Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Märss, Männik, 2013

ViideMärss, T., Männik, P., 2013: Revision of Silurian vertebrate biozones and their correlation with the conodont succession. Estonian Journal of Earth Sciences, 62, 4, 181-204. https://doi.org/ 10.3176/earth.2013.15
Autor(id)Märss, T., Männik, P.
Aasta2013
PealkiriRevision of Silurian vertebrate biozones and their correlation with the conodont succession
Allika tüüpartikkel ajakirjas
AjakiriEstonian Journal of Earth Sciences, 62, 4
Leheküljed181-204
Abstrakt

The first vertebrate-based subdivisions of Silurian strata were mainly drawn on material from outcrops in Britain and drill cores from the southern Baltic. Nearly twenty years ago the first vertebrate biozonal scheme was developed on the basis of vertebrate distribution in several continuous drill core sections in the northern Baltic. This paper presents a new scheme in which many new data on vertebrate distribution from the Baltica (Baltic region, NW Russia), Avalonia (southern Britain, eastern Canada), Laurentia (northern Canada, Greenland, Scotland) and Kara (Arctic Russia) palaeocontinents have been used. All the zones have been defined, and the geographical distribution and the reference stratum and locality for each zone have been given. The Llandovery part of the succession contains the Valyalepis crista, Loganellia aldridgei and L. scotica zones; the Wenlock part is represented by the Archipelepis bifurcata/Arch. turbinata, L. grossi, Overia adraini, L. einari and Paralogania martinssoni zones. The Par. martinssoni Zone continues in the Ludlow and is followed by the Phlebolepis ornata, Phl. elegans, Andreolepis hedei, Thelodus sculptilis and T. admirabilis zones. The last zone continues in the lower Přidoli and is followed by the Nostolepis gracilis, Poracanthodes punctatus and Trimerolepis timanica zones. The L. aldridgei and Arch. bifurcata zones are new, and the Arch. turbinata and O. adraini faunas have been raised from 'faunal succession units' to zones. The geographically widely distributed L. grossi Zone in the upper Sheinwoodian and the Par. martinssoni Zone in the upper Homerian lowermost Gorstian allow the integration of regional successions into one Generalized Vertebrate Zonal Scheme. Possible correlations of conodont and vertebrate biozones, and gaps in sedimentation in the northern East Baltic Silurian sequence have been discussed, the most extensive hiatus being between the Paadla and Kuressaare stage.

Keelinglise
Märksõnad
Kuulub kirjanduse kogumikku
DOIhttps://doi.org/ 10.3176/earth.2013.15
URLhttp://www.kirj.ee/public/Estonian_Journal_of_Earth_Sciences/2013/issue_4/earth-2013-4-181-204.pdf
Kirje ID13684
Sisestatud, muudetud2019-11-18T10:36:20Z | 2019-12-16T13:27:20Z