Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (513)

Leitud 513 kirjet, kuvatakse 250 esimest:

Aaloe, Aasa, Tubli, T., 1984: Virumaa varaait. Horisont, 11, 10-15.

Puura, V., Kala, E., Suuroja, K., 1987: The structure of the Kärdla astrobleme. Meteoritika, 48, 150-161.

Janusson, V., 1940: Jooni ehituslubjakivist Tallinna ümbruses. Loodusesõber, aprill, 19-20.

Perens, H., 1999: 24. peatus. Orgita paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 67-68.

Perens, H., 1999: 21. peatus. Kullamaa vana paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 20. peatus. Kurevere paekarjäär. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 64-64.

Perens, H., 1999: 16. peatus. Kirbla pank ja pangapealne. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 57-58.

Perens, H., 1999: 13. peatus. Pusku paemurd. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 55-56.

Perens, H., 1999: 4. peatus. Rummu karjääri kirdesein. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 48-48.

Perens, H., 1999: 2. peatus. Vasalemma vana paekarjäär (rallirada). Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4, 46-46.

Einasto, R., 2005: Tallinna ehituspaestiku läbilõige Paldiskis. Tallinna Tehnikakõrgkooli Toimetised, 6, 30-36.

Klein, V., Põldvere, Anne, 2017: Eesti Geoloogiakeskuse 25 tegevusaastat. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 4-21.

Kuuba, R., 2009: Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida. Eesti Loodus, 8, 14-18.

Lemberg, U., 2012: Pinnase liigitamine geotehnikas. Keskkonnatehnika, 2, 16-19.

Metsur, M., Tamm, I., 2010: Keskkonnaeksperdi ja hüdrogeoloogi pilguga vaidlustest ehitusmaavarade kaevandamise keskkonnamõju üle. Keskkonnatehnika, 8, 9-11.

Einasto, R., Justi, J.-L., Jairus, R., 2010: Sajand vana võib olla juba uus. Keskkonnatehnika, 3, 40-41.

Lemberg, U., 2009: Geotehnikalaboris uuritakse pinnast ehitusgeoloogi, geotehniku, projekteerija ja ehitaja tarvis. Keskkonnatehnika, 3, 20-21.

Bityukova, L., Limberg, M., 2005: Complex study of composition of building stones of the historical objects in Tallinn (Estonia) and assessment of stone deterioration on the base of geochemical data. Geophysical Research Abstracts, 7, 4-4.

Karukäpp, R., 1977: Mõhnastike ehitust ja kujunemist käsitlevast seminarist. Eesti Loodus, 7, 473-473.

Sügav, P., 1967: Maalihe Pärnus. Eesti Loodus, 5, 316-316.

Perens, H., 2006: Maakivi kasutamisest Lõuna-Eestis. Keskkonnatehnika, 1, 58-62.

Einasto, R., 2000: Eesti ehituspaas läbi aegade. Keskkonnatehnika, 1, 43-43.

Annus, M., 2005: Ida-Hiiumaa - Päevasaare paerikkaim piirkond. Keskkonnatehnika, 8, 30-31.

Raukas, A., Tavast, E., 1990: Võrtsjärv. Nõo geoloogiline ehitus ja järve arengulugu. Eesti Loodus, 11, 697-706.

Einasto, R., Sarv, A., Suuroja, K., 2013: Laelatu ümbruse geoloogiline ehitus. Estonia Maritima, 9, 5-14.

Kala, E., Einasto, R., 1979: Liivi lahe piirkonna geoloogiline ehitus ja areng. Eesti Loodus, 11, 708-711.

Raukas, A., 1994: Mineral resources of Estonia and the problems of their exploitation. Acta Geologica Hungarica, 37, 3/4, 351-367.

Oll, N., 1971: Ehitusviisidest Emajõe oru lammil. Eesti Loodus, 7, 398-400.

Vilo, A., 1970: Ehitusgeoloogia Eestis. Eesti Loodus, 7, 399-400.

Vilo, A., 1964: Vigala savipinnastest. Eesti Loodus, 5, 318-320.

Hang, E., 1976: Surface relief and geological structure as causes of the landscape peculiarities of the Otepää Upland. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 393, 3-24.

Kalm, V., Einmann, A., Aruväli, J., 1992: Clay Mineralogy of Surficial Fine-grained Quaternary Deposits on Saaremaa Island, Western Estonia. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 95-113.

Oraspõld, A., 1992: Skeletal Debris Content and Composition in the Carbonate Rocks of the Tootsi, Halliku and Oostriku Formations of the Pirgu Stage (O3) in Eastern Part of Central Estonia (Torma boring section) [Detriidi hulk ja koostis Pirgu lademe (O3) Tootsi, Halliku ja Oostriku kihistute karbonaatkivimites Kesk-Eesti idaosas (Torma puursüdamiku põhjal)]. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 86-94.

Oraspõld, A., Põldvere, Ain, 1992: The Pirgu Stage in the Eastern Part of Central Estonia [Pirgu lade Kesk-Eesti idaosas]. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 69-79.

