O putâh ispol'zovaniâ gorûčih slancev v zavisimosti ot kačestva ih organičesogo veŝestva
| DOI | 10.3176/chem.geol.1977.4.07 |
|---|---|
| Aasta | 1977 |
| Pealkiri tõlgitud | Differents Moyens D'Utilisation Des Roches Bitumineuses Selon Leur Composition Lithologique; Põlevkivide kasutamise võimalustest sõltuvalt orgaanilise aine kvaliteedist |
| Pealkiri originaal | O путях использования горючих сланцев в зависимости от качества их органичесого вещества |
| Kirjastus | Perioodika |
| Ajakiri | Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia, Geoloogia / Известия Академии наук Эстонской ССР. Химия. Геология |
| Köide | 26 |
| Number | 4 |
| Leheküljed | 304-312 |
| Tüüp | artikkel ajakirjas |
| OpenAccess | |
| Eesti autor | |
| Keel | vene |
| Id | 11618 |
Abstrakt
Artiklis on eristatud kolm gruppi kivimeid: bituminoossed lubjakivid, merglid ja kukersiidid (tüüpleiukoht Balti bassein); bituminoossed lubjakad savid ja savid (tüüp- leiukoht Kašpir); bituminoossed argilliidid ja liivakivid (tüüpleiukoht Maardu). Orgaanilise aine omaduste järgi võib bituminoosseid kivimeid kasutada kas keemilise tooraine või soojusenergia saamiseks. Keemiliseks tooraineks sobib bituminoossetest lubja- kividest, merglitest ja lubjakatest savidest saadud vesinikurikas õli, kütteks bituminoossetest savidest, argilliitidest ja liivakividest saadud süsinikurikas õli. Seejuures võib rohkesti orgaanilist ainet sisaldavaid kivimeid kasutada otseselt põletamiseks ning orgaanilise aine poolest vaesemaid kivimeid kütteõli saamiseks.