Kirjanduse otsing ...

Lihtpäring otsib infot kõigilt kirjanduse andmeväljadelt: autor, aasta, pealkiri, ajakirja nimi, kogumik, abstrakt, märksõnad, doi jne.

(1) otsida saab ühe või mitme sõna järgi, tulemustes kuvatakse kirjed, kus vähemalt üks neist on olemas (nt Kaljo Kivimägi);
(2) kui lisad märksõna ette "+" märgi, siis otsitakse vaid kirjeid, kus see märksõna sisaldub (nt +Kaljo +Kivimägi);
(3) märksõna välistamiseks kasuta "-" märki (nt -Kaljo +Kivimägi);
(4) pimeotsingu tähiseks on * (nt litostrat*);
(5) kindla fraasi otsinguks ümbritse see jutumärkidega (nt "tartu riikliku ülikooli");
(6) kombineeri eelnevaid võimalusi (nt +"estonian journal of earth sciences" +Kaljo +year:[2010 TO *] annab tulemuseks kõik Dimitri Kaljo artiklid ajakirjas EJES);

Täiendavad filtrid:
Autor: Aasta: Pealkiri:


NB! Otsingutulemuste hulgas kuvatakse vaikimisi vaid kontrollitud kirjeid, mis on otseselt seotud Eestiga. Näita kõiki publikatsioone.

Detailsem päringuvorm valmib 2020. a teises pooles. Andmete sisestamine ja märksõnadega varustamine kestab 2020. a lõpuni ning seda finantseerib KIKi projekt "Eesti maapõue trükiste andmebaas".

Otsingu tulemused (86)

Jõe, L., 1992: Eesti Loodusmuuseumis. Eesti Loodus, 11, 588-588.

Jõe, L., 1992: Paul William Thomson 100. Onu Paul - hea õpetaja ja visa uurija. Eesti Loodus, 1, 42-43.

Jaansoon-Orviku, K., 1927: Beiträge zur Kenntnis der Aseri- und der Tallinna-Stufe in Eesti. I. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 5, 1-40.

Müürisepp, K., 1958: Die Beshaffenheit der unteren Grenze der Packerort-Stufe von Packerort bis zum Sjass-Fluss [Характеристика нижней границы пакерортского горизонта от мыса Пакерорт до реки Сясь]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, III, 55-80.

Heinsalu, Ü., 1986: Loobu jõe sünnipaigas. Horisont, 7, 28-29.

Heinsalu, Ü., 1987: Ühe lavamaa jõe lätetel. Horisont, 7, 27-27.

Treial, H., Künnapuu, S., 1962: Maalihe Vääna jõe orus. Eesti Loodus, 5, 292-294.

Grewingk, C., 1868: Nahoždenie korennogo mestoroždeniâ kamennogo uglâ v Ostzejskih provinciâh [Нахождение коренного месторождения каменного угля в Остзейских провинциях]. Gorny Zhurnal, 3, 7, 172-174.

Helmersen, G. P., 1861: Geologičeskie issledovaniâ po beregam reki Narovy [Геологические исследования по берегам реки Наровы]. Gorny Zhurnal, 9, 385-394.

Erik, A., 2013: Kevadmatk Ahja jõel. Eesti Loodus, 4, 40-43.

Feršel, A., 2007: Poruni ürgorg paljandite ja põlisloodusega. Eesti Loodus, 4, 38-41.

Timm, U., 2005: Peetri jõe maastikukaitseala. Eesti Loodus, 1, 26-27.

Arro, M., 2004: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala. Eesti Loodus, 3, 26-27.

Luha, A., 1933: Geoloogiline rännak Peetri jõel. Eesti Loodus, 1, 4, 76-81.

Männil, Ralf, 1961: On the morphology of the hemisphaeric zoaria of Trepostomata (Bryozoa) [К морфологии полусферических мшанок отряда Trepostomata]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VI, 113-140.

Bölau, E., 1944: Das Devon im Südosten Estlands. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 39, 1, 1-99.

Kleesment, A.-L., Kurik, E., Valiukevicius, J., 1987: On nomenclature of substages of the Narva Regional Stage [О номенклатуре подгоризонтов Наровского горизонта]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 4, 174-175.

Rõõmusoks, A., 1986: Oculichasmops - a new genus of the trilobite subfamily Chasmopinae [Oculichasmops - новый род трилобитов из подсемейства Chasmopinae]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 35, 4, 156-159.

Rõõmusoks, A., 1985: The genera Trigrammaria and Microtrypa (Strophomenidae) in the Ordovician of Baltoscandia. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 34, 4, 133-140.