Ainsaar, L., 1992: On the Stratigraphical Subdivision of the Jõhvi and Keila Regional Stages in North Estonia [Jõhvi ja Keila lademe stratigraafilisest liigestamisest Põhja-Eestis]. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 56-68.

Petersell, V., Kirs, J., 1992: Geochemical Character of Estonian Subplatform Granitoids and Gabbroids. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 27-43.

Saarmaa, E., 1992: Hendrik Bekker 29.12.1891-22.06.1925. Kirjanduse nimestik. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 22-26.

Kalm, V., 1992: Professor Hendrik Bekkeri loodusteaduslik mitmekülgsus. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 15-21.

Rõõmusoks, A., 1992: Esimene Eesti geoloogiaprofessor Hendrik Bekker. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 3-14.

Kattai, V., 1990: Local structures changes in the commercial seam of the Estonian oil-shale kukersite deposit. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 39, 2, 60-67.

Baukov, S., 1968: Kriterien für eine geologish-industrielle Einschätzung des baltischen Brennschieferbassins. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 17, 2, 154-166.

Olli, V., 1967: On the disharge of the filtrational flow on a sandy slope. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 16, 2, 131-135.

Pärna, K., 1961: Moreenialustest liivadest Tartus ja Tartu ümbruses. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 223-232.

Olli, V., 1961: Eesti NSV Antropogeeni setete insenerigeoloogilisest klassifikatsioonist. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 217-222.

Müürisepp, K., 1961: Antropogeeni geoloogia uurimise rakenduslikust tähtsusest Eesti NSV-s. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VII, 25-30.

Olli, V., 1959: Die ingenieurgeologischen Eigenschaften der quartären Meeresablagerungen der Estnischen SSR. Proc. of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Ser. Tech. and Phys.-Mat. Sciences, 8, 4, 271-286.

Nuut, A., 1935: Tallinna-lademe lubjakivide ehitustehnilisi omadusi. Tehnika Ajakiri, 4, 54-58.

Luha, A., 1945: Eesti NSV maavarad. Plaanimajandus, 8/9, 3-11.

Öpik, A., 1935: Tütarsaare geoloogiast. Eesti Loodus, III, 5, 165-166.

Johannes, E., 1968: Mikroelementide spektraalne määramine diktüoneemakildas sigarimeetodil [Прямое спектральное определение микроэлементов в диктио-немовом сланце методом бумажного штабика]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 17, 2, 167-174.

Raudsep, R., Eskel, J., 1980: Peculiarities of the structure of the phosphorite bed situated to the south of the Toolse deposit [ОСОБЕННОСТИ ГЕОЛОГИЧЕСКОГО СТРОЕНИЯ\nФОСФОРИТОНОСНОЙ ТОЛЩИ ЮЖНЕЕ\nМЕСТОРОЖДЕНИЯ ТООЛСЕ]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 29, 2, 84-86.

Doss, B., 1914: Zur Frage nach der Ursache der ostbaltischen Erdbeben. Zentralblatt für Mineralogie, Geologie und Paläontologie, 37-47.

Kleesment, A.-L., Pirrus, E., Suuroja, K., Tiirmaa, R., 1987: Geology of the north-eastern outer slope of the mound of the Kärdla buried crater [ГЕОЛОГИЯ ВНЕШНЕГО СКЛОНА ВАЛА НА KЯРДЛАСКОГО ПОГРЕБЕННОГО СЕВЕРО-ВОСТОКЕ КРАТЕРА]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 3, 131-139.

Grewingk, C., 1886: Beziehung der geologischen Verhältnisse einiger Dorpater Brunnen zu deren Gehalt an Salzen. Sitzungsberichte der Naturforscher-Geselleschaft bei der Universität Jurjew (Dorpat), 7, 2, 320-325.

Einasto, R., 2002: Lasnamäe ehituspaekivi ajaloolised murdmiskihid Tallinna ümbruses. Tallinna Tehnikakõrgkooli Toimetised, 1, 56-69.

Tomberg, E., 2001: Eesti paekivivarud ja nende kasutamine. Keskkonnatehnika, 2, 45-47.

Annus, M., 2005: Kohaliku paekivi kasutamisest Hiiumaa ehitistes. Keskkonnatehnika, 5, 57-59.

Allikmaa, A., 2000: Paekivist ehitus-viimistlusmaterjali tootmisest meil ja mujal. Keskkonnatehnika, 3, 43-45.

Suuroja, K., Suuroja, S., Ploom, K. & Kask, A., 2013: Unistus Helsingi-Tallinna tunnelist elab edasi. Keskkonnatehnika, 3, 12-17.

Suuroja, K., 2012: Kust saada head ehituskivi killustiku valmistamiseks?. Keskkonnatehnika, 4, 32-39.

