Tagasi otsingusse
Kukk, 2014

Kesk-Ordoviitsiumi konodondid Aseri paemurrus, Kirde-Eestis: taksonoomia, levik ja biostratigraafia [Magistritöö. Juhendaja: O. Hints, kaasjuhendaja: V. Viira]

Kukk, R.
URL
Aasta2014
Pealkiri tõlgitudMiddle Ordovician conodonts in the Aseri quarry, NE Estonia: taxonomy, distribution and regional biostratigraphic implications
KirjastusTallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut
Kirjastuse kohtTallinn
Leheküljed1-60
Tüüpmagistritöö
Eesti autor
Keeleesti
Id4280

Abstrakt

Käesoleva töö peamine eesmärk oli Aseri lademe stratotüüpse läbilõike sidumine konodontide biotsoonidega, mis lubaks rööbistada kaasaegse detailse biostratigraafia ning ajaloolise lademe mahu ja käsitluse. Töö olulisemad tulemused on kokkuvõtlikult järgmised:

  • Kunda, Aseri ja Lasnamäe lademest koguti ulatuslik kollektsioon hästi säilinud kondodonte 19 liigist, kokku enam kui 10 000 eksemplari, mis aitavad hinnata taksonite muutlikkust nii ajas kui ruumis. Varasemad, enamasti puursüdamikest pärinevad kollektsioonid on reeglina palju väiksemad ning seetõttu taksonoomiliseks tööks vähem sobivad.
  • Aseri paemurru läbilõikes tuvastati kolm globaalse levikuga konodontide biotsooni, mis on aluseks Aseri lademe stratotüübi korrelleerimisel Baltoskandias ja teistes regioonide läbilõigetega. Seni vastav  andmestik puudus ning Aseri lademe tüüpläbilõige oli kaasaegsete metoodikatega dateerimata.
  • Selgus, et tunnustatud korrelatsiooniskeemide järgi Aseri-Lasnamäe lademe piiri markeeriv tsonaalne takson E. foliaceus Aseri läbilõikes puudub. Seda võib selgitada kolmel viisil - (a) vastavad kihid Aseri paemurrus puuduvad, see tähendaks et läbilõikes on märgatav ajaline lünk; (b) E. foliaceus’ega kihid asuvad proovide nr OM13-6 ja OM13-8 vahel (see tähendab konventsionaalse Aseri lademe piires, mis oleks vastuolus senituntuga); (c) E. foliaceus on sporaadilise levikuga ja vastava alamtsooni piiritlemine Eestis ei ole usaldusväärseks ajaliseks markeriks ning seetõttu tuleks regionaalset konodontidel põhinevat ajaskaalat revideerida. Samas, arvestades E. foliaceuse suhteliselt sporaadilist esinemist teistes läbilõigetes (tabel 1), on kõige tõenäolisem viimasena mainitud võimalus.
  • Aseri paemurru konodontide kollektsiooni taksonoomiline uuring viitab võimalusele, et B. reclinatus ei pärine otse E. suecicus’est, vaid ajaliselt nende vahel või koos B. reclinatus’ega paikneb uus iseseisev takson, mis vajab kirjeldamist ning millel võib olla biostratigraafiline tähtsus ka väljaspool Baltika kontinenti.

Siiski ei leidnud kõik Aseri läbilõikega seonduvad küsimused antud töö raames lahendust. Näiteks liiga suur uurimata intervall proovide nr OM13-6 ja 8 vahel ei võimalda E. suecicus’e biotsooni täpse piiri määratlemist. Seetõttu on edaspidiste uuringute käigus soovitav hõlmata ka eelpool nimetatud uurimata intervall. Esinduslikke eksemplaride saamiseks on soovitav juurde lahustada proove nr OM13-4 kuni 7 ning proovi OM13-11.

Lisaks on küsimusi, mida ühe läbilõike baasil ei ole võimalik lahendada. Seetõttu on oluline uuringut geograafiliselt laiendada ning selgitada konodontide levik ka Lasnamäe lademe tüüpläbilõikes Tallinnas. See lubaks selgitada E. foliaceuse biotsooni levikut ja kasutatavust Baltoskandias ning võiks tuua selgust stratigraafias oluliste konodondiliikide põlvnemise kohta. See teave omakorda on aluseks Darriwilli lademe globaalse ajaskaala ja korrelatsioonikriteeriumite täiustamisel.

Edasise uurimise alla peaks kuuluma ka kaasnevate mikrofossiilide, eriti kitiinikute uuring, mis lubaks biostratigraafilise ajaskaala lahutusvõimet suurendada ja üksikuid kriteeriumeid kontrollida.

Abstract

The regional Baltic Ordovician stratigraphy is among the most detailed ones worldwide. In recent decades advances in high-resolution time-correlation tools have created a need to update and enhance also the definitions and correlation criteria of conventional stratigraphic units (regional stages). The aim of this work is to establish conodont biostratigraphy in the type section of the Aseri Regional Stage, the Aseri Quarry in NE Estonia.

This study is based on 12 samples, stratigraphically ranging from the Kunda to Lasnamägi stages, studied for conodonts using acid extraction technique. Altogether ~10 000 well-preserved conodont elements were collected, attributed to 19 different species. Among these three biostratigraphically most useful taxa were identified, corresponding to respective biozone: Eoplacognathus pseudoplanus, Eoplacognathus suecicus and Baltoplacognathus reclinatus. These and few other species were taxonomically described and compared to material from previously studied sections in Estonia as well as from other regions. The established biostratigraphic dating of the Aseri quarry section allows correlation with sections in Scandinavia as well as in South America and China, creating a better foundation of the Aseri Regional Stage. Unexpectedly the Yangtzeplacognathus foliaceus Subzone was not identified in the lower part of the Lasnamägi Stage in the Aseri quarry. This could mean that the corresponding strata are missing in this section, the sampling density was too low, or, what is most likely, the Y. foliaceus subzone cannot be easily used in the East Baltic. Taxonomic analysis showed that some intermediate forms, possibly a new species, might have existed between E. suecicus and B. reclinatus. Such new taxon may turn useful correlation tool also outside Baltic region. To fully resolve the Aseri/Lasnamägi boundary question and assess the usefulness of the Y. foliaceus subzone, additional study of the type section of the Lasnamägi Stage will also be necessary and other microfossils, particularly chitinozoans, should be studied alongside conodonts.

Märkused

Juhendajad: Olle Hints, Viive Viira
Viimati muudetud: 12/15/2021
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.