järgi võib bituminoosseid kivimeid kasutada kas keemilise tooraine või soojusenergia saamiseks. Keemiliseks tooraineks sobib bituminoossetest lubja- kividest, merglitest ja lubjakatest savidest saadud vesinikurikas õli, kütteks bituminoossetest savidest, argilliitidest ja liivakividest saadud süsinikurikas õli. Seejuures võib rohkesti orgaanilist ainet sisaldavaid kivimeid kasutada otseselt põletamiseks ning orgaanilise aine poolest vaesemaid kivimeid kütteõli saamiseks.

Keelvene
Märksõnad
URLhttps://www.etera.ee/s/N9ctO23w8H
PDF
Kirje ID11618
Sisestatud, muudetud2019-10-02T12:03:37Z | 2020-09-22T17:16:51Z