Suuroja, K., Suuroja, S., Perens, R., Ploom, K. & Kaljuläte, K., 2011: Tuumajaama võimaliku asukoha geoloogilis-geotehnilistest uuringutest Suur-Pakril ja selle ümbruses. Keskkonnatehnika, 3, 31-35.

Einasto, R., 2013: Püstakute dolomiidistumisest Tallinna paes. Keskkonnatehnika, 2, 42-43.

Einasto, R. & Justi, J.-L., 2011: Pilguheit paesse: Trepp-kalk (kiht 36) Lasnamäe ehituspaestus. Keskkonnatehnika, 3, 42-43.

Einasto, R. & Justi, J.-L., 2011: Pilguheit paesse: Kirju kärn ja Laksu punane (kihid 35 ja 34) Lasnamäe ehituspaestus. Keskkonnatehnika, 2, 42-44.

Einasto, R. & Justi, J.-L., 2011: Pilguheit paesse: Hall arssin (kiht 38) Lasnamäe ehituspaestus. Keskkonnatehnika, 1, 40-41.

Einasto, R., 2006: Põlevkivilasundi settimistsüklite piirikihid teaduses ja ehituspraktikas. Keskkonnatehnika, 7, 50-51.

Einasto, R., Rähni, A., 2005: Lasnamäe ehituspaestu puursüdamiku skaneeritud ja digitaalselt töödeldud läbilõige Pakri poolsaarelt. Keskkonnatehnika, 7, 66-71.

Einasto, R., 2003: Eesti ehituspaas läbi aegade (V). Paekivi Pirita kloostri uues hoones. Keskkonnatehnika, 1, 42-43.

Einasto, R., 2000: Eesti ehituspaas läbi aegade IV. Paekasutuse võimalused Eestis avarduvad. Keskkonnatehnika, 5, 39-39.

Einasto, R., 2000: Eesti ehituspaas läbi aegade (III). Ungru lubjakivi. Keskkonnatehnika, 4, 45-45.

Orviku, Karl, 1936: Ehituslubjakivi murenemisvastupidavusest. Eesti Loodus, IV, 1, 17-19.

Olli, V., 1961: Eesti NSV insenerigeoloogilisest rajoneerimisest. , 2, 52-56.

Einasto, R., 2010: Lasnamäe ehituspae lasundi murdmiskihtide nimed. Loodusesõber, 1, 12-13.

Nõlvak, J., 2005: Tallinn Mustkivi ja Mustakivi vahel. Eesti Loodus, 6, 14-18.

Einasto, R., 1994: Ungru ehituslubjakivi. Eesti Loodus, 6, 176-177.

Kaljo, D., 1959: Eesti geoloogilisest arenemisest vanaaegkonnas. I. Eesti Loodus, 4, 193 - 199.

Paalits, I., 1992: Upper Cambrian acritarchs from the Petseri Formation (East European Platform). Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 956, 44-55.

Kleesment, A., Shogenova, A., Shogenov, K., 2007: Unusual features of the Middle Devonian Narva Formation covering the oil shale bearing rocks in Estonia. Oil Shale, 23, 3, 434-449.

Paul, V., 1940: Uusi andmeid Osteolepis'e koljukatuse ja alalõua ehitusest. Eesti Loodus, VIII, 3, 134-137.

Põldvere, Anne, 2017: Geoloogiakeskuse rollist ja selle tähtsusest ühiskonnale. Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 13, 1, 22-24.

Suuroja, K., 2011: Tuumajaama ühe võimaliku asukoha geoloogilis-geotehnilistest uuringutest Suur-Pakri saarel ja selle ümbruses. XIX Aprillikonverentsi Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest teesid. O/Ü Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, p. 14-16.

Kildjer, P., 1969: Staatiline penetreerimine, Tartu, p. 1-106.

Riet, K., 1968: Virtsu-Tõstamaa piirkonna ehitusgeoloogiast, Tartu, p. 1-69.

Lang, T., 1968: Hiiumaa ehitusgeoloogiast, Tartu, p. 1-42.

Sarv, A., 1955: Võrtsjärve läänekalda geoloogilisest ehitusest, Tartu.

Lugus, E., 1955: Eesti NSV vanema paleozoikumi karbonaatsetest ehituskivimitest, p. 1-56.

Eesmaa, R., 1953: Insenergeoloogilisi eeldusi Tallinna linna kasvamiseks Nõmme-Harku järve joonest edelasse, Tartu, p. 1-118.

Zanetti, M., Wilk, J., Kukko, A., Kaartinen, H., Kohv, M., Jõeleht, A., Välja, R., Losiak, A., Wisniowski, T., Huber, M., Paavel, K., Kriiska, A., Plado, J., 2015: The structure of the Kaali impact crater (Estonia) based on 3D laser scanning, photogrammetric modeling and strike and dip measurements. 46th Lunar and Planetary Science Conference, The Woodlands, Texas, March 16-20, 2015. Geophysical Research Abstracts, 17.

Kohv, M., 2007: Nõlvade stabiilsuse modelleerimine. In: Verš, E., Amon, L. (ed.). Mudelid ja modellleerimine. Schola geologica III, p. 18-24.