Mägi, S., Viira, V., 1976: On distribution of conodonts and inarticulate brachiopods in Ceratopyge and Latorpian Stages [Распространение конодонтов и беззамковых брахиопод в цератопигевом и латорпском горизонтах Северной Эстонии.]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 25, 4, 312-318.

Männil, Ralf, 1963: On the correlation of the Ordovician strata of Estonia and Leningrad region [Вопросы сопоставления ордовикских отложений Эстонии и Ленинградской области]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, XIII, 3-40.

Valiukevičius, J., 1998: Acanthodians and zonal stratigraphy of Lower and Middle Devonian in East Baltic and Byelorussia. Palaeontographica, A-248, 1-53.

Rubel, M., Popov, L., 1994: Brachiopods of the subfamily Atelelasmatinae (Clitambonitacea) from the Arenig, Ordovician, of the Baltic klint area. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 43, 4, 192-202.

Viira, V., Sergeyeva, L., Popov, L., 1987: Earliest representatives of the genus Cordylodus (Conodonta) from Cambro-Ordovician boundary beds of North Estonia and Leningrad Region. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 36, 4, 145-153.

Stukalina, G., Hints, L., 1979: New finds of Echinoderms in the Upper Viruan deposits of North Estonia [Новые находки иглокожих из верхневируских отложений Северной Эстонии]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 28, 1, 1-10.

Sarv, L. I., 1963: New ostracodes from the Ordovician of East Baltic [Новые остракоды ордовика Прибалтики]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, XIII, 161-188.

Sarv, L. I., 1956: New species of ostracodes of the Vasalemma Stage (Upper Ordovician of Estonia) [Новые виды остракод из вазалеммаского горизонта (верхний ордовика Эстонской ССР)]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, 1, 30-40.

Männil, Ralf, 1960: The stratigraphy of the Oandu (Vasalemma) Stage [Стратиграфия оандуского (вазалеммаского) горизонта]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, V, 89-122.

Nestor, V., Nestor, H., 1991: Dating of the Wenlock carbonate sequences in Estonia and stratigraphic breaks. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 40, 2, 50-60.

Viira, V., Mens, K., Nemliher, J., 2006: Lower Ordovician Leetse Formation in the North Estonian Klint area. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 55, 2, 156-174.

Heinsalu, H., Raudsep, R., 2000: Lithology of the Kallavere Formation on the North-Estonian klint (Part II - Paldiski-Kunda Area). Bulletin of the Geological Survey of Estonia, 9, 1, 24-32.

Loog, A., Kivimägi, E., 1968: On the lithostratigraphy of the Pakerort Stage in Estonia [Литостратиграфия пакерортского горизонта в Эстонии]. Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Chemistry and Geology, 17, 4, 374-385.

Orviku, Karl, 1948: Narvajõe lademe geoloogiast Eesti NSV-s. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 3, 1-81.

Vinn, O., 2004: The earliest known Trypanites borings in the shells of articulate brachiopods from the Arenig (Ordovician) of Baltica. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 53, 4, 257-266.

Kaljo, D., Borovko, N., Heinsalu, H., Khazanovich, K., Mens, K., Popov, L., Sergejeva, S., Sobolevskaya, R., Viira, V., 1986: The Cambrian-Ordovician boundary in the Baltic-Ladoga clint area (North Estonia and Leningrad Region, USSR). Proceedings of the Academy of Sciences of the Estonian SSR. Geology, 35, 3, 97-108.

Klaamann, E. R., 1961: The Wenlockian tabulata and heliolitida of Estonia [Табуляты и гелиолитиды венлока Эстонии]. ENSV TA Geoloogia Instituudi uurimused, VI, 69-112.

Rasmussen, C. M. Ø., Harper, D. A. T., 2008: Resolving early Mid-Ordovician (Kundan) bioevents in the East Baltic based on brachiopods. Geobios, 41, 4, 533-542. https://doi.org/10.1016/j.geobios.2007.10.006

Dronov, A., Meidla, T., Ainsaar, L., Tinn, O., 2000: The Billingen and Volkhov stages in the northern East Baltic: detailed stratigraphy and lithofacies zonation. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology, 49, 1, 3-16.

Kleesment, A., Shogenova, A., Shogenov, K., 2007: Unusual features of the Middle Devonian Narva Formation covering the oil shale bearing rocks in Estonia. Oil Shale, 23, 3, 434-449.

Zuykov, M. A., Harper, D. A. T., 2007: Platystrophia (Orthida) and new related Ordovician and Early Silurian brachiopod genera. Estonian Journal of Earth Sciences, 56, 1, 11-34. https://doi.org/10.3176/earth.2008.1.03

Luht, H., 1985: Vigala jõe vesikonna hüdrogeoloogilised tingimused [Diplomitöö. Juhendaja H. Kink]. Tartu Riiklik Ülikool, Geoloogia kateeder, Tartu, p. 1-46.