Põld, E., 2017: Karjääride lkujundamine päästeameti kasutusalaks. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 329-332.

Rammul, Ü., Keerberg, L., 2017: Karjääride looduse ja tööstuspärandi tutvustamine, karjääride kasutamine õppetöös. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 315-321.

Rammul, Ü., 2017: Karjääride kasutamine sündmuste korraldamiseks. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 314-315.

Keerberg, L., Timm, U., 2017: Paekarjääride bioloogiline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 280-268.

Keerberg, L., Rammul, Ü., Timm, U., 2017: Savikarjääride bioloogiline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 262-268.

Keerberg, L., Rammul, Ü., Timm, U., 2017: Liiva- ja kruusakarjääride bioloogiline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 228-253.

Keerberg, L., 2017: Liiva- ja kruusakarjääride järelkasutuse võimalused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 223-228.

Timm, U., Keerberg, L., Rammul, Ü., 2017: Veekogude kujundamise võimalused ja kasutussuunad. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 209-218.

Rammul, Ü., Keerberg, L., Timm, U., Reimann, M., Niidas, A., 2017: Ehitusmaavarakarjääride bioloogiline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 152-208.

Keerberg, H., Niitlaan, E., 2017: Karjääride korrastamise kehtivad õiguslikud nõuded. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 85-92.

Keerberg, L., 2017: Uuringuruumi teenindusalade korrastamise õiguslikud nõuded. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 83-85.

Sein, O., 2017: Liiva- ja kruusakarjääri tehniline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 220-223.

Niitlaan, E., 2017: Projekteerimisvead ja-soovitused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 361-374.

Niitlaan, E., Karus, M., 2017: Korrastamise hindamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 333-351.

Keerberg, H., Niitlaan, E., 2017: Kaevandamisega rikutud maa korrastamise tava teistes Euroopa riikides. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 104-107.

Rammul, Ü., Moora, K., Kalberg, H.,, 2017: Karjääride korrastamine riigikaitse otstarbeks. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 322-328.

Kalberg, H., Niitlaan, E., 2017: Eriotstarbeline maakasutus. Üldpõhimõtted. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 292-296.

Kalberg, H., Toomik, A., Niitlaan, E., 2017: Uute pinnavormide tekkimine, kujundamine ja kasutamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 125-128.

Kalberg, H., Niitlaan, E., 2017: Korrastamise kontseptuaalsed alused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 93-97.

Vahtra, H., 2017: Geoloogiliste uuringute eesmärgid ja meetodid. In: Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. (ed.). Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 55-62.

Vahtra, H., 2017: Kvaternaariaegsed setted. In: Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. (ed.). Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 21-23.

Vahtra, H., 2017: Aluspõhja settekivimid. In: Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. (ed.). Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 16-21.

Kalberg, H., Rammul, Ü., Reinsalu, E., 2017: Kaevandamisala kujundamine virgestuseks. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 305-314.

Kalberg, H., Niitlaan, E., 2017: Kaevandamisala kujundamine teemaaks. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 303-305.

Kalberg, H., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Rammul, Ü., 2017: Eriotstarbeline maakasutus. Aktiivse kasutusega maa. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 296-303.

Keerberg, L., Reinsalu, E., 2017: Paekarjääride järelkasutuse võimalused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 274-280.

Sein, O., Reinsalu, E., Toomik, A., 2017: Paekarjääride tehniline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 270-274.

Reinsalu, E., 2017: Paemaardlate olud ja tingimused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 269-270.

Keerberg, L., Reinsalu, E., 2017: Savikarjääride järelkasutuse võimalused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 257-261.

Reinsalu, E., 2017: Savikarjääride tehniline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 255-257.

Reinsalu, E., 2017: Savikarjääride ja -aukude olud ning tingimused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 254-255.

Reinsalu, E., 2017: Liiva ja kruusa kaevandamisalade olud ja tingimused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 219-220.

Reinsalu, E., Sein, O., 2017: Jääkvaruga karjääride korrastamine ja konserveerimine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 208-209.

Sein, O., Reinsalu, E., 2017: Ehitusmaavarakarjääride tehniline korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 129-151.

Niitlaan, E., Reinsalu, E., 2017: Karjääride korrastamise põhimõtted. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 119-124.

Vahtra, H., Reinsalu, E., 2017: Puuraukude sulgemine ja korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 111-114.

Vahtra, H., Reinsalu, E., 2017: Kaevandite sulgemine ja korrastamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 109-111.

Niitlaan, E., Reinsalu, E., 2017: Projektile esitatavad nõuded, tehnilised tingimused ja tavad. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 99-104.

Niitlaan, E., Reinsalu, E., 2017: Projekteerimise üldpõhimõtted. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 98-99.

Reinsalu, E., Keerberg, L., 2017: Kaevandamisalade korrastamise õigusliku regulatsiooni kujunemine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 81-82.

Reinsalu, E., Niitlaan, E., 2017: Kaevandamisala looduslik taastumine ja saneerimine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 78-80.

Reinsalu, E., Niitlaan, E., Sein, O., 2017: Kaevandamise lõpetamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 74-78.

Toomik, A., Reinsalu, E., Vahtra, H., 2017: Maavara (ava)kaevandamise viisid ja tehnoloogilised protsessid. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 67-73.

Reinsalu, E., Niitlaan, E., Toomik, A., Vahtra, H., Sein, O., 2017: Mäetööd, kaevandamine ja kaevandamise lõpetamine. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 63-66.

Vahtra, H., Reinsalu, E., 2017: Ehitusmaavarade levik ja maardlate iseloom. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, p. 46-54.

Reinsalu, E., Vahtra, H., 2017: Purdsetted. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, p. 30-36.

Reinsalu, E., Vahtra, H., 2017: Karbonaatkivimid. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, p. 28-30.

Niidas, A., Timm, U., Uppin, M., 2017: Korrastamise keskkonnamõju. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 352-360.

Uppin, M., 2017: Geoloogilise uuringu puuraukude kohandamine vaatlus- ja seirekaevudeks, nõuded ja õigusaktid. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 115-118.

Vahtra, H., Uppin, M., Reinsalu, E., 2017: Uuringualade korrastamine. Korrastamise põhimõtted. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 108-109.

Schvede, H., Uppin, M., 2017: Hüdro(geo)loogilised tingimused. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 36-46.

Uppin, M., 2017: Hüdrogeoloogiline ehitus. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 24-28.

Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. (koost), 2017: Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, p. 1-399.

Vahtra, H., Uppin, M., 2017: Eesti geoloogiline ehitus. In: Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. (ed.). Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat, p. 14-15.

Hiiob, M., Karro, E., 2001: Võrumaa hüdrogeoloogiline ehitus ning põhjavee keemiline koostis kvaternaari, ülemdevoni ja keskdevoni veekompleksides. In: Paal, T. (ed.). XXIV Eesti looduseuurijate päev, Rõuge, Eesti, 30.06-01.07.2001. Sulemees, Tartu, p. 39-50.

Viiding, H., 1995: Pealiskord ja selle ehitus. In: Raukas, A. (koost) (ed.). Eesti. Loodus. Valgus; Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 46-61.

Orviku, Kaarel, 1980: Vilsandi Riikliku looduskaitseala meresaarte geoloogilisest ehitusest ja arengust. Vilsandi Riikliku Looduskaitseala 70. aastapäevale pühendatud ettekannete teesid. Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, p. 7-9.

Kessel, H., 1983: Saaremaa sünd. In: Toomsalu, H. (ed.). Saaremaast ja saarlastest. Perioodika, Tallinn, p. 9-14.

Karukäpp, R., Kink, H., Tavast, E., 1991: Põhja-Eesti kvaternaari- ja hüdrogeoloogia ning keskkonnakaitse ekskursioon. In: Puura, V., Kalm, V., Puura, I. (ed.). Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad: ekskursioonijuht. Eesti Geoloogia Selts, Tallinn, p. 62-73.

Einasto, R., 2007: Lasnamäe ehituspaestu ajaloolised murdmiskihid Kostivere murdudes ja karstialal. In: Pärtel, M., Kusma, M. (ed.). Maa mäletab... Valitud artiklid aastatest 1977-2007. Rebala Muinsuskaitseala, Jõelähtme, p. 147-159.

Riet, K., Saavik, M., Podshibjakin, I., Peetermann, S., 1992: Merimetsa tunneliehituse geotehnilise seire tulemusi. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 83-87.

Riet, K., Sepp, H., 1992: Pinnasevee seire andmete tõlgendusvõimalusi. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 80-83.

Mets, M., 1992: Liivade geotehniliste omaduste formeerumine. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 76-80.

Lemberg, U., Oll, K., Maantoa, T., 1992: Pinnase klassifikatsioonist lõimise järgi. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 60-76.

Torn, H., 1992: Maapinna vajumiste analüüs Pärnus. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 52-55.

Vilo, A, 1992: Kas Tallinna keskosa vajumisedon lõppenud?. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 45-47.

Mets, M., 1992: Liiva lineaarse ja mittelineaarse käitumise hinnang. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 33-35.

Mets, M., 1992: Savipinnaste kandevõime hindamine. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 24-31.

Mets, M., Talviste, P., 1992: Nõrga savipinnase kandevõime. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 24-31.

Talviste, P. (toim), 1992: X Eesti geotehnika konverents. Eesti Geotehnika Ühing, Tallinn, p. 1-108.

Lemberg, U., Kärk, J., Mets, M., 1980: Maardu karjääri paesõelmete geotehnilised omadused. VII Eesti geotehnika konverents. Teesid, Tallinn, p. 37-37.

Anvelt, L., Mets, M., Smirnov, L., Vares, J., 1980: Turba kandevõime ja kokkusurutavus. VII Eesti geotehnika konverents. Teesid, Tallinn, p. 36-36.