Võsa, A., 1983: Põhjavee seisundist Purtse jõe vesikonnas [Diplomitöö. Juhendaja: H. Kink]. Tartu Riiklik Ülikool. Geoloogia kateeder, Tartu, p. 1-68.

Ainsaar, L., 1995: Peetri jõe paljand. In: Ainsaar, L., Kirsimäe, K. (ed.). Liivimaa geoloogia. Ekskursioonijuht. Tartu Ülikool, Eesti Geoloogia Selts, Tartu, p. 17-18.

Kleesment, A., 2004: Paljandid. Loodusmälestised 13. Ida-Virumaa: Illuka, Mäetaguse, Iisaku, Alajõe. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, p. 16-19.

Mens, K. & Pirrus, E., 1971: Välipäevik nr 34: Leningradi oblasti paljandid, p. 1-45. https://doi.org/10.15152/GEO.45

Heinsalu, H., 1979: Litologičeskaâ harakteristika tipov razrezov [Литологическая характеристика типов разрезов]. Fosfatonosnye otlozhenija ordovika Pribaltiki. Nedra, Moskva, p. 19-31.

Sõrmus, R., 1959: Järvelubja geoloogiast Loobu jõe orus, Tartu, p. 1-53.

Liiv, A., 1958: Loobu jõe oru geoloogiast, Tartu, p. 1-77.

Keerup, O., 1958: Peipsi-Pihkva järve ranniku geoloogiast Emajõe suudmest Kulje jõe suudmeni, Tartu, p. 1-97.

Karise, V., 1958: Ahja jõe oru ülemjooksu ja Ahja parempoolsete lisajõgede (Ora ja Lutsu) orgude geoloogiast, Tartu, p. 1-88.

Laas, L., 1970: Kasari jõe alamjooksu geoloogiast ja melioratiivsest hüdrogeoloogiast, Tartu, p. 1-57.

Varep, E., 1960: Pirita jõe org. In: Kumari, E. (ed.). Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, p. 49-52.

Palginõmm, V., Kask, J., 1991: Pärnu jõe suudmeosa reostuskoormus. In: Saarse, L. (ed.). Inimene ja geograafiline keskkond, Tallinn, p. 102-108.

Põlma, L., 1958: Pärnu jõe ja tema parempoolsete lisajõgede jõeorgude geoloogiast, Tartu, p. 1-95.

Kaare, K., 1963: Ahja jõe oru morfoloogiast Tilleoru maastikulisel keelualal. Looduskaitsealasei töid, I, Tartu, p. 64-74.

Orviku, K., 1945: Narva jõe lademe fatsiaalseid muutusi. Teaduslik sessioon 14.-16. juulini 1945. aastal. Ettekannete kokkuvõtted. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, p. 24-24.

Liblik, T., 1964: Piusa jõe pikiprofiil. Geografiliste tööde kogumik, 2, 2. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, p. 42-52.

Kumari, E., 1960: Ahja jõe ürgorg. In: Kumari, E. (ed.). Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, p. 42-47.

Mark, E., 1960: Peetri jõe devoni lubjakivi paljand. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, p. 170-171.

Gorbunova, L. I., Heinsalu, H. N. & Vantšugov, V. S., 1979: Himičeskij sostav fosfatonosnyh porod [Химический состав фосфатоносных пород]. Fosfatonosnye otlozhenija ordovika Pribaltiki. Nedra, Moskva, p. 81-96.

Kangur, V., 1986: Rannamõisa jõe vesikonna hüdrogeoloogilised tingimused ja inimtegevuse mõju tema veeressurssidele [Diplomitöö. Juhendaja: H. Kink]. Tartu Riiklik Ülikool, Geoloogia kateeder, Tartu, p. 1-60.

Sepp, M., Pae, T., 2016: Purtse jõe reostamine - saaga algus. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 41, Tallinn, p. 81-105.

Heinsalu, H., 1979: Struktura oblomočnyh zeren v porodah [Структура обломочных зерен в породах]. Fosfatonosnye otlozhenija ordovika Pribaltiki. Nedra, Moskva, p. 31-41.

Orviku, Karl, 1930: Keskdevoni põhikihid Eestis [Keskdevoni põhikihid Eestis]. Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused, 21, Trtu, p. 1-97.

Künnapuu, S., 1957: Pirita jõe alamjooksu oru genees. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1957. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 74-87.

Kink, H., Lust, E., Metslang, T., Tuuga, V., 1988: Pinnasevee seisundi hindamisest Võsu jõe vesikonnas. Lahemaaa uurimused III. Valgus, Tallinn, p. 46-67.