Jaaniso, M., Oll, N., 1980: Turba kokkusurutavuse hindamisest korrelatsiooniga. VII Eesti geotehnika konverents. Teesid, Tallinn, p. 35-35.

Oll, K., 1980: Savipinnase kompressiooniindeksi sõltuvus veesisaldusest ja poorsustegurist. VII Eesti geotehnika konverents. Teesid, Tallinn, p. 34-34.

Vares, J., 1980: Paleogeograafiliste tingimuste mõju liiva geotehniliste omaduste kujunemisele. VII Eesti geotehnika konverents. Teesid, Tallinn, p. 24-24.

Tammemäe, O., 1980: Lõuna-Eesti moreenpinnaste omaduste sesoonne muutlikkus. VII Eesti geotehnika konverents. Teesid, Tallinn, p. 29-29.

Ramzai, V., 1929: Eesti liustikuliste paisjärvede veetasemete muutused ja mandrijää taganemine Eestis [Изменение уровней ледниковых подпруженных озёр и отступание материкового льда в Эстонии (перевод с немецкого языка)], EGF:5. Geoloogiafond. https://doi.org/10.15152/GEO.496

Pogrebov, N., 1923: Lühiülevaade Eesti Vabariigi geoloogilisest ehitusest ja mineraalsetest rikkustest [Краткий очерк геологического строения и минеральных богатств Эстонской Республики], EGF:2. Geoloogiafond. https://doi.org/10.15152/GEO.486

Rosentau, A., Ainsaar, L., 1999: Karbonaatne ehituskivi Võru maakonnas. Eesti geoloogide kolmas ülemaailmne kokkutulek. Eesti maavarad. Sümpoosiumi materjalid ja ekskursioonijuht. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4. Eesti Geoloogia Selts, Tartu, p. 36-37.

Perens, H., 1999: Pae-eelistustest Lääne-Eesti ehitistes. Eesti geoloogide kolmas ülemaailmne kokkutulek. Eesti maavarad. Sümpoosiumi materjalid ja ekskursioonijuht. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 4. Eesti Geoloogia Selts, Tartu, p. 23-24.

Kildjer, P., 1995: Ehitusgeoloogiliste uuringutega tegelevatest organisatsioonidest Eestis. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 1, Tallinn, p. 22-23.

Talviste, P., 1995: Toompea vajumise põhjustest. Eesti paas III, Tallinn, p. 12-14.

Olli, V., Vilo, A. (toim), 1977: Ehitusgeoloogia kogumik IV, IV. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 1-142.

Lugus, E., Kattai, V., Rannik, E., 2005: Ehitusmaterjalide maardlate geoloogilisest uuringust. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn, p. 78-80.

Kalm, V., Kauge, A., Miller, M., 2006: Põlevkivituhk teedeehituses - tuhaga stabiliseeritud kihi survetugevus, Tartu, p. 40-48.

Vingisaar, P., Rändur, M. (koost), 2009: Eesti Geoloogiakeskus 70/50. Ehitusmaterjalide uuringute poolsajand. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, p. 1-70.

Teedumäe, A., 1995: Geoloogiline ehitus. Kunda piirkonna tööstusmaastik, p. 9-14.

Kask, A., Kask, J., Kornejev, V., 2005: Liivamaardlad Eesti rannikumeres. In: Valgma, I. (koost) (ed.). Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud: Eesti mäekonverentsi 2005.a kogumik. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, p. 16-26.

Kattel, T., 2005: Ehituspae ressurssidest Tallinna ümbruses, p. 5-9.

Valgma, I. (koost), 2005: Ehitusmaterjalide kaevandamine ja varud. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn, p. 1-123.

Vares, J., Mets, M., 1976: Orgaanilise aine mõju liivpinnase geotehnilistele omadustele. VI Eesti geotehnika konverentsi teesid. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 31-32.

Oll, K., 1976: Väike-Õismäe karbonaate sisaldava savipinnase geotehnilised omadused. VI Eesti geotehnika konverentsi teesid. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 10-11.

Jaaniso, M., Oll, N., 1976: Soo- ja järvesetted ehitusalusena Tartus. VI Eesti geotehnika konverentsi teesid. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 8-9.

Sleptsov, B., Vilo, A., 1976: Pärnu viirsavi omaduste vahelised seosed. VI Eesti geotehnika konverentsi teesid. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 6-8.

Vilo, A., 1976: Nõrga savipinnase kokkusurutavuse hindamine. VI Eesti geotehnika konverentsi teesid. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 4-5.

Kaljund, E., Mets, M., 1970: Pärnu sillaäärse elamukvartali hoonete deformatsioonide uurimine. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 39-39.

Kaljund, E., Mets, M., Raiend, H., 1970: Nõlvade arvutamine. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 36-36.

Niin, A., 1970: Hüdrogeoloogiliste uurimiste olukord ehitusgeoloogias. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 34-34.