Orviku, Karl, 1925: Uusi andmeid Põhja-Viru geoloogiast /Aseri ja Tallinna lade Virumaal/. Tartu Ülikool, Auhinnatöö. Tartu Ülikool, Tartu, p. 1-72.

Pae, T., Vellak, A., 2015: Ahja jõe Saesaare paljandid. In: Järvet, A. (ed.). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 40. Eesti Geograafia Selts, Tallinn, p. 148-162.

Perens, R., Savitski, L., 2000: Hydrogeological conditions and problems on the left bank catchment area of the Narva River [Narva jõe vasakkalda valgla hüdrogeoloogilised tingimused ja põhjavee seisund]. In: Jaani, A. (ed.). The Narva River and reservoir, Tartu, p. 24-36.

Männil, Ralf, Sarv, L., Jaaska, V., 1962: Eesti ja Leningradi oblasti Ordoviitsiumi läbilõigete korrelatsioon [Сопоставление разрезов ордовика Эстонии и Ленинградской области]. TA GI aruanne, p. 1-103.

Kink, H., Lust, E., Metslang, T., Sarv, T., 1988: Põhjavee seisundi hindamisest kaevandus-tööstusmaastikul (Purtse jõe vesikonna näitel). Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 24. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, p. 48-62.

Kleesment, A., 2005: Huvitavad Devoni liivakiviseinad Võhandu jõe kallastel. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 35. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, p. 96-110.

Valiukevičius, J. J., 1985: Akantody narovskogo gorizonta Glavnogo devonskogo polâ [Акантоды наровского горизонта Главного девонского поля]. In: Karatajūtė-Talimaa, V. N. (ed.). Mokslas, Vilnius, p. 1-143.

Müürisepp, K., 1957: Diktüoneema-kiltkivi ja glaukoniit-liivakivi geoloogia Eesti NSV-s. TA GI aruanne, p. 1-160.

Rozhnov, S. V., 1989: New data about rhipidocystids (Eocrinoidea) [Новые данные о рипидоцистидах (Eocrinoidea)]. In: Kaljo, D. (ed.). Fossil and Recent Echinoderm researches. Academy of Sciences of the Estonian SSR Institute of Geology, Tallinn, p. 38-57.

Sõstra, Ü., 2002: Tektooniliste nähtuste uurimisvõimalustest Devoni avamusalal Piusa jõe keskjooksu näitel. Eesti Geoloogia Selts: Bülletään 6/02. Tartu Ülikooli Kirjastus, p. 27-37.

Põlma, L., Sarv, L., Hints, L., 1988: Lithology and fauna of the type sections of the Caradoc Series in North Estonia [Литология и фауна типовых разрезов карадокского яруса в Северной Эстонии]. In: Sarv, L. (ed.). Lithology and fauna of the Caradoc Series type sections in North Estonia. Valgus, Tallinn, p. 1-101.

Lamansky, V. V., 1905: Drevnejšie sloi silurijskih otloženij Rossii [Древнейшие слои силурийских отложений России]. Memoires du Comite Geologique, 20, St. Peterburi, p. 1-147.

Kleesment, A., Põldvere, Anne, 2001: Ekskursioon Lõuna-Eesti Devoni paljanditesse. Ekskursioon Lõuna-Eesti Devoni paljanditesse. Eesti Geoloogia Selts, Tallinn, p. 1-20.

Rõõmusoks, A., 1970: Stratigraphy of the Viruan Series (Middle Ordovician) in Northern Estonia, I [Стратиграфия вируской и харьюской серий (ордовик) Северной Эстонии, I]. Valgus, Tallinn, p. 1-346.

Oja, T., 1987: Välipäevik nr 6: Tremadoci paljandid, Rakvere piirkonna fosforiidipuuraugud, D- puuraugud, p. 1-63.

Kelp, K., 2014: Rõstla karjääri paleokarsti ilmingud. Magistritöö. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tartu.

Palmre, H., 1960: Adavere lademe lühike üldine litoloogiline iseloomustus. ENSV TA GI aruanne, p. 1-202.

Nestor, H., Sarv, L., Rubel, M., Männil, Reet, Põlma, L., Hints, L., Männik, P., Nestor, V., Nõlvak, J., Meidla, T., 1987: Upper Ordovician and Llandoverian stratotypes of Estonia [Стратотипы верхнего ордовика и лландовери Эстонии]. TAGI aruanne, p. 339.

Männil, Ralf, 1966: Evolution of the Baltic Basin during the Ordovician [История развития Балтийского бассейна в ордовике]. Valgus, Tallinn, p. 1-200.

Raukas, A., Teedumäe, A. (eds), 1997: Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, p. 1-436.