Karise, V., Lemberg, U., 1970: Pinnasevee keemilisest koostisest Eesti tööstusterritooriumidel. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 35-35.

Martin, L., Nugis, S., Saarelaid, H., 1970: Moreeni nihketugevus. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 29-29.

Mets, M., Vilo, A., 1970: Nõrkade savipinnaste nihketugevus. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 27-27.

Killar, A., Mets, M., 1970: Liivpinnaste elastne ja jäävdeformatsioon. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 24-24.

Kaljund, E., Kärk, J., Mets, M., Smirnova, A., 1970: Orgaanilist ainet sisaldavate liivade geotehnilised omadused. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 23-23.

Vilo, A., 1970: Deformatsioonide kulg ja ulatus nõrkade aluste puhul Eestis. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 6-6.

Vallner, L., 1970: Tallinnas toimuvate maapinna vajumiste arvutamisest. IV Eesti geotehnika konverents 17.-19.06.1970. Teesid, IV. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 5-5.

Arbeiter, R., Jõgi, E., 1967: Stabilomeetrite kasutamisest pinnaste mehaaniliste omaduste määramisel. III Eesti ehitusgeoloogia konverents 19.-21.04.1967. Teesid. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 29-29.

Sildnik, E., 1967: Mustamäe elamurajooni ehitusgeoloogilised tingimused. III Eesti ehitusgeoloogia konverents 19.-21.04.1967. Teesid. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 20-20.

Lind, E., Mets, M., 1967: Vaiade kandevõime määramisest. III Eesti ehitusgeoloogia konverents 19.-21.04.1967. Teesid. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 7-7.

Killar, A., Mets, M., 1967: Liivpinnaste kandevõime. III Eesti ehitusgeoloogia konverents 19.-21.04.1967. Teesid. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 3-3.

Tammemäe, O., Arbeiter, R., Listra, E., 1991: Liivpinnase kandevõimest ja vajumi prognoosimisest. Ehitusgeoloogia kogumik, V, V, Tallinn, p. 85-90.

Tõevere, J., Uustalu, E., Veskimets, K., 1967: Tallinnas Lenini puiesteel asetseva administratiivhoone vajumisest. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 117-122.

Oll, N., 1967: Ehitiste vajumise ja deformatsioonide uurimisest Tartus. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 107-116.

Lind, E., Maaring, H., Oll, K., 1967: Naatriumheksametafosfaadi kasutamisest dispergaatorina pipettanalüüsil. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 74-77.

Arbeiter, R., Jõgi, E., 1967: Stabilomeetrite kasutamisest pinnaste mehaaniliste omaduste määramisel. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 65-73.

Niin, A., 1967: Maasisese vee liigitus. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 44-46.

Segerkrantz, V., 1967: Turba elastsusmooduli määramisest. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 41-43.

Olli, V., Vilo, A., 1962: Ehitusgeoloogiline sõnastik. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 138-149.

Noormägi, E., 1962: Uutest meetoditest ehitusgeoloogilistel välitöödel. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 128-133.

Randma, I., 1962: Laboratoorsete tööde metoodikast ja aparatuurist. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 120-127.

Vei, E., 1962: Ehitusplatside drenaaž. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 81-86.

Nitski, E., 1962: Pinnasevee režiimi vaatluste tulemustest Mustamäe elamurajoonis Tallinnas. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 66-71.

Olli, V., Martin, L., 1962: Vesiliivadest. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 63-65.

Vallner, L., 1962: Monteeritavate vundamentidega suurplokkelamute vajumisest. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 54-62.

Välba, R., 1962: Kruusaluste kasutamisest vabariigi tööstusehituses. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 49-53.

Oll, N., 1962: Ehitiste vajumise ja deformatsioonide uurimisest. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 43-48.

Lutsar, R., 1962: Tallinna linna nivelleerimisvõrgust. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik I, I, Tallinn, p. 35-42.

Vilo, A., 1962: Olukorrast ehitusgeoloogia alal Eesti NSV-s. In: Vilo, A. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 4-13.

Tammemäe, O., Vilo, A., 1991: Ehitusgeoloogiline uurimine. Ehitusgeoloogia kogumik, V, V, Tallinn, p. 14-27.

Oll, N., Jaaniso, M., 1991: Ehitusgeoloogiline uurimine Tartus aastatel 1935-1950. Ehitusgeoloogia kogumik, V, V, p. 176-190.

Vilo, A., 1991: Eesti geotehnika kakskümmend viis aastat. In: Masso, T. (ed.). Ehitusgeoloogia kogumik, V, V. Valgus, Tallinn, p. 3-12.

Riet, K., 1991: Filtratsioonikatsete kogemusi REI-s. In: Masso, T. (ed.). Ehitusgeoloogiline kogumik, V, V. Valgus, Tallinn, p. 97-102.

Käär, R., Lemberg, U., Mets, M., Oll, K., 1991: Pinnase teimimisest. Ehitusgeoloogia kogumik, V, V, Tallinn, p. 27-41.

Vilo, A., 1991: Nõrga savipinnase vajumite kulg Eestis. In: Masso, T. (ed.). Ehitusgeoloogia kogumik, V, V. Valgus, Tallinn, p. 107-116.

Masso, T. (toim), 1991: Ehitusgeoloogia kogumik, V, V. Valgus, Tallinn, p. 1-240.

Masso, T., Mets, H., 1977: Ehitusgeoloogia kogumik, IV. Valgus, Tallinn, p. 1-224.

Kaljund, E., Mets, M., Oblikas, T., Raiend, H., 1976: Nõlvade arvutamine, Tallinn, p. 106-111.

Kildjer, P., 1976: Pinnase omaduste määramine staatilise penetreerimisega, p. 54-58.

Maaring, H., Oll, K., 1976: Savipinnase nihketugevuse määramine tiivikkoonusega, p. 42-46.

Karise, V., Lemberg, U., 1976: Pinnasevee agressiivsus Eesti NSV asulates, p. 112-114.

Vilo, A., 1976: Ehitiste vajumine nõrkadel savipinnastel, p. 76-84.

Killar, A., Mets, M., 1976: Liivpinnase elastne ja jäävdeformatsioon. Ehitusgeoloogia kogumik, III. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 35-38.

Mets, M., Vilo, A., 1976: Nõrga savipinnase nihketugevus, p. 28-34.

Rümmel, H., 1976: Pärnu viirsavide nihketugevus ja viskoossus, Tallinn, p. 22-27.

Kaljund, E., Smirnova, A., Kärk, J., Mets, M., 1976: Pärnu orgaanilist ainet sisaldavate liivade geotehnilised omaduse, Tallinn, p. 17-21.

Martin, L., 1976: Diatomiit ehitusalusena. Valgus, Tallinn, p. 11-16.

Martin, L., Tumm, A., 1976: Moreeni nihketugevus. Valgus, Tallinn, p. 7-10.

Masso, T. (toim), 1976: Ehitusgeoloogia kogumik, III, III. Valgus, Tallinn, p. 1-151.

Lind, E., Mets, M., 1967: Vaiade kandevõime määramine. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 83-88.

Vellerind, U., 1967: Pinnasevee agressiivsusest Eesti NSV tööstusterritooriumidel. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II. ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Tallinn, p. 53-55.

Martin, L., 1967: Moreenide kokkusurutavusest välikatsetel. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II, Tallinn, p. 35-40.

Martin, L., 1967: Eesti moreenide tihedusest. Ehitusgeoloogia kogumik, II, II, Tallinn, p. 30-34.

Soonurm, E., Olli, V. (toim), 1967: Ehitusgeoloogia kogumik, II, Tallinn, p. 1-142.

Vilo, A. (toim), 1962: Ehitusgeoloogiline kogumik, I, Tallinn, p. 1-151.

Einasto, R., 1998: Paelasundid, -murrud ja -ehitised eestirootslaste asualal Kundast Osmussaareni. Eesti ajalooline asustus ja arhitektuur. Läänemere kontaktid : EKA arhitektuuriosakonna teaduskonverents 16-17. oktoobril 1998 Tallinnas ja Noarootsis. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, p. 11-12.

Olli, V., Vilo, A., 1986: Inženerno-geologičeskaâ služba v ÈSSR [Инженерно-геологическая служба в ЭССР]. Istoriâ geologičeskih nauk v Èstonii. Valgus, Tallinn, p. 279-285.

Bityukova, L., Limberg, M., Einasto, R., Kirsimäe, K., 2003: Geochemical composition of Ordovician building stones from Tallinn churches and assessment of alteration intensity on the base of geochemical data. Annual Meeting of the Russian Mineralogical Society. Mineralogy, Hemmology, Art. (Mineralogia, hemmologia, iskusstvo). Sankt-Petersburg, 23-26 September, 2003., Sankt-Petersburg, p. 166-166.

Bityukova, L., 2003: Trace elements distribution in the black crust from carbonate buildings stones in Old Tallinn. COGEOENVIRONMENT, 2003. International Workshop. Geosciences for urban development and environmental planning. September 13-18, 2003.Vilnius. Extended abstracts., Vilnius, p. 12-14.

Teedumäe, A., 1987: Building materials. Carbonate rocks. Clay [Строительные материалы. Карбонатные породы. Глины]. Geology and mineral resources of the Rakvere phosphorite-bearing area. Valgus, Tallinn, p. 167-174.

Vilo, A., 1986: Ehitusgeoloogia. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, p. 1-110.

Ojaste, K., 1974: Geoloogiliste protsesside ja nähtuste osatähtsus ehitusgeoloogias. Tallinna Polütehniline Instituut, Tallinn, p. 1-84.

Tavast, E., 1984: Võrtsjärve kaldavööndi geoloogiline ehitus ja areng. In: Haberman, J. (ed.). Võrtsjärve ökosüsteemi seisund. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu, p. 21-24.